Õppepäev Porkunis

Alguses läksime ma paekivi muuseumisse kus tutvustati seda kohta. Kui küsiti, kui suur see torn on siis mina pakkusin 20 meetrit. Ma mõõtsin ja saingi umbes 20 meetrit. Giid tutvustas seest seda torni ja rääkis kivimitest. Kui ta oli selle ära rääkinud, siis läksime ülesse ja seal oli nii kitsas trepp, et me ei oleks sealt läbi mahtunudki. Seal oli umbes 4-6 korrust. Viimasel korrusel puhus tuul nii kõvasti, et hakkas külm. Me tulime alla ja hakkasime sööma. Giid tutvustas veel seal ümbruskonda. Seal oli järv. Kui see ära kuivab siis oli näha, nagu seal oleks olnud jõgi. Kui me olime seal ära käinud, siis läksime maa ahju juurde. Peale seda läksime veel mingisse koopasse ja seal sai sihukest nalja ja pulli, nii et sa ise ka ei usu. Mul läks enne meelest ära, et me käisime veel paljandit vaatama, kus oli ka väga imelikud puud, mis olid punased. Viimaks me sõitsimegi koju.

Jason 7. kl VG

Jõudsime bussiga Porkunisse. Meid võttis seal vastu üks naine, kes meile tutvustas suurt linnuse torni. Meid õpetati kuidas hästi ja kiiresti mõõta linnuse kõrgust. Linnus oli 21 m kõrge. Kui linnuse torn oli mõõdetud, siis läksime sinna linnusesse sisse, mis oli paekividest ehitatud. Seal all oli muuseum. Kui me hakkasime linnuse tippu minema, olid need trepid ja seinad väga kitsad. Enne seda, kui tippu jõudsime, oli seal veel erinevaid ruume. Lõpuks jõudsimegi siis tippu. Seal oli väga hea vaade, nägin väga kaugele, kuid seal oli ka väga suur tuul. Pärast seda näidati meile merekarpe. Nad pandi kõrvuti ja neile valati hapet peale, siis hakkasid need merekarbid lahustuma ja muutusid palju väiksemateks. Peale seda tegime me lõuna. Nägime ka jõge, mis oli väga, väga puhas. Vesi oli läbipaistev ja seal olid allikad. Vee peal nägime nagu keerist, aga seal oli hoopis vee alune allikas, mis tuli väga suure hooga järvepõhjast ülesse. Reis oli väga tore ja väga meeldejääv.

Rando 7. kl VG