Õppisin Porkunis

Meie päev Porkunis oli väga huvitav. Bussiga sõitsime Vändrast Porkunisse tükk aega nagu bussisõidud ikka- tekitavad une peale. Porkunisse jõudes me esmalt külastasime muuseumi. Mõõtsime torni pikkust. Astusime muuseumi sisse. Meile näidati muuseumis erinevaid kivimeid. Igale kivile järgnes seletus, et mis kivim see on ja kuidas on see tekkinud. Peale kivimite uurimist, läksime mööda kitsaid treppe üles torni. Ülesminnes polnudki nii hirmus, kui allaminnes. Tornis üleval oli suur ja külm tuul. Üleval sai ka naljakaid pilte tehtud. Muuseumis tegime ka katse, mis oli päris huvitav. See põhines sellel, et kuidas toimub settimine. See oli lihtsalt tugevamate ainetega näidatud, et saaksime aimu, kuidas see käib.

Peale seda, läksime me bussiga kivipaljandit (kivipõletusahju) vaatama. See oli tõsiselt suur, kuid natuke lagunenud, kuid oli näha, et sellega on palju tööd tehtud. See on ikkagi vana ehitis. See ahi asus nagu augus, kus oli ohtlik. Peale seda, sõitsime bussiga koobastesse. Tegelikult olid need ahjud, kus põletati paekivi. Need olid tõsiselt suured. Me nägime ainult osa neist, mis olid tegelikult pikemad, aga ahju teised osad olid lagunemisohus.

Giid oli ka väga tore ja sõbralik, ning rääkis konkeetsetest asjadest.
Tagasisõit oli jällegi väsitav. Unigi kippus peale.

Mina jäin reisiga küll rahule.
Kärt 7B klass VG