Juurikaru kooli 6. klass Soomaal

Me käisime Soomaal eelmisel neljapäeval. Meie koolist läks sinna 6. klass ja õpetaja Juta Pertel. Vändra kooli 6. klass oli ka meiega matkamas. Tegelikult see mõte sinna üldse minna tuli Vändra kooli õpetajalt. Kuna meie kooli õpetaja Hille Arumäe töötab ka Vändra koolis saime meiegi kaasa minna. Sinna sõitsime bussiga. Kui me Soomaale jõudsime, ei olnud veel giidi kohal. Aga lõpuks giid ikkagi tuli ja ta viis meid kõndima 4,8 km pikkuse laudraja peale. See oli väga pikk teekond. Jalad väsisid ka lõpuks ära.
Soomaal me õppisime väga palju huvitavat. Giid rääkis meile igasugustest taimedest ja muust, mis Soomaale omane. Ma sain väga palju uut teada. Näiteks, et huulhein sööb kärbseid ja teisi väikeseid putukaid; et ma tegelikult ei kõnni rabas vaid järve peal; kui rabas võtta mingi taim ja seda pigistada, siis taimest tuleb väga palju vett. Teada sain ma ka seda, et sookail ajab pea valutama, sest see sisaldab sinihappegaasi. Giid rääkis ka veel, et rabas ei ole ühtegi bakterit – ei vees ega ka maa peal. Me nägime ka puid, mida kobras oli närinud ja ühe puu oli ta lausa maha langetanud. Soomaal oli väga palju laukaid. Kui kinnikasvanud lauka peale astuda, siis sa vajud sisse. Soomaal käisime ka metsast läbi. Mina ei olnud oma elus kunagi kärbseseent näinud ja nüüd ma lõpuks nägin. Pärast täitsime bussis Soomaa kohta ristsõna ja tabelit.
Soomaal oli väga põnev, sest ma sain teada väga palju huvitavat. See oli tore matk!

Heleri JP

Rabas, laugaste vahel oli kõik lahe. Me nägime seal ilusaid seeni, eriti ilus oli üks kärbseseen, see oli hästi väike ja tal olid valged täpid kübara peal. Kõik pildistasid teda! Mulle meeldis ka kopra näritud puu. Selle puu kõrval olid laastud, mida kobras enda hammastega võtab kui ta puud tahab maha võtta. Meie klassijuhataja ema elab Sooma jõe teisel pool kallast. Me nägime teda ka lehvitamas meile. Kõige rohkem meeldis mulle taim nimetusega huulhein, kuna ta lehtede peal on nagu liimi tükikesed. Kui putukas sinna peale tahab muneda siis ta jääb sinna kinni ja huulhein punub ta võrgu sisse ja sööb ära. Järgmine tuuleiil viib aga putuka jäänused minema ja järgmine putukas saab sinna kinni jääda.
Me tegime esimese söögipausi ühe torni juures. Me sõime seal oma pirukaid ja jõime kaasavõetud jooke. Ma sain seda ka teada, et raba on nagu järv, aga käsna sees. Veel läksime me Soomaa majja ja vaatasime seal filmi Soomaast. Kui me selle ära vaatasime hakkasime kodu poole liikuma. Pärastpoole pidime bussis töölehe ära täitma ja seal küsiti, mida me Soomaal nägime ja teada saime. Koolis me saame selle eest hinde.

Kirsika JP

Ma käisin koos Vändra kooli kuuenda klassiga Soomal.
Ma vaatasin seal taimi ja kuulasin giidi. Ma sain teada, et raba on nagu käsn, mis imeb endasse vett. Veel sain teada, et on olemas niisugune taim, et kui putukas taimele oma munad muneb jääb ta sinna kinni ja see taim mässib putuka võrgu sisse ja ta süüakse ära.
Raba, kus käisime, oli kõrgsoo. Seal oli ka väga huvitav puu, mida kobras oli söönud. Vahepeal tegime ühes tornis ka peatuse, kus saime süüa. Nägime seal mingit lennukit, mis triirutas raba kohal edasi ja tagasi. Siis lõpuks läksime Sooma keskusesse. Seal hakkasime vaatama filmi, mille peale ma sõbraga kogu aeg naersin, sest see oli nii vana film ja tundus nii naljakas. Kui film oli ära vaadatud läksime bussi peale ja hakkasime sõitma koju. Ja oligi päev läbi.

Joosep JP

Me läksime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime 12.50. Me käisime Soomaal enda kooli kuuenda klassiga ja Vändra Gümnaasiumi kuuenda A ja B klassiga. Neid oli muidugi palju rohkem. Kui me bussiga kohale jõudisme, siis jagati meile kolm saia. Olid saiad käes, siis ootasime giidi. Meiega oli kaasas õpetaja Juta Pertel. Ta on meie klassijuhataja.
Me hakkasime minema, kui giid oli kohal ja see rada, kuhu me läksime oli pikk 4,8km. Me pidime kõndima üksteise taga, sest see rada oli nii kitsas. Olime natuke kõndinud kui giid hakkas meile taimi näitama ja ütles, mis nende nimed on. Muidugi ma ei mäleta peaaegu mitte ühtegi taime. Ta ütles, et metsakoht on plalju madalama, kuid me praegu ei saa sellest aru. Olime tükk aega kõndinud, kuni jõudisme metsa. Metsas pildistasid paljud seeni. Me nägime teiselpool jõge meie õpetaja ema, sest ta elab seal. Me nägime veel kopra näritud puud. Käisime edasi ja giid näitas meile veel paljusid taimi. Giid ütles ka seda, et soos ei saa bakterid elada, sest siin on happeline vesi ja siin on puhas õhk. Laukavett paljud ka proovisid, aga neile ei maitsenud see eriti. Mina ei proovinud seda vett. Olime suhteliselt raja lõpus kui nägime ühte suhteliselt piskiest torni – see oli umbes 5-6m kõrgune. Ma ei mõõtnud muidugi, vaid arvasin umbes silma järgi. Selle torni juures saime peatuda ja süüa oma toitu, mis kaasa olime võtnud.
Kui rada oli lõppenud, siis läksime bussi peale ja hakkasime kodu poole sõitma. Vaheplea pidime täitma 2 töölehte. Pidime panema sinna kirja, mis meile meelde jäi. Ühe lehe peal oli ristsõna, teise lehe peal tulp kuhu tuli kirjutada loomad, kes elavad soos ja pidime kirja panema, mis sooga oli tegemist.
Me vaatasime pärast Soomaa loodusest filmi. Pärast seada hakkasime alles bussiga kodu poole sõitma. Minu arust oli soomatk lõbus ja väsitav.

Mihkel JP

Me läksime Soomaale neljapäevasel päeval kell kaheksa hommikul. Me käisime seal koos Vändra gümnaasiumi kuuenda klassiga. Me sõitsime sinna bussiga. Kui kohale jõudsime, siis kõigepealt jagasime toidud ära ja seejärel ootasime giidi saabumist. Giid näitas kaardi pealt kui pika maa me peame käima. Hakkasime laugastel käima viie kilomeetri pikkust ringi. Ma õppisin, et rabad on erinevad: mõni raba on madal ja mõni on kõrgem kui teised. Sain teada huvitavaid taimi ja nende nimesid ja ka et turbasammal tõmbab endasse rohkem vett sisse kui ta ise kaalub. Me õppisime laukaid ja älkeid. Et älked asuvad rohkem lagedal maa peal. Laukad asuvad rohkem varjus. Ja ma nägin, et üks kobras oli puu maha võtnud.
Maido JP

Me sõitsime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime kell 15.30. Koos meiega käisid Soomaal veel Vändra Gümnaasiumi VI klassi õpilased. Vändra kooli lapsed olid sõbralikud ja meil oli koos lõbus. Meid juhendas Soomaal giid. Meiega oli ka meie õpetaja Juta Pertel. Soomaale minnes nägime ka kobrase näritud puud.
Soomaal oli lahe! Pidime kõndima laugaste peal. Soost saime metsa poole minna, kus nägime huvitavaid seeni ja käisime ka tornis. Seal me sõime ja rääkisime juttu. Üks naine jutustas meile jutte taimedest, mis Soomaal kasvavad. Mulle jäi meelde ainult rabamurakas, seda ma nägin ka selle inimese käes. Nägin, missugune soo tegelikult on. Soo on nagu üks suur samblaga kaetud järv metsas. Soomaal nägin ka loomajälgi ja öeldi ka meile, mis loomi seal on. Soomaal on ilveseid, rebaseid, hunte ja ka linde. Lindudest on seal sookurg ja rabapistrik. Roomajatest võib kohata näiteks rästikut. Esimest korda nägin puud, mis oli kobraste poolt langetatud. Soomaal vaatasime ka filmi. Üks mees sõitis seal veesõiduvahendiga, mida nimeatakse haabjaks. Sellega ta sõitis terve päeva, et minna kalavõrke veest välja tirima. Peale filmi sõitsime kodu poole.

Riiko JP