Pühapäev, 23. oktoober 2011

Viktoriini tulemused

20. oktoobri õpilaskonverentsil võeti õpperetkedel kuuldu, nähtu ja õpitu kokku teemakohase viktoriiniga „Eesti pinnavormid ja kivimid“.
6.-7. klasside arvestuses olid parimad Vändra Gümnaasiumi 6.a ja 7.a klassi võistkonnad, kes jäid 16 punktiga jagama I – II kohta. 6.a klassi võistkonda kuulusid Jürgen Palmi, Getter Sarapik, Tiinu-Marii Müllerson ja Madis Steinberg ning 7.a klassi võistkonnas olid Rando Tomingas, Jarek Jannait, Jannar Juss ja Tanel Tamm.

III koha sai 13 punktiga Vändra Gümnaasiumi 6.b klassi võistkond. IV koht Vändra 7.b klass, V koht Juurikaru 7 klass ja VI koht Juurikaru 6. klass.

8.-9. klasside arvestuses kuulus viktoriini I koht 21,5 punktiga Vändra Gümnaasiumi 9.b klassi võistkonnale, koosseisus Siim Oselein, Raul Stokkeby, Rahel Maloverjan ja Miko Pärnoja.

II koha sai Vändra Gümnaasiumi 9.a klassi võistkond 20 punktiga, kuhu kuulusid Rauno Feldmann, Getter Lindre, Liina Jürisoo, Ly Tempel.

12,5 punktiga oli III kohal Juurikaru Põhikooli 9. klassi võistkond Remi Lember, Kauri Tammai, Mikk Tuisk, Angelika Liiverkas.

Järgnesid Juurikaru 8. klass IV koht, Vändra 8.a klass V koht ja Vändra 8.b klass VI koht.

Kõik võidukad võistkonnaliikmed said endale valida auhinnalaualt meeldiva loodusteemalise raamatu.

Õpilaskonverents

Neljapäeval, 20. oktoobril toimus Vändra Gümnaasiumi aulas õpilaskonverents õuesõpitust kokkuvõtete tegemiseks ja projekti "Õuesõpe Eesti pinnavormide ja kivimite tundmaõppimiseks" lõpetamine. Projektis osalenud Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli õpilased esinesid konverentsil ettekannetega, mida illustreerisid PowerPoint´i esitlused:

Artikkel Pärnu Postimehes

Loe Pärnu Postimees 22.10.2011, reporter Anu Jürisson


Kolmapäev, 19. oktoober 2011

Õuesõpe Porkonis

Me käisime Porkuni paekivi muuseumis. Minu klassivennad mõõtsid torni kõrguse tehes karjapoissi. Lõpuks tuli kõrguseks 21 meetrit. Seal tehti ka üks katse. Lahustati vanasid mereloomi nõrga happega. Need karbid muutusid palju väiksemaks. Siis me käisime ka paekivipaljandit vaatamas, mis oli umbes 6 meetrit kõrge. Me nägime seal veel puid, mis olid muutunud punakaks. Järgmise koha juures me nägime suurt ja vana ahju mida kõeti kuidagi ja lubjakivikivist tekis lubi ja sellel ahjul oli kaks poolt. Mõlemal pool olid suured augud. Siis me nägime veel suurt müüri, mis oli tehtud paekividest. Seal oli veel palju vanu maju ja mingeid tunneleid. Selle suure ahju nimi oli ringahi ehk lubjapõletusahi.
Vardo 7. kl VG

Karula Rahvuspargis õppereisil

Käisime koos Vändra kooli 9. klassi õpilastega Karula rahvuspargis. Me kõndisime Ähijärve matkarajal alguses järve ääres ja pärast läksime metsa. Me nägime seal palju ilusat. Me kõndisime mööda metsarada. Vahel soos vahel järve ääres ja vahel metsas. Ma õppisin palju uut. Näiteks ma õppisin, kuidas need mäed sinna tekkisid. Teada sain, et seal olid kunagi suured jäämäekamakad. Mulle meeldis väga jalutada seal metsas ringi, kuna seal oli nii ilus loodus. Väga huvitav oli see Ähijärve torn, kuhu ma ei saanud tippu ronida, kuna seal oli palju rahvast tipus. Mina läheks sinna ka ööbima, kui kusagile Lõuna-Eestisse tahaks minna. Ja käisime ka suure tamme juures. Mina arvan, et see on väga ilus koht ja arvan ka, et see reis oli mulle kasulik. Bussis ei meeldinud, ega ei olnud eriti mugav olla, kuna seal oli kitsas. Tamme ümber ei mahtunud enam 8 inimest vaid 7 järelikult oleme meie vahepeal suuremaks kasvanud.
Kert 9. kl JP

Õppepäev Karulas.

Selle õppeaasta esimene õuesõpe toimus meil Karula Rahvuspargis. Karulas räägiti meile pinnamoodide tekkimisest ja erinevatest pinnavormidest. Käisime matkarajal ja põllul, kuhu oli just sõnnikut veetud. Lõpuks jõudsime Mäekonnu vaatetorni. Vaatetornist avanes ilus vaade ümbrusele. Ümberkautsed metsad paistsid paksud ja puutumatud. Ilmselt seepärast on Karula valitud pärandkultuurimaastikute hulka. Käisime ka Tamme-Lauri tamme juures, mis jäi meelde oma jämedusega. Puu tüvi on sajanditega seest õõnsaks pehkitud. Puule tehti põhjalik remont, tüveõõnsus puhastati ning puu täideti betoonist kunstsüdamikuga.
Stiina 9. kl VG

Teisipäev, 18. oktoober 2011

Fotokonkursi foto Karula Rahvuspargist.

foto 7
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; vaade Mäekonnu tornist

foto 6
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; Tamme-Lauri tamm

foto 5
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; puu paljandi peal

foto 4
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; päikeseloojang

foto 3
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus.

Fotokonkursi foto; punane kärbseseen

Siin klõpsates saad vaadata kõiki fotokonkursile esitatud töid
Märgi oma arvamus allolevasse ruutu

Fotokonkursi foto; põlluväetamine Karulas

foto 1.
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus fotost.

Õppepäev kaevanduses

Päev oli tore. Bussisõit oli aga väga pikk. Aga mulle meeldis kõige rohkem seal maa all selle rongiga sõita ja maa peal mägedesse ronida. Maa all oli veel vanu tööriistu ja masinaid, millega tehti tööd. Ned masinad olid suured ja tegid suurt müra. Maa alla oli päris palju kohti, kus me käisime. Maa peal me käisime ainult mäe otsas aga seal oli väga ilus vaade, nägi päris kaugele. Me olime Kohtla Nõmmel umbes 2-3 tund, päris väsitav oli. Mulle eriti ei jäänud mitte midagi meelde mis seal räägiti. Aga päris põnev oli seal kaevanduses. Lõpuks me läksime kõik mäest alla bussi juurde. Bussi juures me sõime natukene ja lõpuks hakkasime ka sõitma. Käisime veel poe. Me jõutsime koju umbes pool kuus. Kõik olid nii väsinud päevast, sest see oli päris pikk. Aga mulle meeldis seal kaevanduses väga.
Karmen 8. kl VG

Enne, kui me maa alla läksime, ütles giid, et seal on kaheksa kraadi sooja. Et sinna maa alla minna, pidime me astuma 40-44 trepiastet. Ma eriti ei kuulnud, mis giid rääkis, sest ma kõndisin taga pool. Ma mäletan kõige paremini seda, kui ta rääkis labidatest. Kõige paremad labidavarred on pihlakapuust tehtud. Sirge labidavars hakkab käes keerlema. Kõige rohkem meeldis mulle maa all rongiga sõita! Pärast, kui kaevandusest välja läksime, võtsime kiivrid ja joped/jakid seljas ära ja läksime õue giidi ootama. Kui giid välja tuli, läksime mingi vana hoone juurde. Selle hoone taga oli üks suur mägi. Sinna mäe otsa oli kergem üles ronida kui alla tulla, sest kui alla minna tuleb hirm peale, et kukud ninali. Seal mäe otsast nägime Eesti kõige kõrgemat ja suuremat tehismäge. Kui mäest alla läksime, siis paljud jooksid kohe bussi. Natukene aega hiljema läksime bussi juurde sööma! Tore päev oli!
Maiken 8b kl VG

Hommikul algas pikk ja tüütu bussisõit. Kohale jõudes rääkis giid meile kaevanduse tekkest ja ajaloost. Kui pikk jutt kuulatud, panime omale selga suured ja paksud joped, pähe said kõik valida endale erinevat värvi kiivrite vahel- sinise, punase, või kollase. Seejärel suundusime mitme meetri sügavusele maa alla, mööda järsku treppi. Meile tutvustati erinevaid masinaid, millega vanasti tööd tehti. Näidati ka erinevaid kivimeid. Saime sõita mööda pimedat käiku väikese kollase rongiga. Kui ringkäik tehtud, sammusime jälle sooja õhu kätte.
Lõpuks ronisime kõrge mäe, aheraine mäe otsa. Sealt oli väga ilus vaade. Kui mäe otsas juba piisavalt oldud, jooksime alla, bussi juurde, kus "näljastele" õpilastele jagati väike kõrrejook ja saiakesed. Peale väikest söögipausi algas jällegi pikk bussisõit koju.
See päev oli väga tore! Annika 8 kl VG

20. septembril käisime õues õppepäeval Kohtla-Nõmmel. Sõit oli pikk ja väsitav kui kohale jõudsime, läksime kuskile majja ja kuulasime üht vana meest, kes oli töötanud kaevandustes üle 30 aasta. Edasi läksime kaevandusse, pidime selga panema suure jope ja kiivri, mille saime ise valida. Sealt edasi läksime kaevandusse. Käisime kõikides tunnelites, kus giid (see vana kaevur) rääkis meile selle tunneli kohta ja kes seal töötasid, mis töö seal käisid, palju töötajad palka said jms. Seejärel saime vaguniga sõita. Kui ekskursioon kaevanduses oli lõppenud läksime õue. Ronisime mäe otsa kus puhus kõva tuul, nägime ka koppa (mis seisis mäe kõrval). Peale mäelt tulekut läksime bussi ja algas kojusõit
Esme 8a kl VG

Esmalt pidime kogunema 08.00.-ks kooli juurde, kuhu tuli buss. Bussisõit oli väga pikk ja natuke väsitav, kuid kui kohale jõudsime oli jälle hea meel, et olime nii pika maa maha sõitnud. Esmalt läksime ühte väiksesse saali, kus meie giid rääkis kaevanduse ajaloost ja palju muudki teemaga seonduvat. Minu arust oli see põnev. Seejärel pidime pähe panema kiivrid ja selga joped, sest maa all on ju külm. Need, kes tahtsid, võtsid ka lambi, kuid see oli päris raske ja paljud ei võtnudki(k.a mina). Siis läksimegi maa alla. Käisime seal palju ringi ja giid rääkis palju põnevat, näiteks masinatest ja nende ajaloost. Veel rääkis ta kiivritest mida oli kolme värvi ja igal värvil oli oma tähendus (punane, valge, kollane). Me sõitsime seal ka väikese rongiga, mis oli hästi põnev ja huvitav. Lõpuks käisime veel ühe hästi suure mäe otsas, kust avanes imeilus vaade. Siis algaski kojusõit, mis oli jällegi pikk. Mina jäin selle päevaga rahule ja kui oleks võimalis läheksin sinna teinekordki.

Mariie-Kristiin 8. kl VG

Õppepäeva tarkused

Mina sain teada, et paljud kõrgustikud on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel.
Mäed on tekkinud laamade kokku põrkumisel. Kõrgustikud on madalad kuna osa jäämäest jäi sinna peale ja sulas ning setted vajusid laiali. Paljud on tekkinud nii, et mitu jäämäge said kokku ning lükkasid hunniku kivimeid kokku. Meil oli ka giid nimega Mats, kes meile kõike seda seltaski. Me käisime ka vaatetornis mis oli umbes 20 m kõrge. Kokkuvõtteks ütlen ma, et see oli huvitav reis.
Rauno 9b kl VG

Päev Ähijärve ääres

Meie päev algas hommikul kell 8.00 väljasõiduga Karulasse. Sõit oli pikk ja väsitav. Kohale jõudes olid enamus juba väsinud. Karulas tuli vastu meile giid. Sain teada, et Karula kõrgustik on tekkinud jää mõjul. See jää oli umbes 2 km paks. Karulas õppisin geograafiat ja sain teada kuidas tekivad pinnavormid. Giid näitas meile liivakastis puuklotside abil, kuidas jää tekitab pinnavorme. Sain teada ka, et Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Lisaks sellele käisime ka Mäekonnu tornis mis oli üle 20 meetri kõrge. Enne Vändrasse tagasisõitu käisime vaatamas Tamme-Lauri tamme, mis on 8 meetrise ümbermõõduga ja 680 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on oma nime saanud Tamme-Lauri talu järgi. Selle tamme tüvi on täidetud 8 tonni betooniga. Peale Tamme-Lauri tamme vaatamist läksime tagasi Vändrasse.
Joel 9a kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

Bussisõit Karula rahvusparki oli üsna pikk. Kui olime peaaegu kohale jõudnud, hakkasime mäest üles ja alla sõitma. Õpetaja palus meil aknast välja vaadata ja vaadet imetleda. Alguses läksime maja taga oleva künka peale ning giid ronis liivakasti. Seal näitas ta meile, kuidas tekkisid pinnavormid. Ta demonstreeris seda meile kahe ümmarguse puuklotsiga. Ütles küll alguses, et need pole parimad näideteks, aga ajavad asja ära, hiljem ta parandas ennast öeldes, et need on just õiged. Pärast seda liikusime mäest alla ning läksime mööda järvekallast laudtee rajale. Kõndisime üle mitme silla, ühe juures oli kopratamm. Paljud tegid ka pilte fotokonkursi jaoks. Kui olime juba mõnda aega kõndinud, peatusime me, et oodata teisi järgi ning hakkasime künkast üles ronima. Üleval rääkis giid veel midagi ning me läksime alla orgu vaatama. Seejärel läksime üle põllu ja jõudsime Mäekonnu vaatetorni juurde. See oli üsna kõrge, päris mitmed ei julgenud lõpuni välja ronida. Alla jõudes liikusime bussi juurde, et võtta toit ning me tegime lõunapausi. Kui kõik lõpetanud olid, arvas õpetaja, et me võiks ka Tamme-Lauri tamme juures ära käia ning bussisõit sinnapoole algas. Kohale jõudes tehti selle juures palju pilte ja puu ümbermõõt mõõdeti õpilaste abil ära. Mõne aja pärast mindi bussi ja hakati kodu poole sõitma. Päeva lõpuks olid kõik väsinud ja teadmisi täis.
Maarja 9b kl VG

Päev Kohtla kaevanduses

Meie käisime õppepäeval Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Me käisime maa all ja vaatasime, kuidas vanasti tegeldi põlevkivikaevamisega. Seal oli palju erinevaid masinaid ja käike. Kõik pidid panema endale selga jope ja pähe kiivri. Osad võtsid kaasa ka lambid. Me saime teada, mida erinevat värvi kiivrid tähendavad. Valge kiiver kuulus Ülemusele, kollane oli juhtide oma jning punane ja pruun kuulus neile, kes tegid raskeid töid. Lisaks oli veel sinine, mille kohta ütles giid, et neid kandsid inimesed, kes said palju palka, aga ei teinud midagi. Mõned inimesed, kes elasid kaugel käisid tööl isetehtud jalgratastega, mis sõitsid rööbaste peal. Need olid tehtud vanadest jalgrattaste juppidest. Me saime teada ka seda, et vahest võtsid mehed oma naised ja lapsed kaasa tööd tegema. See oli huvitav päev, mis lõppes mäe otsa ronimisega ja 3 tundi kestva tagasisõiduga.
Elis 8. kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

Meie päev algas hommikul kell 8.00 väljasõiduga Karulasse. Sõit oli pikk ja väsitav.Kohale jõudes olid enamus juba väsinud.Karulas tuli vastu meile giid. Sain teada, et Karula kõrgustik on tekkinud jää mõjul. See jää oli umbes 2 km paks. Karulas õppisin geograafiat ja sain teada kuidas tekivad pinnavormid. Giid näitas meile liivakastis puuklotside abil, kuidas jää tekitab pinnavorme. Sain teada ka et Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Lisaks sellele käisime ka Mäekonnu tornis mis oli 20 meetri pikkune.Enne Vändrasse tagasisõitu käisime vaatamas Tamme-Lauri tamme, mis on 8 meetrise ümbermõõduga ja 680 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on oma nime saanud Tamme-Lauri talu järgi. Selle tamme tüvi on täidetud 8 tonni betooniga. Peale Tamme-Lauri tamme vaatamist läksime tagasi Vändrasse.
Joel 9A kl VG

Õppisin seal, kuidas tekivad pinnavormid. Näiteks,et kuidas tekivad kõrgustikud. Kõrgustikud tekkisid mandrijää sulamisest. Sain veel teada, et Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Muidu kõndisime terve päev läbi metsa, kus ma eriti ei kuulnud mida giid rääkis ning lõpuks jõudsime Mäekonnu vaatetorni juurde. Seal oli kõige huvitavam. Tagasi koju sõites käisime veel Tamme-Lauri tamme vaatamas. Selle tamme ümbermõõt on 8m. Ma polnud ennem seda tamme oma silmaga näinud. Muidu meeldis õppepäev, aga see oleks võinud vähem aega kesta.
Laura 9. kl VG

Läksime hommikul kell 8.00 Karulasse. Sõit oli väga, väga pikk, aga lõpuks jõudsime kohale. Esmamulje oli väga hea. Seal olid väga suured künkad ja oli väga liivane maastik. Algul läksime ühte liivakasti, kus meile räägiti pinnavormidest. Tekitasime liivale pinnavorme. Sain teada, et väga paljud asjad on pinnavormid nt. järv on ka pinnavorm. Seejärel asusime ühele väga pikale metsaringkäigule. Tegime pilte ja giid rääkis meile veel ka maa tekkimisest. Käisime ka veel Mäekonnu vaatetornis, mis oli väga kõrge ja vaade oli väga võimas ja väga ilus. Käisime ka Tamme-Lauri tamme juures. See oli 8m. lai. See oli väga, väga vana puu. See reis oli päris huvitav ja tore, aga olen ka paremates kohtades käinud. Mirjam 9b kl VG

Karula rahvuspargis olime. Jäi meelde, kuidas tekivad mäed, kuidas liiguvad jääpangad ja kuidas tekivad pinnavormid. Jäi meelde, et mõned liustikud või mäed tekivad päris pikka aega. Tamme-Lauri tamm on ligikaudu 700 aastane ja seest betoneeritud. Selle ladvas oli piksevarras. Kunagi oli tamm seest õõnes, kuhu külamehed pugesid naiste eest peitu ja jõid siis kas õlut või viina. Mulle meeldis reis Karulasse, Tamme Lauri tamme vaatamine ja tornis, kuhu ronisime üles. Ei meeldinud see, et osa inimesi ei võtnud asja tõsiselt ja lollitasid. Muidu oli tore reis. Kaspar 9 kl VG

Sain teada, et mäed tekkisid liustike kokkupõrkumisel. Liustikega tulid kaasa veel palju rändrahnusid. Kõigepealt näitas giid meile, kuidas tekkisid mäed ja teised pinnavormid.Siis kõndisime tükk maad mööda metsa, üle erinevate suurustega pinnavormidest. Käisime ära veel Mäekonnu vaatetornis. Käisime ka Tamme-Lauri tamme vaatamas, mis on Eesti kõige vanem puu.
Kertu 9.a kl VG

Õppepäev kaevandusmuuseumis.

Meie õppepäev toimus Kohtla-Nõmmel. Külastasime kaevandus-muuseumit. Minule meeldis see päev kuna see oli põnev. Ainuke asi, mis mulle ei meeldinud sellel reisil oli bussisõit, kuna see oli liiga pikk.
Niisiis meie õppepäev toimus kaevanduses ning ma ootasin seda väga, sest polnud kunagi kaevanduses käinud. Kohale jõudsime siis natuke ringutasime ning asusime muusemi juurde kus kuulasime giidi juttu. Ta rääkis mida saab teha põlevkivist ja kõiki aineid, mis on keemilisuse tabelis.
Seejärel panime soojemad tööriided selga ning asusime kaevandust vallutama. Kaevandus oli hästi valgustatud, siiski said mõned lambid kaasa mida kaasas vedada, kasu nendest polnud. Giid rääkis, vanasti oli
kaevuritel ministri palk kuna töö oli nii raske. Enne kui kaevandusest väljusime sõitsime rongiga, mida tahaks veel teha, aga kõndima pidi liiga palju, lisaks oli natuke külm ka.
Pärast ringreisi läksime bussi ja meile jagati söök kätte, mille sõime ära. Pärast seda hakkasime tegasi tulema. Tagasi tundus sõit veel pikem
Karl-Arnold 8. kl VG

Õppepäev Porkunis

Käisime õppepäeval Porkunis Paemuuseumis. Ma sain teada, et paekivi on Eesti rahvuskivi. Paekivist tehakse paberit. Me käisime veel lubjakivi põletus ahjusid vaatamas. Ma sain veel teada, et kui hapet valada paekivi peale siis läheb see vedelik oranziks. Paekivist saab teha veel skulptuure, väravaid, majakesi, torne ja igasuguseid figuure ja ehitusi. Paekivi on pehme kivi, kui tõmmata noaga üle kivi, siis jääb järele kriips, mis paistab ilusana välja kivi pealt. See reis meeldis mulle väga.
Reivo 7. kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

Karula rahvuspargis sain ma teada, kuidas on tekkinud mäed ja orud. Geoloog rääkis kuidas mandrijää liikumine tekkitas mägesid. Pärast seda kõndisime me läbi metsa. Lõpuks jõudsime Mäekonnu vaatetorni juurde. Sain teada veel, et Mäekonnu vaatetorn on 25m kõrge. Pärast seda sõitsime bussiga Tamme-Lauri tamme juurde. Tamme-Lauri tamm on Eesti suurim tamm. Selle tamme ümbermõõt on 8m ja kõrgus maapinnast on 17m. Pärast Tamme-Lauri tamme juures käimist algas sõit koju.
Helena 9a VG

Esmaspäev, 17. oktoober 2011

Karulas

Ma sain teada, et Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaal ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks, säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust küngaste vööndit ning jääpankade sulamisnõgusid näeb Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Mulle jäi meelde, et pinnavorm on isegi see, kui ma astun või tallan maapinda. Jäi ka see torni nimi meelde, see oli Konnumäe vaatetorn, aga selle kõrgust ma kahjuks ei mäleta. Sellest õppereisist üldse meeldis mulle seal vaatetornis olemine ja Tamme-Lauri tamm, see oligi kõige huvitavam, sest ma nägin seda esimest korda. Mulle ei meeldinud see, et me sõitsime 2,5 h ja see bussisõit oli nii igav ja mõttetu. Me oleksime võinud kuhugile lähemale minna ja vaadata teisi künkaid. See oli ka suhteliselt ebahuvitav, et pidime minema üle põllu, aga seal oli just traktor, mis vedas sinna sõnnikut ja pidime sealt läbi minema. Minu arust oli see ka suhteliselt ebamugav, et giid ja teised liikusid kiiresti ja selle giidi jutust ma ei saanud midagi aru.
Edita 9b VG

Päev Karulas

Meie päev algas hommikul kell 8.00 väljasõiduga Karulasse. Sõit oli pikk ja väsitav, kui kohale jõudsime rääkis geoloog, kuidas mäed ja orud on tekkinud mandrijää tagajärjel. Peale seda alustasime oma matka läbi mägise metsa. Vahepeal rääkis geoloog, kuidas künkad ja orud on tekkinud. Matka lõpus jõudsime Mäekonnu vaatetorni, kus avanes vaade Lõuna-Eesti loodusele. Tagasiteel käisime Tamme Lauri tamme juures, mis on Eesti suurim tamm.
Egert 9a. kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

Seal õppepäeval sain teada, et Karula kõrgustik on tekkinud jää mõjul. See jää oli olnud umbes 2 km paks. Sain veel teada, kuidas tekivad pinnavormid ja õppisin palju uut geograafiast. Giid näitas meile liivakastis puuklotside abil, kuidas jää tekitab pinnavorme. Pärast seda käisime veel Mäekonnu vaatetornis ja vaatlesime Eesti suurimat tamme, millel nimeks Tamme-Lauri tamm.
Mulle meeldis väga, et sai värskes õhus õppida.
Martin 9a. kl VG

Õppepäev Kohtla Kaevandusmuuseumis

Meie 8a klass ja paraleelklass 8b käisime 20. septembril Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Esmalt pidime kogunema 08.00-ks kooli juurde, kuhu tuli buss. Bussisõit oli väga pikk ja natuke väsitav, kuid kui kohale jõudsime oli jälle hea meel, et olime nii pika maa maha sõitnud. Esmalt läksime ühte väiksesse saali, kus meie giid rääkis kaevanduse ajaloost ja palju muudki teemaga seonduvat. Minu arust oli see põnev. Seejärel pidime pähe panema kiivrid ja selga joped, sest maa all on ju külm. Need, kes tahtsid, võtsid ka lambi, kuid see oli päris raske ja paljud ei võtnudki (k.a mina). Siis läksimegi maa alla. Käisime seal palju ringi ja giid rääkis palju põnevat, näiteks masinatest ja nende ajaloost. Veel rääkis ta kiivritest mida oli kolme värvi ja igal värvil oli oma tähendus (punane, valge, kollane). Me sõitsime seal ka väikese rongiga, mis oli hästi põnev ja huvitav. Lõpuks käisime veel ühe hästi suure mäe otsas, kust avanes imeilus vaade. Siis algaski kojusõit, mis oli jällegi pikk. Mina jäin selle päevaga rahule ja kui oleks võimalis läheksin sinna teinekordki.

Marie-Kristiin 8. kl VG

Õuesõpe Porkunis

Käisime Porkuni Peamuuseumis ja sain teada, et paekivi on Eesti rahvuskivi. Õppisime palju uusi kivimeid. Nägime, kuidas paekivi happe sees lahustub. Käisime ka tornis, kust nägi hästi kaugele. Seal samas oli üks Porkuni järv, mis kuivab suve lõpu poole ära. Seal olid ka ujuvad saared, üks neist oli nööriga kaldale kinnitatud. Selles järves oli hästi puhas vesi. Käisime ka suuri lubjakiviahjusid vaatamas. Seal oli üks koormatäis kive, mis oli kunagi puust vankriga toodud. See kaalus ligi tonni. Nägime seal vanu hooneid ja mingeid korstnaühendeid.
Me õppisime kust kohast jookseb veesoon porilompide järgi. Kui on hästi suur veelomp, siis on maa sees vesi uuristanud lombi alla tühimiku. Õppisime ka kuidas torni mõõta. Vaatad nii kaua kahe jala vahelt torni poole, kuni tippu näed ja seal maal, kus sa oled, hakkad meetriste sammudega torni poole kõndima.
Jannar 7 kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Mulle pakkus huvi Mäekonnu vaatetorn, mis on 25 meetri kõrgune ja selle tipust on võimalik näha Munamäge. Metsarajal räägiti meile oosmõhnadest, mis on tekkinud liustikust eraldunud irdjää pangaste vahel voolavast sulaveest välja settivast materjalist, mis jää sulamise järel moodustab kõrgemaid pinnavorme.
Enne veel kui asusime Vändrasse tagasisõitu käisime vaatamas Tamme-Lauri tamme, mis on 8 meetrise ümbermõõduga ja 680 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on oma nime saanud Tamme-Lauri talu järgi. Selle tamme tüvi on raudarmatuurist konstruktsiooniga. Tüvi on täidetud 8 tonni betooniga.
Marili 9a kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

Õppepäev Karula rahvuspargis ei olnud ootuspärane. Ootasin sellest päevast rohkem. Teadmisi sain vähe juurde, kuna enamuse aja ekskursioonist kõndisime metsas ja kui giid rääkima hakkas, polnud teda kuulda. Meelde jäi jutt mäestike tekkimisest. Giidi näited ei olnud just kõige efektiivsemad, kuid aru sai väga hästi, mida ta mõtles. Ma ei teadnudki, et Soomes pole talvest saadik kokku lükatud lumi ära sulanud. Käisime ka Tamme-Lauri tamme külastamas. Legend räägib, et mehed põgenesid naiste eest puutüve sisse, et õlut juua. See puutüvi oli nii suur, et sinna võis neli meest ära mahutada. Tänaseks on see seest betooniga täidetud, et puu ära ei mädaneks. Mäekonnu torn oli kõige atraktiivsem ekskursioonil. See torn oli ligi kolmkümmend meetrit kõrge ja vaatepilt üleval oli võimas. Nägime Lätit ju. Osa eksursioonist meeldis, osa ei meeldinud. Ootan selliseid õppepäevi aastas rohkem kui vaid ühe korra.
Rauno 9a klass VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

Õppepäev Karula rahvuspargis ei olnud päris selline nagu ma arvasin. Arvasin, et saan rohkem teadmisi aga uusi teadmisi eriti ei saanud, kuna me kõndisime palju ringi ja kui giid rääkima hakkas siis polnud teda kuulda, sest inimesed naersid või rääkisid juttu. Meelde jäi mäestike tekke jutt. Giidi näited ei olnud eriti huvitavad, kuid aru sai, mida ta seletas. Mäekonnu torn oli kõige vägevam asi ekskursioonil. See torn oli ligi kolmkümmend meetrit kõrge ja vaatepilt üleval oli hinge mattev. Nägime Läti seal ära. Külastasime ka Tamme-Lauri tamme. Legend räägib, et mehed põgenesid naiste eest puutüve sisse, et õlut juua. Tänaseks on puutüvi seest betooniga täidetud, et see ära ei mädaneks. Osa ekskursioonist meeldis osa ei meeldinud. Oleks tore kui selliseid õppepäevi oleks rohkem.
Mart-Hannes 9a kl VG

Pühapäev, 16. oktoober 2011

Õppepäev Karulas .

Bussisõiduga algas meie õppepäev. Sõit oli väga väsitav, mis kestis üle 2 tunni. Algul olime Ähijärvel. Seal näitas giid liivakastis puudega pinnavorme ja kuidas nad tekkinud on. Giidi nimi oli Mats. Mats rääkis iga pinnavormi kohta alati midagi huvitavat.Käisime veel vaatetornis, mis oli üle 20 meetri pikkune. Vaatetorni tipus oli väga ilus vaade. Peale vaatetornis olekut läksime Eesti vanima tamme juurde. Selle tamme nimi on Tamme-Lauri tamm. See tamm ei mädane kunagi ära, kuna on valatud täis betooni. Peale seda läksime bussi ja hakkasime kodu poole sõitma. Oli väga tore ja hariv õppepäev.
Fred 9. kl VG

Oppepaev Karula Rahvuspargis

Päev algas bussi istumisega. Peale mitmetunnist bussisõitu jõudsime lõpuks Karula Rahvusparki. Bussist väljudes tutvusime giidiga kel nimeks oli Mats. Mats juhatas meid Ähijarve matkarajale samal ajal seletades pinnavormide teket. Ta rääkis meile veel kuidas tekivad järved, mäed ja tasandikud. Peale seda läksime matkarajale pikkusega 3,5 km. Matkarajal oli huvitav kuna kõndisime mägedest üles ja alla ning giid tegi peatusi ja seletas kuidas tekkis pinnavorm millel seisime. Järgmine huvitav koht oli vaatetorn mille kõrguseks oli 25 meetrit. Torni tipust võis näha Munamäge ja Otepää kõrgustikku. Koju sõites peatusime, et näha Eesti jämedamat tamme. Tamme-Lauri tamm oli läinud uurimuste järga kasvama aastal 1326, oma nime sai Tamme-Lauri tamm grundi jargi millel kasvas. Tamme-Lauri tamm oli ka Eesti 10-ne kroonise peal. Kokkuvõtteks ütleksin veel, et päev oli väga pikk, kuum, väsitav ja ka huvitav.
Kenert 9. kl VG

Õppepäev Kohtla kaevandusmuuseumis

Vändrast oli pikk tee sinna. Sõbrad rääkisid, et sõidame umbes kolm tundi ja kolmkümend minutit ja tee pikkus on 195 km. Kui me kohale jõudsime, siis kaevurionu rääkis meile kaevandusest, ajaloost ja sellest, kui raske on kaevuri töö. Enne kaevandusse sisenemist pidime kaitseks pähe panema kiivrid ja et nii külm ei oleks ja riided mustaks ei läheks panime selga kaevurite joped.
Kaevandus oli suur, lai, külm ja pime. Seal kaevurionu näitas meile, milliste masinatega ja kuidas kunagi töid tehti. Masinad olid lärmakad, suured ja hirmuäratavad. Mulle meeldis kõige rohkem rongisõit, rong oli madal ja üsna kiire. Kuna kaevandus oli suur, siis kaevurid ehitasid endale ratta, millega sai rööbastel sõita. Välja minnes läksime vaatama hiiglasuurt koppa. Pärast ronisime paekivimäe otsa, mille olid kunagi naised sinna tenud. Paekivimägi oli suur, kust oli ilus vaadata loodust. Enne koju minnes pidime jälle pika väsitava tee bussiga läbima, aga päev oli tore.
Rauno 8. kl VG

Õppimas Kohtla-Nõmmel

Me nägime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis kaevandust ja tööriistu. Selleks, et üldse kaevandust vaatama minna, pidime panema kiivri pähe ja mantli selga, et ennast ära ei määriks. Kaevanduses oli väga märg ja savine. Me pidime liikuma giidi suunas, kes rääkis meile kaevandusest ja juhatas meid. Palju rääkis ta meile põlevkivist. Kaevanduses oli suhteliselt pime ja külm. Ühe tee me läbisime ka rongiga, kus sai olla ühes vagunis neli inimest. Rongiga sõit meeldis mulle neist kõige enam. Kui me maa peale jõudsime, siis me kõik läksime ühe suure mäe otsa. Vaade oli sealt ülevalt tohutult ilus ja nägime väga kaugele. Mina jäin oma õppepäevaga väga rahule, kuigi bussiga kolm tundi sõita väsitab väga ära.
Karoliine 8. kl VG

Laupäev, 15. oktoober 2011

Õppepäev Porkunis

Alguses läksime ma paekivi muuseumisse kus tutvustati seda kohta. Kui küsiti, kui suur see torn on siis mina pakkusin 20 meetrit. Ma mõõtsin ja saingi umbes 20 meetrit. Giid tutvustas seest seda torni ja rääkis kivimitest. Kui ta oli selle ära rääkinud, siis läksime ülesse ja seal oli nii kitsas trepp, et me ei oleks sealt läbi mahtunudki. Seal oli umbes 4-6 korrust. Viimasel korrusel puhus tuul nii kõvasti, et hakkas külm. Me tulime alla ja hakkasime sööma. Giid tutvustas veel seal ümbruskonda. Seal oli järv. Kui see ära kuivab siis oli näha, nagu seal oleks olnud jõgi. Kui me olime seal ära käinud, siis läksime maa ahju juurde. Peale seda läksime veel mingisse koopasse ja seal sai sihukest nalja ja pulli, nii et sa ise ka ei usu. Mul läks enne meelest ära, et me käisime veel paljandit vaatama, kus oli ka väga imelikud puud, mis olid punased. Viimaks me sõitsimegi koju.
Jason 7. kl VG

Jõudsime bussiga Porkunisse. Meid võttis seal vastu üks naine, kes meile tutvustas suurt linnuse torni. Meid õpetati kuidas hästi ja kiiresti mõõta linnuse kõrgust. Linnus oli 21 m kõrge. Kui linnuse torn oli mõõdetud, siis läksime sinna linnusesse sisse, mis oli paekividest ehitatud. Seal all oli muuseum. Kui me hakkasime linnuse tippu minema, olid need trepid ja seinad väga kitsad. Enne seda, kui tippu jõudsime, oli seal veel erinevaid ruume. Lõpuks jõudsimegi siis tippu. Seal oli väga hea vaade, nägin väga kaugele, kuid seal oli ka väga suur tuul. Pärast seda näidati meile merekarpe. Nad pandi kõrvuti ja neile valati hapet peale, siis hakkasid need merekarbid lahustuma ja muutusid palju väiksemateks. Peale seda tegime me lõuna. Nägime ka jõge, mis oli väga, väga puhas. Vesi oli läbipaistev ja seal olid allikad. Vee peal nägime nagu keerist, aga seal oli hoopis vee alune allikas, mis tuli väga suure hooga järvepõhjast ülesse. Reis oli väga tore ja väga meeldejääv.

Rando 7. kl VG

Õppepäev Kohtla-Nõmmel

Teisipäeval, 20. septembril käisime kaevandusmuuseumis. Hommikul oli ilm küllaltki sombune ja jahe, kuid kuna bussisõit oli väga pikk, läks ilm Kohtla-Nõmmele jõudes paremaks. Kõigepealt rääkis meile üks vanem mees, kes oli kaevanduses töötanud 30 aastat, kaevanduse ajaloost ja sellest kuidas vanasti pidid naised kive sorteerima. Seejärel panime pähe kaevurimütsid ja selga suured joped. Maa alla minnes oli seal väga jahe. Me olime umbes kaheksa meetri sügavusel. Meile tehti ringkäik kaevanduses ja pandi tööle ka mõned masinad. Maa-aluse ekskursiooni lõpetuseks sõitsime vanaaegse inimeste vedamise rongiga. See oli algul ehmatav ja mõtlesin hetkeks, et too rong sõidab rööbastelt välja. Õnneks nii ei läinud.
Maa peale jõudes oli päike soojalt paistma hakanud ja see tegi hiiglasliku kivimäe otsa minemise meeldivamaks. Kivimäe ees seisis ka väga suur kopp. See oli mitmeid meetreid kõrge ja lai.
Kui pildid olid tehtud ja mäe otsas käidud, asusime kodu poole sõitma. Üldiselt jäin mina päevaga rahule ja sain juurde ka uusi teadmisi.
Maris 8. kl VG

Reede, 14. oktoober 2011

Õuesõpe Kohtla-Nõmmel

Meie 8-klassid käisime Kohtla-Nõmme põlevkivi kaevanduses.
Kui me olime kohale jõudnud tehti meile ennem veel väikene lühikirjeldus kaevandusest. Seejärel suundusime maa-alla. Enne 8m sügavusele maa-alla minemist panime me endale pähe kiirvid, mis oli kõik erivärvi. Panime veel selga joped, mis olid seal, et maa-all külm ei hakkaks. Iga kiivri värv tähedas midagi. Ja matk maa-all võis alata! Maa all oli külm ja kõle. Näidati igasuguseid masinaid meile, mille nimesid ma ei tea kahjuks. Sealne kiid rääkis meile pikalt, kuidas vanasti tööd tehti ja kui raske see kõik tegelikult oli. Kes vähegi jõudis tööle purjuspäi, saadeti naiste juurde tööle. See olevat olnud kõige hullem karistus neile ja kui nad olid seal oma töö ära teinud, ei tahtnud nad enam tükk aega juua. Lõpuks oli aeg minna rongiga sõitma. Kui me olime vagunist välja saanud, suundusime me ühte ruumi, kus näidati meile kuidas vaguneid tühjaks kallati.
Peale rongisõitu tagasi maa-peale jõudes suundusime me vaatama vanu masinaid. Seejärel läksime me kivimägede otsa. Sealne vaade oli vapustav. Peale kivimäga jätsime hüvasti ja kodupoole reis võis alata!
Selle reisiga ma olin rahul. Sain palju rohkem teada, kuidas kaevandati põlevkivi. Mulle meeldis see reis!
Johanna 8. kl VG

Õppepäev Porkunis

Käisime Porkuni paemuuseumis. Ma sain sealt palju asju teada, näiteks, et paekivi purustatakse ära ja sellest tehakse paberit. Käisime ka ühes tornis, mis oli kindlusest alles jäänud. Seal rääkis meile giid erinevatest kividest. Ta näitas meile kuidas paekivi ära lahustub, kui selle peale hapet valada. Seal lähedal oli ka kaks vana koolimaja, kus õppisid kurdid ja tummad lapsed.
Kõige huvitavam oli minu arust maa-ahi, mis oli õues. See oli hästi suur. Giid rääkis, et ühte paehunnikut põletati nädal aega ja puid läks sinna kolm korda rohkem, kui paekive. Peale seda läksime energiarajale. Seal pidi nii olema, et kui sa kõnnid, siis tunnetad head energiat. Seal oli veel üks puu, mille juures võis nägemusi näha. Porkuni paemuuseumi juures oli üks kivist plaat ja kui seal ringi käid, siis tunnetad ka head energiat. Natuke eemal oli kaks kivi, nende juures pidi olema halb energia.
Siis käisime veel vanas paekivi tehases. Seal oli palju kambreid ja mahajäetud maju. Mulle väga meeldis see õppepäev, see oli huvitav ja sain teada palju uut.
Gerda 7. kl VG

Jõudsime Porkunisse, seal oli ilus loodus. Mulle meeldisid need järved ( jõesopid ). Seal oli ka ilus mägine. Kõige rohkem meeldis mulle seal sees, kui näidati neid kive ja räägiti nendest, kuidas need tekkisid. Katse oli ka lahe, see, kuidas kivi lahustus selle happe sees ära. Siis, kui me ülesse läksime meeldisid mulle eriti need kitsad ja järsud trepid. Seal juures olid vanad koolimajad ja giid rääkis, et seal kummitab. Muuseumi ja vana koolimaja vahel oli energjaväli, see oli teokojakujuline ja kui seal peal kiiresti käisid hakkas pea ringi käima. Siis, kui seal peal seisin läksid käed soojemaks ja kui maha tulin hakkasid jähtuma, ning mõne hetke pärast olid käed jälle jahedad. Pärast liikusime edasi ja seal oli kuju, kus oli ema ja lapsed ning nad olid kurvad. Edasi minnes nägime Porkune järve, millest algab jõgi. Seal oli kõige sügavam koht umbkaudu 2,50 m. See kevadeti või suviti mõnel aastal kuivab niimoodi ära, et seal on ainult võike veenire. Kui me paemuuseumist ära hakkasime sõitma, jäi meile tee peale paekivipaljand. Tamsalus oli maa-alune ahi, see oli varinguohus. Kõngisime natuke edasi ja seal oli lubjapõletus ahi. See oli väga kõrge ja seal oli veel umbes kaks kuni neli ringikujulist lubjapõletusahju. Reisi lõpuks olid kõik väsinud, aga mulle meeldis väga !

Marleen 7 kl VG

Porkunis õppimas

Mina sain õppepäeval Porkunis teada, et Porkuni järve põhjas on allikad. Kui järv ära kuivab, on seal väikseid allikaid näha. Õppisime ka kive tundma. Käisime linnuse ainukese järgijäänud torni tipus. See oli kunagi olnud suur linnus ja linnuse kivid pidid siiamaani veel maa all olemas olema.Torni tipust nägi kaugele. Meie giid tutvustas meile ka energiaspiraali. Osad inimesed isegi pidid tunnetama seal energiat, osad inimesed mitte. Seejärel käisime vaatamas skulptuuri, mis oli Porkuni kooli õpetaja auks tehtud. Meie giid rääkis ka seda, et vanas Porkuni koolis olevat vaimud, et õpilased olid neid tunnetanud.
Me tegime Porkuni muuseumis katset. Giid pani väiksesse kaussi kivi ja lisas hapet peale ja see kivi hakkas sulama. Meile räägiti ka, et osad ajakirjad ei põle hästi, kuna seal on kivipulber sees. Ja, et osad kivid on kergemini lagunevad kui teised kivid. Mulle meeldis lubjakiviahju juures käia, seal oli nagu koobas, kus sees me käisime. Ja siis mulle meeldis Porkuni muuseumi juures olev energiaspiraal.
Katrin 7. kl VG

Õuesõpe Kohtla-Nõmmel

Meie käisime Kohtla-Nõmmel õuesõppel. Seal käisime kaevanduses. Meile näidati, kuidas vanasti tööd tehti. Maa alla minnes peab kõigepealt pähe panema kiivri, neid on eri värvi, mis kõik tähendasid midagi. Punaseid kiivreid kandsid labidamehed, nemad olid kõige visamad mehed. Siniseid kiivreid kandsid mehed, kes tööd ei teinud, aga said kõige rohkem palka. Ning kollaseid kandsid masinatel töötavad mehed.
Maa all kaevandati põlevkivi. Seintele pandi süütenööriga lõhkeaine, mis plahvatas ja seejärel sein varises. Iga mees pidi aga nii kiiresti jooksu panema kui vähegi jaksas. Maa-aluses kaevanduses oli tööl mitusada meest, aga neist puurija oli vaid üks, kuna puurija töö oli väga raske. Puur ise kaalus oma 20 kg. Puurija pidi seda päev otsa oma õlal kandma ja puurima, hoides puuri väga sirgelt. See-eest oli tal palk väga hea.
Kaevanduses kasutati ka rongi, mis vedas kive mida kaevandati. Rong võis sõita ülesmäge lausa 70 km/h, aga siis hakkasid tavaliselt vagunid ümber kukkuma. Vaguneid sai tühjendada kahekaupa, ilma et neid rongi järelt ära oleks pidanud võtma. Vagunitega sõideti suurde aparaati, mis tegi vagunile tiiru peale s.t. kallas vagunid tühjaks.
Need mehed, kes olid aga napsuvennad, saadeti naiste juurde tööle. See oli meeste jaoks kõige jubedam koht. Seal töötas umbes 50 naist, kes solvasid ja alandasid mehi niiviisi, et nad ei tahtnud enam kunagi õllepudelit kätte võtta.
Väljusime maa alt ja läksime maa peale. Seal näidati karjäärikallurit, mis oli väga väga suur. Rataste kõrgus oli 170 cm. Kalluriga veeti kärjäärist kivimeid välja. Nägime ka suurt koppa, millega maa peal karjäärist põlevkivi välja tõsteti või mäge kokku tõsteti. Kopp oli umbes 5 m kõrgune ja 6-7 m lai. Need mäed aga on Eesti suurimad tehismäed.
Räägiti veel ka Sinimägede lahingust, mis oli Eesti kõige julmem ja verisem. Väga palju suri Eesti mehi, aga vaenlasi suri veel rohkem. Selles lahingus lasid ülevalt lennukid, mäe pealt kuulipildurid ja mäe all olid mehed juba nugade ja kätega üksteise kallal.
Sellel õppepäeval sain ma väga palju targemaks. Sain teada kuidas kunagi kaevandati põlevkivi. Mulle meeldis see õppepäev väga.
Robert, 8. klass Juurikaru Põhikool

Õuesõpe Saadjärvel

Ma nägin Saadjärvel erinevaid kivimeid ja käisin järvel asuval sillal. Vees nägin erinevaid kalu. Me sõelusime kruusa ja saime teada, et kruus on mitmekihiline. Veel sain teada kuidas jääajal mammutid üle Eesti liikusid. Õppetoas õppisime voorede teket ja saime teada, et Soomes pole voori. Peale seda vaatasime erinevaid liivakivimeid. Järvel nägime kaluri paate, kus kalamehed kala püüdsid. Seejärel nägime kahte suurt kivi, millest üks oli veest väljas. Meile näidati loomade topiseid ja räägiti Saadjärvest leitud mammuti kihvadest. Minu jaoks oli tavaline igav õppereis.
Tauri 6 kl JP

Õppepäev Porkunis

Meie kooli 7. klass koos Vändra 7. klassiga käis paekivi muuseumis 14. septembril. Meid oli seal päris palju, ligikaudu 30. Me õppisime palju kivisid näiteks paekivi e lubjakivi ning palju muid kivisid kah veel. Linnuses oli paekivi muuseum ja selle torni kõrgus oli 21 meetrit. Seal oli kurtide kool ja paljand. Paljand oli umbes 8 meetrit kõrge ja see oli paekivist.
Siis me käisime veel energiaväljal. Räägitakse, et seal nähakse nägemusi. Me käisime vaatamas ühte suurt järve, mille nimi oli Porkuni järv, millest saab alguse Valgejõgi. Kui suvi on soe, siis vesi aurab rohkem ära , aga siis, kui sügavam on, siis esineb seal liikuvaid saari.
Me käisime linnuse torni otsas ja sealt oli näha Väike-Maarjat ja paljusid teisi kohti veel. Kui me seal olime, siis oli väga tuuline. Me vaatasime veel lubja põletamise ahjusid. Need olid päeris suured. Kui seal põletati siis naised panid endale maski ette, et nägu tahmaseks ei läheks. Seal oli päris suur korsten mis oli ülevalt natukene kõver.Ühesõnaga meie päev oli lõbus ja huvitav.
Mihkel JP 7. klass

Neljapäev, 13. oktoober 2011

Karulas Rahvuspargis

Karula RP õppisin ma, kuidas on tekkinud pinnavormid, mida me iga päev näeme ja mille peal kõnnime. Õppisin, et me ei tea midagi pinnavormidest, mis olid kunagi meie maal kuna igal uuel jääajal sõitis Eesti aladest üle uus liustik, mis tegi kõik tasaseks ja hakkas kujundama uusi pinnavorme. Seal saime ka teada, miks mõned järved on väga laugete kallastega ja nendes pole üldsegi hea ujuda kuna selleks, et üldse ülepea vette jõuda, pead kõndima tükk aega. Mõned järved on jällegi väga järskude kallastega ja neis võid sa juba kaldalt peakat hüpata. Veel käisime Mäekonnu tornis, mis koos selle mäega, mille otsas ta asus, oli 150m kõrge ja sealt nägi isegi Läti kõrgustikku.Tagasi tulles käisime läbi Tamme-Lauri tamme juurest, mis on Eesti kõige jämedam puu. Selle ümbermõõt on 8m. Arvatakse, et see on ka Eesti üks vanemaid, kui mitte vanim puu. See seisab seal juba Jüriöö ülestõusust saati.
Raul 9. kl VG

Õppepäev Karula rahvuspargis

Õppepäev algas bussisõiduga. Sõit oli pikk ja väsitav. Kohale jõudes oli määratud meile giid, kelle nimi oli Mats. Ta rääkis pinnavormidest, Maa tekkimisest ja kuidas mäed tekivad. Retk metsas kestis kokku kolm tundi. Selle aja jooksul nägime erinevaid pinnavorme ja käisime Mäekonnu vaatetornis. Vaatetorni kõrguseks oli 25m, maa peal oli aga 8m. Saime seal vaateid nautida natuke aega ja siis lasti meid sööma. Söögiks oli kaks saiakest ja väike mahlajook. Kodu poole liikudes käisime läbi Tamme-Lauri tamme juurest. See on Eesti vanim tamm - umbes 700 aastat vana. Tamm on seest õõnes ja täis valatud betooni, et tamm ära ei mädaneks. Pärast seda hakkasime jälle kodu poole sõitma.
Jana 9. kl VG

Õppepäev Porkunis

Porkuni muuseumi torn on 21m pikk. Vanal ajal seal kedagi ei elanud, aga kui oli oht siis mindi torni, et ennast kaitsta. Porkuni torn on paekivist tehtud.Tegime ka katse. Panime lubjakivi happe sisse ja see hakkas lahustuma ja hape läks kollaseks.
Läksime pärast vaatama paekivipaljandit. See tekkis niimoodi, et põhjavesi lahustas kivimeid ja tekkiski paljand. Seal oli näha mis maa sees on.
Lõpuks külastasime maaahju ja lubjatehast, kus algusel pandi kivid käru peale sealt viidi maaahju. Algusel kasutati puid et süüdata hiljem põlevkivi ja siis mõlemaid korraga. Ahjus põhiliselt töötasid naised, neil olid rätikud peas ja näo ees, et nad väga tahmaseks ei saaks. Mulle meeldis õppereis väga, kõige põnevam oli lubjapõletustehas.
Timo 7b VG

Õppepäev Porkunis

Me alustasime oma õppepäeva Porkuni Paemuuseumis, kus giid tutvustas meile kivimeid ja esitas küsimusi. Alguses me mõõtsime, kui kõrge on muuseumi torn. Torn oli 21 meetrit kõrge.
Peale seda sisenesime muuseumisse. Muuseumis oli palju kive nii suuri kui väikseid kui ka krobelisi ja siledaid. Me saime kivisid nii katsuda kui ka vaadata. Osa meist sai kokku panna ka kivi puslet. Me nägime ka koralle, need meeldisid mulle kõige rohkem. Kui giid oli jutu lõpetanud ronisime me torni. Tornist oli hea vaade õuele ja järvedele. Kui olime alla tulnud, sõime kõhud täis ja sõitsime Tamsalusse. Tamsalus oli paekivipaljand. See paljand oli tekkinud jääajal. Edasi liikusime metsa keskele väljakule. Vanasti oli olnud seal tantsuplats. Giidi sõnul oli seal nullenergia.
Viimase peatusena külastasime maaahju ja lubjapõletustehast. Tehas oli mahajäetud ja seal oli palju koopaid ja varemeid. Me käisime peaaegu kõik koopad läbi.
Mulle meeldis kõige rohkem käia koobastes ehk lubjapõletusahjus, sest osad ahjud läksid maa-alla. See oli tore reis
Jargo 7.b VG

Õppepäev Porkunis

Meie päev Porkunis oli väga meeldiv. Põhilise osa ajast rääkisime kivimitest, nt millest need koosnesid. Käisime paekivimuuseumis ja seal oli väga palju settinud kivisid. Ühte kivimit võis kraapida noaga ja sealt tuli palju nii-öelda liiva, kruusa, savi. Seal sai uurida ka luubiga erinevaid kivimeid. Meil oli alguses kaks giidi: vanem mulle väga ei meeldinud, aga noor giid meeldis. Noorem rääkis meile nendest kivimitest, et need olid kunagise veega meie kohal, siis oli Eesti suure vee all ja mereloomadest olid need kivimid tekkinud. Need olid täitsa nende veeloomade moodi. Me läksime hästi kõrgele vaatlustorni see oli nii kõrge, et kui alla vaatasid hakkas pea natuke pööritama. Seal üleval oli ka kõva tuul, kui hakkasime alla minema, olid enne allaminekut veel toad, kus sai kive uurida.
Me läksime sealt muuseumist ära Tamsallu. Siis me läksime lubjaahju, see oli väga suur ja seal oli hästi palju uksi, või no kuidas ma ütlen, pigem avasid. Reivo ütles selle ahju kohta koobas ja ma arvasin ka, et see oli koobas, aga see oli nii tore. Siis me läksime sealt koopast natuke eemale kivimi tehasesse. See oli hästi suur ja sellel oli kolmnurgakujuline värav. Sellega meie päev lõppeski. Mulle meeldis see päev väga!
Ireen 7b kl VG

Õppisin Porkunis

Meie päev Porkunis oli väga huvitav. Bussiga sõitsime Vändrast Porkunisse tükk aega nagu bussisõidud ikka- tekitavad une peale. Porkunisse jõudes me esmalt külastasime muuseumi. Mõõtsime torni pikkust. Astusime muuseumi sisse. Meile näidati muuseumis erinevaid kivimeid. Igale kivile järgnes seletus, et mis kivim see on ja kuidas on see tekkinud. Peale kivimite uurimist, läksime mööda kitsaid treppe üles torni. Ülesminnes polnudki nii hirmus, kui allaminnes. Tornis üleval oli suur ja külm tuul. Üleval sai ka naljakaid pilte tehtud. Muuseumis tegime ka katse, mis oli päris huvitav. See põhines sellel, et kuidas toimub settimine. See oli lihtsalt tugevamate ainetega näidatud, et saaksime aimu, kuidas see käib.
Peale seda, läksime me bussiga kivipaljandit (kivipõletusahju) vaatama. See oli tõsiselt suur, kuid natuke lagunenud, kuid oli näha, et sellega on palju tööd tehtud. See on ikkagi vana ehitis. See ahi asus nagu augus, kus oli ohtlik. Peale seda, sõitsime bussiga koobastesse. Tegelikult olid need ahjud, kus põletati paekivi. Need olid tõsiselt suured. Me nägime ainult osa neist, mis olid tegelikult pikemad, aga ahju teised osad olid lagunemisohus.
Giid oli ka väga tore ja sõbralik, ning rääkis konkeetsetest asjadest.
Tagasisõit oli jällegi väsitav. Unigi kippus peale.
Mina jäin reisiga küll rahule.
Kärt 7B klass VG

Õppepäev Karulas.

Õppepäeval räägiti meile, kuidas tekkisid pinnavormid. Pinnamoe kujunemisele on palju kaasa aidanud mandrijää. Samuti ka räägiti seda, et rannajoon liigub aja jooksul aeglaselt edasi. Veidike anti teadmisi ka Maa tekkest. Veel tean, et kõrgustikud on tekkinud mandrijää liikumise tõttu.
Käisime veel Mäekonnu vaatetornis. See meeldis mulle. Vaatetorn oli 25m kõrge ja sealt avanes ilus vaade Eesti metsadele. Tagasi tulles vaatasime ka Tamme-Lauri tamme. Tamm oli jäme ja sinna ümber mahtus 8 inimest.
Päev sai läbi ja sõitsime kodu poole. Üldiselt oli päev pikk, aga hariv.
Getter 9. kl VG

Õppepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis

Käisime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis ning põlekivikaevanduses. Hommikul sõitsime sinna 4 tundi. Sõit oli igav ja pikk. Peale sõitu läksime kaevandusmuuseumi, kus giid rääkis meile põlekivist ja selle väärtusest. Kui giid oli meile põlekivist rääkimise lõpetanud, panime kaevurite riided selga ning sisenemesime kaevandusse. Kaevanduses saime teada, kuidas põlekivi kaevandati. Kaevurite kiivrite värvid näitasid, millist tööd nad tegid. Punase kiivriga mehed olid kõige visamad, sinise kiivriga mehed kutsuti kohale ainult siis, kui mingi õnnetus oli juhtunud. Valge kiivriga mehed olid ülemused, nad kontrollisid et kaevurid midagi valesti ei teeks.
Käisime veel ka rongiga sõitmas ja muud kaevandus tenikat vaatamas. Kui kaevanduses kõik vaadatud oli, siis läksime tagasi kaevandusmuuseumi. Sealt läksime edasi tehismäele. Peale tehismäel käimist läksime tagasi bussi ja sõitsime koju.
Andre 8. kl JP

Kolmapäev, 12. oktoober 2011

Õppepäev Porkunis

Meie käisime Porkunis. Kõigepealt läksime Paemuuseumi. Siis mõõdeti selle torni pikkus ära ning seejärel läksime sisse, kus räägiti meile paekividest. Räägiti, kuidas nad tekkivad, kuidas nad lagunevad ja kuidas nad kivistuvad. Peale seda läksime ülesse vaatlustorni, kus olid väga kitsad trepid ja kõrged astmed. Kui ülesse jõudsime, oli seal kõva tuul, mis oleks nagu lendu viinud. Alla vaadata oli jube, sest me olime üsna kõrgel. Alla minna oli halb, sest trepi astmed olid kõrged. Alla minnes käisime kõik need toad läbi, mis sinna vahepeale jäid. Tubades oli palju kive ja kividest kujusid. Alla jõudes hakkasime katset tegema. Väikesed paekivid olid kausikesse pandud ja siis kallati neile hapet peale ja see söövitas need kivid ära. Veel öeldi, et veekogu põhjas juhtub kividega sama, aga aeglasemalt. Siis läksime õue. Läksime paepaljandit vaatama, see oli tõsiselt suur ja kui keegi tahtis selle küljest väikese tükki kaasa võtta, siis ei lubatud. Peale seda sõitsime Tamsalusse lubjapõletusahju vaatama. See oli tõesti suur ja kui sealt ääre pealt alla vaadata, oli see ka kõrge. See ahi oli päris ära lagunenud, aga kunagi põletati seal paekivi. Katuses oli palju auke. Aga seal ahju sees oli jube olla, sest seal oli pime. Ja mulle seal ei meeldinud olla. Neid ringahje oli kaks ja seal kõrval oli veel üks suur kõrge maja. Vaatasime sellegi ära ja siis hakkasime kodu poole sõitma. Üldiselt jäin mina reisiga rahule. Tore oli.
Sigrit VG 7a kl

Õppepäev Porkunis

Õppepäeval käisime kõigepealt Porkuni paemuuseumis. Meile näidati katset, kuidas kivi happes lahustub. Kivi pandi väikesesse kaussi ja peale valati hapet. Peagi oli näha, kuidas kivi järjest lahustub ja väiksemaks jääb
Käisime ka Tamsalu lubjapargis. Nägime kõigepealt suurt maaahju, kus kunagi ammu põletati lubjakivi. Hobustega veeti lubjakivi ahju juurde ning laoti ahi korralikult täis. Seejärel pidi põletama seda ühe nädala. Hiljem ehitati sinna uus ahi ning vana ahju kasutamine lõpetati. Uuel ahjul oli mitu erinevat kambrit. Tuli sai erinevates kambrites ringi käia selleks mõeldud avade kaudu. Kõiki kambreid korraga ei kasutatud. Kui paaris kambris põletati lubjakivi, siis samal ajal mõnda teist kambrit eelsoojendati või tehti tühjaks. Põletatud lubjakivi ehk lupja sai hiljem kasutada ehitusmaterjalina. See segati veega ning hoidis hiljem kive ilusti koos.
Vahepeal käisime ka energiarajal. See oli koht, kus legendi järgi oli võimalik näha viirastusi. Meile jutustati ka lugu küla tantsupeost ning sellest, kuidas seal oli keegi viirastusi näinud. Sealsamas energiaraja alguses oli ka ilus paekivipaljand.
Nägime ka Porkuni uut erivajadustega laste kooli ning saime kuulda Porkuni järvest, mida ähvardab mõnel aastal ka ärakuivamine.
Laura 7a kl. VG

Teisipäev, 11. oktoober 2011

Õppepäev Porkunis

Käisime Porkuni paemuuseumis, kus õppisime erinevaid kivimeid ja mis nendest kividest tehakse. Saime ka käia paemuuseumi vaatetornis, kust nägi väga kaugele. Siis käisime tutvumas Porkuni järvega, mis kuivab igal suvel ära ja sinna jäävad vaid väikesed lombid. Selles järves on ujuvad saared, mis mööda järve ringi liiguvad. Käisime vaatamas ka paljandeid, milles olid korallid. Vaatasime ka lubjakiviahjusid. Me käisime vaatamas kahte ahju, mis meenutasid mingeid tunneleid. Need olid nii suured, et me mahtusime terve grupiga sisse. Õppisime, kuidas torni kõrgust ilma mõõtmisvahenditeta mõõta.
Rando 7.a klass VG

Õppepäev kaevanduses

20. septembril 2011 käisid 8.a ja 8.b klass Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis. Kui olime kohale jõudnud, räägiti meile põlevkivist, selle kasutamisest ja kaevandamisest. Pärast seda panime joped selga ja kiivrid pähe ning läksime maa alla, kus oli 5-6 kraadi sooja. Seal tehti meile ekskursioon, kus räägiti ning näidati, kuidas miski asi käib. Mõned masinad pandi ka tööle, need tegid väga kõva häält. Pärast seda läksime rongiga sõitma, siis näidati meile veel ühte masinat ja sõitsime rongiga tagasi. Ime oli, et see rong ja teised masinad üldse töötasid, need olid ju nii vanad. Igatahes oli seal väga põnev ja huvitav. Siis läksime üles tagasi, võtsime joped ja kiivrid ära ning läksime õue. Natukese aja pärast läksime Eesti kõige-kõige suurema kopa juurde, mis oli tõesti suur. Peale seda hakkasime mäe otsa ronima, vaade oli sealt ilus, tegime pilte ja hakkasime alla tagasi tulema. All ootas meid buss. Kui olime all, jagati meile pirukad ja mahlad. Kui olime söönud, hakkasime koju tagasi sõitma.
Janeli 8. kl VG

Esmaspäev, 10. oktoober 2011

Õppekäik Karulas

Käisime Karula rahvuspargis 28. septembril. Õnneks oli ilus ilm, aga hommikul oli külm tuul. Nägin seal palju ilusat loodust. Siin meie kandis selliseid oosmõhnasid pole. Sain teada, kuidas jää liikus ja miks jää liigub, kuidas tekkisid oosmõhnad ja mõhnad. Karulas on kupliline pinnamood ja väikesed künkad paiknevad lähestikku. Huvitav oli vaadata neid väikeseid künkaid kui me hakkasime Karula rahvuspargi poole jõudma. Viimane huvitav asi oli see, kui me käisime vaatetornis mis oli 25 m kõrge.
Muljed olid väga head, mulle meeldis see päev.
Mikk 9.klass JP

Õppepäev Karulas

Hommikul kui üles tõusin, tuli meelde et peame klassiga Karulasse minema. Kui kohale jõudsime siis oli meid päris palju. Giid Mati oli teejuhiks ning rääkis kuidas tekkisid mäed ja künkad. Hakkasime liikuma mööda Ähijärve matkarada teejuht rääkis künka langusest. Liikusime edasi mööda rada kohati oli märg tee, kuhu olid lauad pandud ja silt oli ka üleval, et libisemis oht on. Giid rääkis, et oosis on kruusa allpool rohkem kui üleval pool. Rääkis, et oosid olid tekkinud jääajal mil maastik oli künkaline. Teerada läks läbi metsa mõned puud olid ka maha kukkunud seeni oli ka. Karjaaed oli, looma pidamine pidi seal päris hea olema. Jõudsime vaatetorni juurde. Öeldi et torni kõrgus on üle 20 meetri, vähesed kartsid kõrgust. Pärast öeldi, et lähme kõik Tamme- Lauri tamme juurde, seal tehti pilti ja võeti puu ümberlt kinni, umbes 7 inimest mahtus puud kallistama.
Martin 9.kl JP

Porkunis õppimas.

Me käisime Porkunis sealses paekivimuuseumis. Seal sees me nägime erinevat sorti kive.Meile räägiti sellest kuidas ja kus on need kivid tekkinud. Porkuni muuseumi juures oli järv. Iga aasta suvel kuivas see ära ja sellest jäid ainult järele pisike oja ja veeloike. Peale selle me käisime muuseumi katusel platvormil, kus sai näha väga kaugel. Kui me läksime trepist üles, olid seinad kivist ja trepid järsud. Selle jaoks pidime kasutama köiest käepidesid, et trepist üles saada. Trepid olid väga kitsad ja sellepärast käisid tüdrukud ning poisid eraldi üleval. Sellel ajal, kui üks grupp katuse peal olid, olid teised all ja neile räägiti kividest. Meile seletati kõike väga põhjalikult. Me saime proovida ka mõõka teritada. Pärast sees olekut me läksime õue. Siis me läksime asja juurde, mis nägi välja nagu kerra tõmmanud uss see oli energiaring. Selle muuseumi hoovis oli palju vanu hooneid. Üks vanadest hoonetest oli vana koolimaja. Giid rääkis, et tema oli kuulnud, et seal kummitab. Mina sain tema jutust aru, et iga õhtu, kui oled üksi või kahekesi sõbraga seal koolimajas sees kuuled, nagu keegi kõnniks katuse peal või tubades. Selleks, et seda kuulda, pidi olema õhtu ja pidi olema pime.
Siis me läksime vaatama järve, mis igal suvel ära kuivas. Siis kui meie seal käisime, oli järv vett täis. Giid rääkis veel, et selle järve keskel nägi välja nagu saar, aga see ei olnud saar, vaid kaldast murenenud tükid. Need ulpisid järve keskele ja tõmbusid kokku. Peale selle vaatamist läksime sööma. Puhkasime 20 minutit ja peale seda sõitsime bussiga ühe metsa äärde. Giid rääkis seal paljust, aga ma ei kuulnud, kuna minu kõrval poisid lobisesid väga kõvasti. Oli raske kuulata.
Tulime metsast välja ja sõitsime bussiga Porkuni parki. Siis läksime kohta, kus oli palju vanu ehitisi ja mina kuulsin, et seal oli kunagi olnud ringahi ja seda kütsid naised. Naistel olid näo ees riidest maskid, et nägu tahmaseks ei saaks. Tulime sealt välja ja hakkasime koju sõitma.
Ilona 7. kl VG

Pühapäev, 9. oktoober 2011

Õppepäev Karulas

Õppepäev Karulas algas pika bussisõiduga. Kohale jõudes tutvustas meile end giid Mats. Temaga läksime Ähijärve matkarajale, kus ta seletas meile, kuidas tekivad pinnavormid. Saime teada, kuidas tekivad mäed, järved, tasandikud. Lõpuks läksime matkarajale , mis oli umbes 3,5 km pikk. Rajal oli põnev käia, kuna samal ajal nägime palju pinnavorme. Meie giid tegi peatusi, kus ta rääkis jälle pinnavormi teketest. Lõpuks jõudsime vaatetorni, mis oli 25 m kõrge. Torni otsast oli näha Munamäge ja Otepää kõrgustikku. Kui hakkasime koju sõitma, käisime veel Tamme-Lauri tamme juures, kus me tegime ühispilte. Peale seda suundusime me koju tagasi. Kokkuvõtteks arvan, et päev oli pikk ja väsitav, aga samas ka põnev ja hariv.
Laura 9. kl JP

Porkunis

Esimesena läksime paemuuseumisse. Seal näidati meile erinevaid kive ja kuidas vesi lihvib kivi. Kivisid oli palju, nt: dolomiit, paekivi ja muud. Räägiti, kuidas kivi tekkis ja mis andis värvi. Kui pinnavormis oli palju liiva, siis oli see kollakas kivi. Pärast näidati katset, kuidas kivi aegamisi praguneb. Ainult seal oli protsess kiirem ja teiste ainetega. Vesi lihvib kivi ja siis see lõheneb. Kui on tekkinud suurem auk, siis vajub ülevalt peale. Kassile meeldib magada veesoone peal ja koerale ei meeldi. Nii saame teada, kus veesoon on. Pärast lasti meil kivi pusle kokku panna. Tornis nägime ka kummist munka. Torni pikkus oli 21m. Kummalisel kombel annab torni ehituse kuupäev, muuseumi avamise aasta ja akende arvu ristsumma kokku 21. Pärast näidati kuritde vana koolimaja ja veesoonest tekkinud aukusid tee peal. Tee parandati ära ja ikka tekkis sama koha peale auk. Näidati veel liikuvaid saari. Üks saartest oli köiega puu külge kinni pandud. sain teada, et kui katsud jalaka lehte, siis on see kare ja selle kohta öeldi, et isa on habeme ajamata jätnud. Teised olid märganud järves veekeerist. Osadel aastadel oli see järv ära kuivanud, viimati oli nii 2006. a-l. Kohtasime seal ka jutukat vanainimest. Siis läksime paljandile, mis oli looduskaitse all. Peale seda läksime maa sees olevat lubjaahju vaatama. Seal oli kaks ruumi. Üks, kust puid pandi ja teine, kus põles lubjakivi. Seal pidi olema ööpäev valves, et tuli ei kustuks. Seal töötasid naised ja mehed. Lubjakivi veeti hobusega. Seal näidati palju kive mahub ühte vankrisse. Peale seda läksime vaatama uuemat lubjakiviahju. See oli maa sees ja seal olid augud tehtud, kus puid sisse visata. Lubjakivi oli paigutatud aukude vahele. Seal oli üks suur korsten ka, kust suits välja tuli. Osad võtsid kive ka koju kaasa ja peale seda läksime tagasi kodupoole.
Jarek 7. kl VG

Õpepäev Porkunis

Meie kooli 7. klassid käisid Porkuni paemuseumis. Giid näitas meile üht katset. Giid pani väikesed paekivitükid ühte väikesese kaussi ja valas nende peale hapet, mis segatud veega. Selle katse põhimõte oli näidata meile mis juhtub kividega maa alla. Siis me käisime tornis, mis oli ehitatud 1947. a. Selle torni alumisel korrusel oli: kaks mõõka ja mõõgateritaja, mis oli tehtud paekivist. Porkuni järves olid ujuvad saared ja järves me nägime ka veekeerist. Siis me sõitsime paekivi paljandit vaatama, kus oli näha ka koralle. Sealt me kõndisime edasi kohta kus on mõõdetud null energia. Siis viidi meid paika, kus kunagi põletati lubjakivi, et saada lupja. Lubjakivi tuli põletada järjest üks nädal. Kive veeti vankritega, mille ette olid rakentatud hobused. Üks vankritäis kaalus umbes üks tonn. Mulle meeldis see päev sõprade seltsis ja ma sain ka palju teadmisi juurde.
Kris 7.kl VG

Õppeppäev Karulas

Hommikul ärgates meenus ,et täna on minek Karula Rahvusparki. Sõit oli pikk ja väsitav. Kohle jõudes hakkasime rahvuspargis ringi liikuma. Vaatlesime erinevaid pinnavorme. Giid rääkis iga pinnavormi kohta midagi huvitavat. Karulas kõndisime üle mõhnade, oos-mõhnade ja üle teiste pinnavormide. Õppepäeva lõpupoole jõudsime Ähijärve vaatetorni juurde. See oli umbes 23 meetrit kõrge. Pärast Karulast lahkumist külastasime ka veel Tamme-Lauri tamme, tamme ümbert mahtus kinni hoidma seitse inimest. Tamme-Lauri tamm on seest õõnes ja täis valatud betooni.
Kokkuvõteks võib õelda , et oli pikk ja huvitav päev.
Arvet 9 kl. JP

Reede, 7. oktoober 2011

Karula Rahvuspargis

Alustasime bussi sõitu kooli juurest. See sõit oli pikk ja väsitav. Kui me kohale jõudsime pidime ootame veidike, kuni giid tuleb meiega rääkima. Kui ta tuli, siis ta tutvustas ennast, et ta nimi oli Mats ning ta on kauem seal Karulas töödanud kui meie elanud oleme. Me liikusime mäe peale, kus ta hakkas rääkima pinnavormidest. Kuulasime tema juttu umbes 45 minutit ja enamus inimesi tahtis juba liikuma hakata. Liikudes edasi otsustasin kõige lõppu jääda, et igasuguseid huvitavaid pilte teha. Kui olime väsitava teekonna peaaegu et läbinud nägime kuidas traktor paiskas värsket sõnnikut põllu peale ja meie pidime sealt üle minema. Õpetajad hoiatasid et me sisse ei astuks, muidu jääb hais juurde. Sain teada, et seal oli kupliline pinnamood ja neid nimetatakse mõhnadeks. Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Käisime vaatetornis mille kõrguseks oli 25m. Sealt ülevalt oli väga hea vaade. Kodu poole liikudes käisime Tamme-Lauri tamme juures, see on üks kõige vanemaid tammesid umbes 700 aastat vana. Tamme sisse on valatud betooni, et tal oleks õige kuju ja et ta ära ei mädaneks. Ja kui me olime seal ära käinud, hakkasime kodu poole liikuma.
Angelika 9. klass JP

Õppepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis

Käisime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis ja põlevkivikaevanduses, mis asus 8 meetri sügavusel. Õppepäev algas 4-tunnise bussisõiduga, mis oli väsitav. Maa all saime teada, et kaevurid sõid seal samas maa all. Saime teadmisi kaevurite kiivritest, et värvid näitasid välja, mis tööd nad tegid. Kõige tugevamad mehed olid punase mütsiga. Valge mütsiga olid mehed, kes palka maksid. Alati kui nähti, et valge kiiver tuleb hüüti "zuba" (ülemus), et kõik lõpetaksid ebaseadusliku lõhkamise. Kaevurite töö on väga eluohtlik. Giid rääkis meile, et paljud mehed surid näiteks südameatakki. Kui jõudsime giidi töökoha juurde siis seal oli väga lagunemisohtlik katus, et see võis tihti kokku kukkuda. Need masinad, mis seal olid, tegid väga suurt müra. Meile näidati isetehtud ratast, millega mehed sõitsid maa-all. Kui oli vaja mäest üles tõusta, siis võtsid vagunist kinni. Kõige lõpus saime allmaa rongiga sõita, minu arust oli see liiga aeglane. See oleks võinud oma täiskiirusega sõita, milleks oli 75 km tunnis. Kõige viimasena käisime maa peal ja ronisime tehismäe otsa, mis oli kõrge, aga olen ka kõrgematel mägedel olnud ja oligi päev lõppenud. Sõitsime bussiga koju jälle 4 väsitavat tundi.
Anett 8. klass VG

Neljapäev, 6. oktoober 2011

Õppepäev Karulas

28. septembril läksime Karula rahvusparki. Sõit oli väga pikk, me sõitsime Karulasse üle kahe tunni. Meile räägiti seal pinnavormidest, maastikust ja põldudest. Mulle meeldis Perajärve vaatetorn Perajärve torni kõrguseks on 23 meetrit. Rahvuspark asutati 1979 a. a maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasjärve Tornimägi kõrgusega 137 m üle merepinna. Me käisime Tamme - Lauri Tamme juures. Tamm on 700 aastat vana. Puu sisse on valatud betooni, et puu ikka säiliks ja ära ei mädaneks.
Tõnis 9.kl JP

Õppepäev Porkunis

Porkunisse jõudes nägime me kõrget lossitorni, kus ootas meid meie giid. Algul õpetati meile, kuidas torni kõrgust mõõta. Edasi liikusime me lossitorni sisse, kus giid näitas meile erinevaid kive, näiteks paekivi, marmorit, lubjakivi ja nii edasi.
Torni ülesse minnes nägime, et torni trepi koridorid lähevad aina kitsamaks. Teisele korrusele jõudes nägin keskaja mööblit ja palju erinevaid kive. Tipust avanes ümberringi imeline vaade, alla vaadates tundus, et kõik on nii väike. Alla jõudes liikusime edasi järve kaldale, järve kaldad olid järsud ning vesi oli täiesti läbipaistev, sest see pärines põhjaveest.
Edasi sõitsime Energiarajale, kus vaatasime üht paljandit ehk kiviseina, mis on ainulaadseim Euroopas oma kivististe poolest.
Sõitsime ka Tamsallu lubjakivi ahjusid vaatama. Lubjakivi põletusahjud olid väga suured. Saime ka teada mis aastast mõned ahjud on, need olid aastast 1898 ning nägid väga vanad välja.
Mart-Anton 7A kl VG

Porkuni


Energiaring

Kolmapäev, 5. oktoober 2011

Õppepäev Porkunis

Meie klass käis Lääne-Virumaal Porkuni Paemuuseumis. Reisi alustasime uue kurttummade kooli vaatamisega. Edasi läksime Porkunisse. Seal võttis meid vastu giid.
Me alustasime torni mõõtmisega ja selgus, et torn on 21 meetrit kõrge. Seda sai arvutada aastaarvu järgi ja sammude järgi. Seejärel läksime sisse, kus oli igasuguseid erinevaid kive ja kivikujutisi. Giid rääkis ja näitas paekivi, koralli ja teisi kivimeid. Me saime ka kivi kokku panna. Samal ajal rääkis ta erinevatest paekividest näiteks lubjakivi, dolokivi ja mergel. Paekivi on settekivim. Peale kivimite vaatamist saime ronida torni kahe grupina - poisid ja tüdrukud, sest trepid oli kitsad ja korraga ei mahtunud ka. Torni tipus puhus tugev tuul.
Alla tagasi jõudes näitas giid meile katset. Ta pani kaussi kivid ja valas peale hapet. Kivid hakkasid kahanema aeglaselt, kuigi hape vahutas suure hooga. Katsele järgnes jalutuskäik energiaväljale, kus tuli jutuks kummitused, kuid sellele me aega ei viitnud ja läksime edasi Porkuni järve äärde. Seal saime teada, et järv kuivab mõni aasta ära ja kalad surevad. Järves on ka liikuvad saared. Me käisime ka metsas energia rajal, mis tervendab.
Bussisõit viis meid välja Tamsallu. Seal nägime lubjakivi põletamise ahje. Üks neist oli ringikujuline, mille laes oli palju auke. Põletamisega tegelesid naised.
Sellel päeval sain palju uusi teadmisi ja reis jooksul sai ka nalja.
Merle 7.a klass VG

Õppepäev Porkunis

Porkunis me käisime paekivimuuseumis. Paekivimuuseum oli paekivist tehtud ja see oli 21 m kõrge. Giid näitas meile ühe keemia katse, kus ta pani kaks paekivi tükki ühte kaussi ja kallas hapet peale ning kivid hakkasid lagunema. Seal paekivimuuseumi lähedal oli ka järv ja giid ütles, et mõni suvi see järv kuivab ära ja osa sellest vajub põhjavette. Selle järve sügavaim koht on 3 m. Me käisime ka lubjakiviahjusid vaatamas ja nendes ahjudes põletati lubjakive. Seal paekivimuuseumis lasti meil ka kividest erinevaid puslesid kokku panna. Me nägime ka punase koorega puid. Punased olid need koored sellepärast, et toitaine maa all sisaldas rauda ja puu oma juurtega tarbis seda toitainet. Käisime ka sellises kohas, kus oli maakoort näha. Seal paljandil oli erinevaid kivimeid. Seal oli ka suur sipelgate maantee. Siis me nägime hästi suuri ahjusid, kus sees sai isegi joosta ja seal põletati ka lubjakivi, aga seal töötasid naised. Kui neil tööpäev läbi oli, siis tehti sauna, et kõik end puhtaks saaksid. Peale seda läksime kõik bussi ja hakkasime koju sõitma.
Tanel 7. kl VG

Porkuni Paemuuseumi torni kõrgust mõõtmas.

Teisipäev, 4. oktoober 2011

Õppekäik Saadjärve looduskeskuses

Sõitsime välja hommikul kell 8.00. Kahe tunni pärast jõudsime Saadjärve looduskeskusesse. Kõigepealt juhendas meid Jaan, kes rääkis meile jääajast. Saime teada, et jääaeg ei olnud ainult ühe korra, vaid 8 või 9 korda. Siis rääkis ta kuidas tekivad voored. Voored koosnevad kivimite segust, ehk seal on segamini nii savi, liiva, kruusa jms. Ka vee alune pind koosneb kivimi kihtidest. Hiljem saime katsuda ka liiva, savi, kruussa ja teisi kive. Kolmanda korrusel nägime looma topiseid. Seal oli nii öökulle, kalasid, hunt, rebane ja ka orav. Teisel korrusel vaatasime kuidas kaarte koostatakse ja saime ka ise ühe Saadjärve kaardi kokku panna.
Peale seda läksime Kalevi poegade kivisid vaatama. Kõige suurema venna kivi me ei näinud, sest see oli vees. Kuid Kalevipoja noorema- ja keskmise venna kivi nägime.
Tegime veel kruusa sõelumis katseid, kus eraldasime osi ning siis hakkasimegi koju sõitma. Sel päeval saime palju uut teada.
Triinu-Marii 6. kl VG

Õppekäik Saadjärve looduskeskuses.

Kui me olime kohale jõudnud, siis käisime kõik seal Saadjärve peal ära, seal oli sild. Ma tegin väga palju pilte ka. Saadjärv on ilus koht. Mulle meeldis eriti seal see järv. Kui järve juures oli meil ära käidud, siis jagati meid gruppidesse. Giid Kaupo rääkis meile jääajast ja voortest, kuidas on nad siia tekkinud. Seal olid erinevad kivimite sordid. Me võisime neid katsuda.
Siis kui Kaupo oli ära rääkinud, läksime kolmandale korrusele. Seal oli palju looma topiseid. Mulle meeldis kõige rohkem hunt. Kui olime kolmandal korrusel ära käinud, juhatati meid teisele korrusele ja giid Jaan hakkas meile rääkima kaartidest. Kaarte on tegelikult väga palju ja erinevaid ta näitas meile ka kus kohas Vändra asub. Pärast läksime sinna kohta, kus legendi kohaselt olid visanud enda kivid Kalevipoja keskmine ja kõige noorem vend. Kui tagasi, tulime pidime me hakkama kruusa valama läbi sõela ja mõõtma selle koguseid . Seal oli päris huvitav.
Helvi 6. kl VG

Esmaspäev, 3. oktoober 2011

Õppepäev Porkunis

14.09.11 käisime Porkunis. Hommikul, kui ärkasin, mõtlesin, et tuleb jube päev, sest vihma sadas. Kui kohale jõudsime, siis päike paistis ja oli ilus ilm ning esimesena nägin seal Porkuni järve.
Läksime edasi ja jõudsime Paemuuseumini. Siis tuligi meie giid. Ta tutvustas meile seda kanti. Enne seda käisime vaatamas ka uut kurttummade kooli. Vanasti oli see seal samas muuseumi juures. Seal oli ka kunagi mõis. Giid rääkis meile, et nendes majades kummitab. Ta tegi ka meiega koos katse, kus ta pani kivide peale hapet. See hakkas vahutama ja kividest jäi järgi väikesed jupid. Muuseumi omanik rääkis meile pikalt kivimitest. Kuna Paemuuseum on torn, siis saime käia ka torni tipus. Seal oli väga tugev tuul. Me käisime õues ringi. Giid näitas meile teisi järvesid, mis on sealsamas.
Giid rääkis ka meile sellest, et väravatorni kõrgus on umbes 21 meetrit, selle mõõtsid välja meie klassi poisid. Sellega seoses oli kõik numbrid. Kui liitsid aastaarvu, millal see oli ehitatud, said 21 meetrit. Kui liitsid kokku korrused, said 21 meetrit ja nii edasi.
Käisime ka metsas energia raja peal. Kaks meie klassi poissi kukkusid, kuna oli sopane. Metsas oli paljand, kus nägi kõiki kivimeid, mis maa sees on.
Käisime Tamsalus, seal näitas giid meile ahju, milles põletati lubjakivisid. Kui edasi läksime, nägime vana mahajäetud maja ja paeahju, mis oli ringi kujuline. Lubjaahi oli nagu tunnel ja natuke sisse vajunud.
Hakkasime siis metsast tagasi minema. Kuna poisid tegid pahandust, siis õpetaja võttis poistelt käest kinni, et nad oleksid korralikult. Bussiga kojusõit oli väga lõbus. Sai palju nalja.
Õppisin sellel päeval väga palju näiteks, et kivisid on roosikujulisi ja kivide sees on näha kunsti.
Lily 7a. kl VG