Päev algas bussi istumisega. Peale mitmetunnist bussisõitu jõudsime lõpuks Karula Rahvusparki. Bussist väljudes tutvusime giidiga kel nimeks oli Mats. Mats juhatas meid Ähijarve matkarajale samal ajal seletades pinnavormide teket. Ta rääkis meile veel kuidas tekivad järved, mäed ja tasandikud. Peale seda läksime matkarajale pikkusega 3,5 km. Matkarajal oli huvitav kuna kõndisime mägedest üles ja alla ning giid tegi peatusi ja seletas kuidas tekkis pinnavorm millel seisime. Järgmine huvitav koht oli vaatetorn mille kõrguseks oli 25 meetrit. Torni tipust võis näha Munamäge ja Otepää kõrgustikku. Koju sõites peatusime, et näha Eesti jämedamat tamme. Tamme-Lauri tamm oli läinud uurimuste järga kasvama aastal 1326, oma nime sai Tamme-Lauri tamm grundi jargi millel kasvas. Tamme-Lauri tamm oli ka Eesti 10-ne kroonise peal. Kokkuvõtteks ütleksin veel, et päev oli väga pikk, kuum, väsitav ja ka huvitav.pühapäev, 16. oktoober 2011
Oppepaev Karula Rahvuspargis
Päev algas bussi istumisega. Peale mitmetunnist bussisõitu jõudsime lõpuks Karula Rahvusparki. Bussist väljudes tutvusime giidiga kel nimeks oli Mats. Mats juhatas meid Ähijarve matkarajale samal ajal seletades pinnavormide teket. Ta rääkis meile veel kuidas tekivad järved, mäed ja tasandikud. Peale seda läksime matkarajale pikkusega 3,5 km. Matkarajal oli huvitav kuna kõndisime mägedest üles ja alla ning giid tegi peatusi ja seletas kuidas tekkis pinnavorm millel seisime. Järgmine huvitav koht oli vaatetorn mille kõrguseks oli 25 meetrit. Torni tipust võis näha Munamäge ja Otepää kõrgustikku. Koju sõites peatusime, et näha Eesti jämedamat tamme. Tamme-Lauri tamm oli läinud uurimuste järga kasvama aastal 1326, oma nime sai Tamme-Lauri tamm grundi jargi millel kasvas. Tamme-Lauri tamm oli ka Eesti 10-ne kroonise peal. Kokkuvõtteks ütleksin veel, et päev oli väga pikk, kuum, väsitav ja ka huvitav.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar