Reede, 30. september 2011

Õuesõpe Kohtla-Nõmmel

Käisime 20. septembril Kohtla-Nõmmel põlevkivi kaevanduses. Koolist väljasõit oli umbes kell 8.30. Kõige igavam oli sõit, sest me sõitsime umbes 3 tundi. Lähenedes sihtkohale oli näha mõnda tuhamäge. Alguses me külastasime põlevkivimuuseumi, kus meile räägiti põlevkivi kaevandamise ajaloost. Peale jutu kuulamist läksime alla kaevandusse, aga enne pidime selga panema kaevuri jope ja pähe kiivri.
Me läksime umbes 10 meetri sügavusele maa alla, kus oli suhteliselt jahe. Esimese asjana oli seal näha raudteed ja pikki laudteid. Kui liikuma hakkasime, siis meid hoiatati raudtee kohal olid elektrikaablid, millest võis saada piisavalt voolu, et kokku kokkuda.
Siis meile räägiti, et igal ametimehel oli erinevat värvi kiivrid. Kes valgeid kiivreid kandsid, need olid töödejuhatajad, punast värvi kiiver oli neil, kes tegid kõige rohkem tööd ja sinine kiiver oli neil, kes ei teinud üldse tööd ja said kõige rohkem palka, sest nad olid päästetöölised.
Meile tutvustati ka igasuguseid masinaid, mida kasutatakse tänapäeval. Vanasti tehti kõike käsitsi, näiteks kirgaste ja labidatega ning ka puuridega millega puuriti auk ja sisse topiti lõhkeainet. Vanasti pidid töölised lõhkeaine ise muretsema oma raha eest. Sorteerimisega tegelesid naised, kes ladusid põlevkivi vagunitesse.
Lõpupoole saime ka sõita rongiga, mis oli suhteliselt väike ja kitsas. Peale kaevanduses käimist läksime maa peale ringi jalutama. Seal oli näha ühte suurt kallurit, mis oli suhteliselt katkine. Lõpuks läksime ühe tuhamäe otsa, kus saime vabalt ringi liikuda. Siis läksime bussi ja sõitsime jälle 3 tundi koju. Õppepäev meeldis mulle, sest ma pole varem kaevanduses käinud.
Hendrik 8. klass JP

Õppepäev Saadjärvel

Meie klassi ja Vändra Gümnaasiumi 6.klassi õpilased käisid Saadjärvel. Kui kohale hakkasime jõudma, nägime järvesid ja künkaid mida nimetati vooredeks.Hiljem õeldi meile , et me oleme Vooremaal. Esimese asjana näidati meile järve , mis oli päris suur. Nägime veel palju kalu. Peale seda läksime looduskeskusesse, kus oli üks mees kes meile hakkas vooredest rääkima, tema nimi oli Kaupo. Kaupo rääkis veel kivimitest ja jävedest. Kui kivimidest ja järvedest oli rääkitud, läksime teise ruumi, kus hakkas Jaak meile mägedest rääkima. Hiljem läksime Kalevipoja kive vaatama. Kive , mida oli kolme erinevat suurust, need olid päris pirakad. Sain teada, et Eestis on olnud jääaeg. Minu arust tasub sinna tagasi minna, kuna seal on ilus mäestik ja kaunid järved.
Kaarel JP 6. klass

Õppepäev Porkunis

14. septembril käis meie kooli 7. klass ja Vändra kooli 7. klass Porkunis. Sinna sõit oli väsitav ja pikk. Kõige esimesena läksime kurtide kooli vaatama, me sõitsime bussiga koolist mõõda ja nägime nende uut ilusat kooli. Siis läksime Paekivi muuseumisse, seal rääkis giid meile kivimitest. Poisid said minna kõige esimesena linnusest alles jäänud torni mis oli 21 m kõrge. Kui poisid alla tulid, said tüdrukud minna. Ega ülesse ja alla päris mõnus polnud minna, kuna trepid olid kõrged.Torni otsas oli tugev tuul. Veel näitas giid meile energiavälja, kus pidid käed peopesast soojaks minema ja Vändra koolist ühel õpilasel nimega Marleen läksidki peopesad soojaks. Veel käisime Valgejõe ääres. Siis sõitsime bussiga Tamsallu, kus olid lubjaahjud. Need olid väga suured ja õudsed.
Kirsika 7. klass JP


Porkuni

Meie kooli 7. klass käis Porkuni paekivimuuseumis. Muuseum oli tehtud linnusetorni, mis oli umbes 20 meetrit kõrge ja sellel oli neli korrust. Sealt lähedalt voolas läpi Valgejõgi, mis vahel kokku kuivab. Giid rääkis ka seda et, seal lähedal elab üks kalamees, kes püüab talveks kõik kalad jõest välja ja viib nad oma keldrisse väikestesse vannidesse kus nad veedavad talve.
Maido 7. kl JP

Õppepäev Porkunis

Meie, Juurikaru kooli 7. klassi õpilased, käisime koos Vänsra gümnaasiumi 7. klassiga Porkinis õppepäeval. Mina nägin suurt paekivimuuseumit, mis oli 21.meetri kõrgune ja mitme korruseline. Kõige huvitavam oli Porkunis see jõgi, millest hiljem oli sündinud järv. See oli huvitav kuna algul oli jõgi ja hiljem järv. Me käisime oma poiste-rühmaga vaatamas ka õpetajate mälestuskivi, millel oli peal suur naine ja kolm last. Tore oli see ka, et oli Porkunis energja-väli, seal oli hästi suur veekeeris, 3x3 meetrit umbes. Lubjaahjud Tamsalus olid ka väga toredad, ahjud olid suured ja lahedad igal pool. Mulle meeldis kõige rohkem see, et lõpus sai üksi Tamsalus igal pool lagunetud majades ringi mõllata, turnida ja jooksta. See päev oli normaalne, kuna ei pidanud koolis olema, vaid sai uut ja huvitavat teada.
Riiko JP 7. klass

Õppepäev Porkunis

Meie käisime Porkunis. Esialgu käisime paekivimuuseumis ehk siis linnuses, millest oli järgi jäänud vaid üks torn. Ja seal oligi muuseum. Ülejäänd linnus hävitati Liivi sõja ajal ära ja see torn oli ainuke, mis püsti jäi. See oli 21 meetrit kõrgune. Peale seda läksime energiaketta juurde. Räägitakse, et kui seal seisad, saad energiat juurde. Nägime Porkuni järve, mis tegelikult oli jõgi nimega Valgejõgi ja see kuivab mõnel suvel täiesti ära. Seal on ka saar, mis on liikunud. Porkunis tegime ka katset, et kui panna paekivi kaussi ja siis hapet peale kallata, hakkab see kahanema. Porkunis nägime kahte erinevat kurtide kooli: üks oli väga vana, mis enam ei töötand, aga teine oli uhiuus, kus lapsed õppisid rõõmsasti. Kui olime Porkunis oma ettenähtud asjad ära vaadanud, siis sõitsime Tamsallu. Kus me käisime paekivi paljandil. Seal meile räägiti päris kaua igasugustest kivimitest. Kui olime seal lõpetanud, siis kõndisime metsa sisse ühele energiaväljale, kus giid rääkis meile sellest päris palju legende. Siis aga kõndisime bussi ja sõitsime bussiga päris Tamsalu linna sisse, kus tegime jälle peatuse ja nägime seal lubjaahjusid, mis olid päris lahedad. Siis hakkasime koju sõitma. Minu arus oli see päris tore reis.
Joosep JP 7.klass

Neljapäev, 29. september 2011

Tamme - Lauri tamme mõõtmas



700 aastase puu kohta ümbermõõt tervelt 8,25 m ehk 7 inimest

Reede, 23. september 2011

Õppepäev Porkunis

14.09.11 käisime oma klassiga Porkunis. Seal õppisime tundma kivimeid. Kõige rohkem räägiti meile paekivist. Paekivi on meie rahvuskivi ja teda kutsutakse ka lubjakiviks, mergliks ja dolomiidiks.
Sõitsime bussiga mööda ka kurttummade koolist. Porkuni kooli juurde oli püstitatud mälestussammas, mis oli pühendatud õpetajatele, seal ümber olid lilled.
Kui me Porkunisse läksime, käisime kõigepealt paekivimuuseumis. Seal oli väga huvitav, sest sain teada, et see ei olnudki vanasti muuseum, vaid oli linnus, mis Liivi sõja tagajärjel maha lammutati. Saime käia ka selle muuseumi tornitipus ja vaadata ümbrust. Sinna torni viisid kõrged astmed. See oli kohutav ronimine!
Minule meeldis kõige rohkem selle reisi juures Porkuni järv, mis ei olnudki tegelikult järv, vaid hoopis Valgejõgi. See oli nii ilus.
Porkunis käisime ka energiaväljal. Seal oli üks suur ring, mille peal pidavat olema positiivne energia.
Edasi sõitsime Tamsallu. Seal käisime vaatamas kõigepealt paekivi paljandeid. Ka see oli väga huvitav, sest giid rääkis, et see paljand on väga vana ja koosneb kivististest.
Hiljem läksime lubjaahjusid vaatama. Käisime ka seal ahju sees. Nende ringahjude kütmine lõppes 1980. aastal.
Minule väga meeldis see reis, sest sain teada väga palju uusi ja põnevaid asju.

Heleri JP 7.klass

Õppepäev Porkunis

Käisin Porkunis, mis asub Tamsalu vallas. Seal oli üks jõgi Valgejõgi sain huvitava fakti teada, et see kuivab suvel ära.Vanasti oli seal suur linnus kus praegu on Paekivi Muuseum - linnuse peavärava torn. See hävitati liivi sõja käigus ning ainult avaus jäi alles. Sõites sinna nägime kurtide kooli, seal oli üks torn mis näitas kella. Sealt sõitsime edasi muuseumi juurde kus ootasid meid 2 giidi, kes viisid meid paekivi muuseumi. Nad rääkisid meile palju huvitavat paekividest ja Liivi sõjast. Siis käisime me energiarada vaatamas, ning hiljem pärast seda läksime Tamsallu. Seal oli palju kohti kus vanasti inimesed töötasid ja elasid. Käisime ka suure korstna juures, pärast seda me saatsime giidi ära ja sõitsime koju.
Aigar I. JP 7. klass

Reede, 16. september 2011

Õppepäev Saadjärvel


Meie käisime enda klassi ja Vändra Gümnaasiumi VI klassiga Saadjärvel. Minu arust oli seal päris lahe. Kõigepealt meid jaotati kaheks grupiks. Meie olime samas grupis koos 6.a klassiga. Kõigepealt meid viidi ühte ruumi ja meile hakati seal rääkima voortest. Seda oli päris huvitav kuulata, aga kahjuks on mul enamus asjad meelest ära läinud sellest jutust. Kui meil oli see jutt kuulatud, läksime me teise ruumi. Seal toas oli üks suur laud ja selle ümber olid toolid. Ka seal rääkis meile üks mees pinnavormidest ja pärast me pidime kõik koos ühe kaardi kokku liimima. Kui me selle tehtud saime siis me läksime veel enne õue minekut ühte teise tuppa, kus olid loomade topised. Mulle meeldis kõige rohkem hundi topis, sest see oli nii ilus. Pärast me läksime õue, ning peagi oligi koju sõit.
JP 6. kl Berit

Õppepäev Saadjärvel


Kõigepealt käisime ühes saalis, kus üks mees rääkis maakaardist, kivimitest jne. Ma ei kuulanud seda, sest see oli igav. Seal oli üks laud, mille peal oli kaart ja kõrval nupud. Kui nupule vajutada, siis hakkas tuli põlema. See mulle meeldis. Pärast kuulasime ühte loengut, kus räägiti jällegi maakaardist. Seal näidati prozektoriga seinale maakaarte. Ma ei saanud aru, miks seda kaardi värvust koguaeg muudeti. Mulle meeldis see, et saime kive sõeluda. Seal oli 8-kordne sõel, mil kõige pealmisel sõelal olid aina väiksemad augud. Siis panime igas suuruses kivid sõelale.
JP 6. kl Merilyn

Õppepäev Saadjärvel.


Meie klass käis õppepäeval Saadjäevel. Huvitav oli järve peal olla, sest seal nägin sellist kala, mis oli peenike ja pikk. Õppisin kivide kohta seal olid paekivid ja muud ka. Nägin topiseid, seal oli hunt, rebane, orav. Selle koha nimi oli ajatuba ehk aasta iga looma juures. Kõige õudsem oli tegelikult hunt sellepärast et oli nii suur ja karvane. Me tahtsime ka torni otsa minna, aga ei saanud selle pärast, et aega jäi väheks. Samuti käisime Kalevipoja kivi juures.
JP 6. kl Elari

Õppepäev Saadjärvel

Meie klass veetis huvitava õppepäeva koos Vändra Gümnaasiumi kuuenda klassi õpilastega Saadjärvel. Seal räägiti meile alguses pinnasest ja siis näidati meile vooresid. Pärast läksime purde peale, seal nägime kalu. Järve peal sõitsid paadid milles olid kalamehed. Unustasin rääkida, et peale seda, kui meile pinnasest räägiti, läksime topiseid vaatama, need olid lahedad, veel nägime seal palju lahedaid pilte loomadest. Hiljem läksime Liisu kivi juurde. Selle viskas Kalevi kõige noorem poeg põllu peale. Huvitav oli see, et saime vaadata topiseid, need meeldisid mulle väga. Veel olid seal ilusad loodusfotod. Saadjärvest jäid mulle head mälestused, kuid kõik asjad mulle ei meeldinud.
Jane JP 6. kl