Reede, 17. oktoober 2014

Sven Zaćeki loeng 2014. aasta linnust - jäälinnust


16. oktoobril pidas meie kooli 5. kuni 9. klasside õpilastele huvitava ja köitva loengu tuntud loodus-fotograaf Sven Zaćek. Ta tutvustas õpilastele jäälindu ja jäälinnu elukombeid. Tema loengut illustreerisid autorifotod jäälinnust
 http://www.zacekfoto.ee/ 

Kolmapäev, 15. oktoober 2014

Pärnu rand, Läänemeri

Kuna matkasime Pärnus Läänemere rannikul, siis mõningane info meie koduveekogu kohta. Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 ruut kilomeetrit. Üks osa Läänemerest ulatub ka Pärnusse.
Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asub kuulus Pärnu liivarand, mis suvel tundub linnana linnas. Päikesekummardajaid ja suplejaid võib päevas läbi käia kümneid tuhandeid! NB! Pärnu on ju ka suvepealinn. http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-randg





autor:Remo Savisaar, Läänemeri




Orienteerumispäev Pärnus

Pärnu roostik


Mulle meeldis see õuesõppe projekt väga.
Alguses läksime Pärnu loodusmajja ja sealt edasi juba Estonia laevahuku mälestusmärgi juurde (Pärnu muuli algus). Meid jagati kahestesse paaridesse, mõned olid ka kolmekesi. Mina olin koos Merilyga. Kõigile anti kätte GPS-id ja lehed küsimuste ning vastustega.
Õige vastuse korral näitas GPS õige suuna kätte kuid kui vastus oli vale, näitas see tagasiteed. Kõik läks peaaegu plaanipäraselt, välja arvatud see, et me hakkasime läbi pilliroo omale teed rajama. Lõpu poole käisime ka läbi Linnuvaatlemistornist, kus nägime läbi pikksilma surnud hülgepoega, keda nokkis kajakas.
Jõudsime pärale kolmandatena.
Õppepäeval õppisin tundma Pärnu randa ning muidugi GPS-i kasutamist.                   

Orienteerumispäev Pärnus

08.10 käis Vändra Gümnaasiumi 7. klass orienteerumas Pärnu rannas. Alguses läksime Pärnu keskonnahariduskeskuses, kust saime vajaliku teavet kuhu koguneda alustamiseks. Kogunesime Estonia laevahuku mälestusmärgi juures ja seal seletati meile GPS-i kasutamist juhendi küsimuste järgi. Jagunesime paarideks, kuid oli ka kolmik rühmi. Mina ja Kristi olime paaris ja asusime teele teistena. Saime palju naerda, sest me ei oskand enamus küsimustele vastata, kuid õnneks oli vastuseid lihtne kontrollida. Ka liivas oli raske liikuda ja see ajas kohe erakordselt naerma, kui me pilliroostikku ära eksisime, sest me ei leidnud üles teerada.  Üsna pea leidsime aga tee üles. Teele jäi linnuvaatlustorn, kuhu õpetaja meid üles kutsus, et saaksime läbi pikksilma vaadata surnud hüljest keda sõi kajakas. Jõudsime sihtpunkti 2. paarina. Ma õppisin retkel GPS-i kasutama.

Merily orienteerumispäev

Linnuvaatlustorn ja lehmad rannakarjamaal




8. oktoobril käisime klassiga Pärnu rannapargis, kus alustasime muuli algusest. Meid jagati paaridesse ja mina olin Andraga.
Me saime esimesena minema. Edasi sai GPS-iga siis, kui vastasid õigesti. Me käisime läbi pilliroo kuni jõudsime lehmade juurde. Lehmade juures oli uus linnuvaatetorn. Üleval oli üks matkakorraldajatest. Ta näitas binokliga meile surnud hüljest, mida sõi kajakas. Lõppu jõudsime kolmandatena.
Ma õppisin GPS-i kasutama ja Pärnu randa tundma.
Mulle meeldis GPS-i kasutada ja sellega liikuda.

Victoria orienteerumispäev Pärnus

8.10 käisime klassiga Pärnus orienteerumas GPS-ga. Me liikusime GPS-ga punktist-punkti ja iga punkti juures vastasime küsimustele. Mulle ei meeldinud see, et vihma hakkas sadama ja me pidime seal külmetama. Meeldis see, et seal olid suured lehmad, kuigi nad oli kurja näoga. Ma õppisin seal GPS-ga orienteeruma ja loodust tundma.

Kirke orienteerumispäev Pärnus


Kolmapäeval, 8. oktoobril, käisime me klassiga Pärnus GPS-ga orienteerumas. Orienteerumine toimus Pärnu rannas. Mulle meeldis selle juures kõige rohkem see, et saime seda teha kahekesi, mitte ei pidanud terve klassiga ühe GPS-i abil orienteeruma. Veel meeldis mulle see, et me eksisime natuke ära Victoriaga, aga me leidsime tee ilusti üles. Mulle ei meeldinud see, et poole raja peal hakkas sadama vihma ja me saime märjaks. Raja lõpus nägime me rannaniidul lehmasid. Peagi, kui olime kõik oma teekonna läbinud, viidi meid Loodusmajja sööma ja teed jooma. Ma õppisin sellel päeval kasutama GPS-i ja sain teadmisi roostiku ja muuli kohta. GPS-i kasutamise juurde käisid veel küsimused, mille järgi pidimegi orienteeruma.

Tekst ja foto: Kirke Tõnissaar

Kärdi GPS-I matk Pärnus.

Mulle meeldis see kui me Kendraga rannes olles sõime kohupiima palle, kiljusime ja "mädegest" ehk liivast rannavallidet üles minnes karjusime. Kendra hirmutas vareseid ja mulle hakkas ka see meeldima ja hirmutasime neid koos. Matka lõpupoole oli Merili ja teised kuskil eksinud, aga me olime ikka esimesed, kes lõpp-punkti jõudsime. Ma õppisin GPS-i kasutama. Mulle meeldis see matk VÄGA.

Pärnu rand

Pärnu kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1838. Samal ajal alustati ka meresupluste korraldamise ja rannateenuste pakkumisega. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on Pärnu kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kuurordiks, mille kaubamärgiks on olnud liivarand. Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - päikesekummardajaid ja suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid! Tänu madalaveelisele ning kiiresti soojenevale lahele on Pärnu rand väga sobilik lastega peredele. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolfi rada, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, palju jäätist ja muud kosutavat. Pargivöönd pakub varju külmade põhjakaarte tuulte eest. Romantikute meelispaigaks on kõigil neljal aastaajal Pärnu rannapromenaad. Ranna turvalisust ja heakorda kinnitab mastis lehviv Kotkalipp.
 Tekst on leitud: http://www.parnu.ee/index.php?id=2493

Armini GPS-i matk rannas

Mulle meeldis GPS-iga rannas matkamine väga. Me pidime seal vastama küsimustele, mille abil saime liikuda järgmisesse punkti. Kui vastasime valesti, siis viis GPS meid tagasi eelmisesse punkti. Seal oli väga palju huvitavaid küsimusi, me kõndisime kokku 8 km ning meie keskmiseks kiiruseks oli 7 km/h. Kiireim kiirus oli meil matka peale kokku 14 km/h.
Ma sain teada väga palju Pärnu rannast, kuidas on see liiv sinna tekkinud ning muud palju huvitavat. Kui me hakkasime lõpu poole jõudma, siis oli seal üks linnuvaatlustorn, mille otsas oli üks matkakorraldaja, kes näitas meile torni otsast vee sees olevat surnut hüljest. Kahjuks see polnud rannas ainus surnud hüljes, üks meie klassi poiste grupp leidis ka roostiku seest surnud hülge. See võis olla päris halb vaatepilt. Igastahes, kui me lõppu jõudsime läksime jooma teed ning sööma pirukaid.
Mulle meeldis see matk VÄGA!

Pärnu rand ja Läänemeri

Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri,  on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³.
Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon.
Rannajoon on kogu Läänemere lõuna- ja kaguosas kuni Pärnu rannani vähe liigestunud, rand on suhteliselt lauge ning enamasti liivane, rohkesti on luiteid.
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri (12.10.2014)

Esmaspäev, 13. oktoober 2014

7. klass oli GPS-ide abil Pärnus orienteerumas

8. oktoobril olid meie kooli 7. klassi õpilased Pärnus geograafia ja bioloogia alaseid teadmisi omandamas. Õpiti tundma Pärnu rannaniidu ja roostiku elustikku, tutvuti Pärnu muuliga ja selle saamislooga. GPS-i abil leiti ülesse õiged punktid, kus lahendati õpiülesanne ja liiguti õige vastuse eest saadud koodi abil jälle järgmisesse punkti. Kõige kiiremateks osutusid tüdrukud ja üks meeskond eksis ka teelt. Kuid õpetajate Mari ja Kadri juhendamisel jõudsid eksinudki edukalt lõpp-punkti.