Käisime Soomaal

Soomaal oli väga lõbus. Ma püüdsin seal putukaid. Putukaid oli ka hea vaadata. Veel vaatasime loodusfilmi ja jalutasime koprarajal. Ma sain teada, et mõned putukad munevad oma munad vee peale. Kõige huvitavam oli putukate püüdmine, sest ma tegin sedaesimest korda.
Jürgen VG 5a klassist

Me käisime Soomaa koprarajal, kus nägime palju seeni ja kobraste langetatud puid. Olles kobraste elupaiga juures, huvitasid kobraste langetatud puud ja paisud mind väga. Kui koprarajal käidud, läksime me püüdma vees elavaid putukaid ning uurisime neid luuptopsidega. Giidilt saime teada putukate nimesid ja muud huvitavat nende kohta. Õppekäik Soomaale oli huvitav, sest ma sain palju uut näha ja teada.

Madis VG 5.a klassisit

Soomaal ma nägin palju vett, seeni, kopratammi, putukaid ja palju teisi loomi. Nägin esimest korda, et koprad teevad endale ümmarguse pesa ja närivad puid. Ma sain teada, et kevadel tõusis Soomaal vesi 3 m kõrgusele ning vee sees on nii palju erinevaid putukaid.

Karlin ja Lisette VG 5a klassist

Ma käisin Soomaal õppimas. Vaatasime filmi, püüdsime veeputukaidja käisime metsas. Ma sain teada, et Soomaal elab ilveseid ja veel 45 liiki imetajaid ning 156 linnuliiki. Õppekäigul sain palju huvitavat teada jameeldis väga jalutuskäik koprarajal.

Kati VG 5a klassist

Soomaal nägin palju huvitavat. Püüdsime putukaid ja uurisime neid. Sain teada, et sääsk muneb oma munad vee peale. Paljud teised putukadki munevad oma munad vette. Sain teada palju uusi putukaid ja infot nende tegevusest. Putukate püüdmine ja uurimine oli kõige huvitavam. Tiinu-Marii VG 5a klassist

Õppisime magevee-elustikku. Sain teada uut, et koprad ehitavad oma pesa vee peale. Uurisime ja vaatasime luupidega magevee putukaid. Kabriel VG 5b klassist

Õppekäik Soomaale

Soomaa Rahvuspark oli huvitav koht. Meile näidati alguses filmi Soomaast. Selles filmis nägin ma milline on Soomaa talvel ja kevadel. Talvel on palju lund, aga kevadel palju vett.
Peale filmi vaatamist läksime 2 km pikkusele kopraraja matkale. Koprarajal oli huvitav harali okstega kuivanud puu, mille kõrval kasvasid heinputked ja toomingas. Koprarada kulges mööda suure ja laia jõe kallast. Tagasi tulles puhkasime veidi ja siis läksime veeputukaid püüdma ja uurima, täitsime ka töölehe ja asusimegi koduteele.
Helvi-Heleena VG 5a klassist

Kui film oli vaadatud ja koprarajal käidud, siis püüdsime ja uurisime putukaid. Ma sain teada, et liuskurid elavad mageveekogudes. Õppekäigul oli huvitav vaadata kobraste tehtud tamme, sest need olid kobraste enda tehtud tugevad "ehitised".
Victoria VG 5a klassisit

Huvitav oli uurida ja püüda mageveeputukaid. Ma sain teada, et sääsk muneb vette ja paljud vees elavad putukad on pikliku kehaga, sest siis saavad nad vees paremini liikuda. Minule oli huvitav koprarada ja mageveeelustiku uurimine. Koprarajal nägin kopra pesakuhilaid ja kopra langetatud puid.
Norbert VG 5a klassist

Soomaal uurisime veeputukaid ja jalutasime metsas. Teada sain, et magevees elavad veeputukad rohkem põhjas kui vee peal. Huvitav oli putukate uurimine ja tore, et saime neid ise püüda.
Kermo VG 5a klassist

Me püüdsime Soomaal vee seest ise putukaid ja pärast uurisime neid - see oli kõige huvitavam. Peale selle käisime veel koprarajal, seal nägime palju seeni ja puid. Üks puu oli väga suur,selle sisse oli löönud välk. Me vaatasime ka üht loodusfilmi sellest millised uputused olid kunagi Soomaal.
Ma sain teada, et osad putukad liiguvad vee peal aerutaoliste jalgadega edasi. Veel sain ma teada, et kunagi suurte üleujutuste pärast ehitati rippsildu, et inimesed ei peaks vee sees kõndima.
Getter VG 5a klasist

Muljed õppepäevast

Mulle meeldis Võrtsjärve ääres väga. Ma polnud seal kunagi enne käinud. Väga huvitavad olid need putukad, kahepaiksed ja selgrootud, mida me uurisime. Kuna nad jäid ka minu fotodele, siis sain neid veel koduski lähemalt uurida. Tore oli rohkem teada saada ka kalade kohta.
Ly VG 8.a klassist

Õppeekskursioonil meeldis mulle kõige rohkem kalamuuseum elus akvaariumikaladega. Sain teada palju uusi kalaliike ja nägin neid oma silmaga. Töölehtede täitmine oli sealjuures küll natuke tüütav. Purjekal oli päris põnev. Purjeka kaptenilt sain uusi teadmisi kalepurjeka ehituse kohta. Väga igav oli putukate uurimine, see ei meeldinud mulle.
Rauno VG 8.a klassist

Päev oli põnev. Me saime teada palju uut kalade ja muude vees elavate elusolendite kohta. Mulle väga meeldis vaadelda ja uurida kalu. Kõige toredam oli purjekasõit. Purjeka nimi oli Paula. Ma sain paju infot selle kalepurjeka kohta. Viimasena uurisime Võrtsjärve vett, toimus veekeemia tund. Seal näidati meile aparaate, mis mõõtsid vee temperatuuri ja happelisust.
Helena VG 8.a Klassist

Mulle meeldisid väga kalad. See oli väga huvitav, et saime selliseid kalu näha akvaariumis mida pole ennem oma silmaga näinudki. Mulle ei meeldinud väga nende putukate vastsete uurimine. Veel meeldis purjekaga järvel olla, sest ma polnud sinna varem sattunud - nüüd sain siis Võrtjärvel ära kaia. Huvitav oli ka uurida kui happeline vesi on ja palju seal hapniku on. Nüüd on mul veel suureks sooviksVõrtsjärvele kalale minna.
Richard VG 8.a klassist

Kõige rohkem meeldis mulle kalade uurimine. Ma sain väga palju uut teada kaldest ja nende elust. Eriti meeldiv polnud putukate otsimine mudast, kuna seda said teha ainult vähesed ja mina mitte. Ma sain esimest korda elus purjekaga sõita. Me vaatasime ka igasugu aparaate, millega uuriti vett.
Egert VG 8.a klassist

Mulle väga meeldisid pisikesed angerja pojad, kes elasid akvaariumis. Ka kalepurjekaga sõit oli huvitav, sest kapten oli tore. Putukad ei pakkunud mulle väga huvi nagu ka aparaadid, millega järvevett uuriti. Aga ikkagi oli tore päev, palju parem kui koolipingis istumine.
Martti VG 8.a klassis

Mulle eriti ei meeldinud see päev, kuna mind ei huvita eriti kalad ja midagi uut ma sealt teada ei saanud. Giidki rääkis liiga kiiresti ja enamus jutust jäi halva kuuldavuse tõttu arusaamatuks. Meeldiv oli aga purjekasõit, see oli mõnus. Sain teada, et Võrtsjärv on 35 km pikk ja kõige laiem koht on umbes 15 km.
Getter VG 8.a klassist

Väga meeldis purjekasõit järvel. sain ka kaladest nii mõndagi teada. Meeldis ka väga mudast putukaid otsida ja lutsu loopida. Põnev oli haugi ja angerjat akvaariumis jälgida. Igati mõnus ja tore oli seal Võrtsjärvel. Sain teada, et paadi tegemine ei ole ainult käsitöö ja purjeka kaari otsiti mitu aastat. Oli tõesti vahva päev.
Kaspar VG 8.a kassist

Kõige enam meeldis mulle sõita kalepurjekaga "Paula". Purjeka peal oli väga rahustav olla, tore oil ka kapten Jaan, kes nimetas end vanakooli meheks. Paulal sõites rääkis kapten meile paadi valmistamisest. Veel pakkus mulle huvi see kui mõõdeti vee temperatuuri ja hapnikusisaldust. Põnev oli ka tiigimudast putukaid püüda ja uurida.
Marili VG 8.a klassist

Meeldiv päev Võrtsjärve ääres

Päev Võrtsjärve ääres oli lõbus. Sorkisime mudas ja otsisime putukaid. Akvaariumides oli palju kalu ja isegi üks jõevähk.
Janar VG 8.a klassist

Mulle meeldis see kui me käisime tiigist väikesi putukaid otsimas. Meeldis ka kaladest rohkem teada saamine. Purjeka sõit oli veidi aeglane ja see ei meeldinud mulle eriti.
Kertu VG 8.a klassist

Mulle meeldis see reis. Kõige enam meeldisid mulle akvaariumid, kus nägi erinevaid Eesti kalu. Purjekaga sai ka sõita. Purjekal rääkis kapten erinevaid lugusid mida oli huvitav kuulata.
Gert VG 8.a klassist

Õppepäev meeldis mulle väga. Sain sealt uusi kogemusi ja teadmisi. Sõitsime purjekaga, nägin palju uusi kalu, sain teada kuidas mõõdetakse järve vee temperatuuri, läbipaistvust ja hapnikusisaldust. See päev oli parem kui koolipäev.
Kenert ja Joel VG 8.a klassist

Mulle meeldis see päev väga. Sain teada paljude putukate nimesid ning millised nad välja näevad. Varem polnud ma ka kaladega kokku puutunud, aga akvaariumide majas oli mul see võimalus ning mulle meeldis see väga. Võrtsjärvel purjetada oli mul ka esimest korda, seal räägiti ka purjeka ajaloost ning näidati pilte erinevatest purjekatest.
Jana VG 8.a klassist

Võrtsjärve limnoloogiajaamas 09.09.2010

Siis kui bussiga kohle jõudsime läksime välja ja ootasime natuke aega.Varsti anti meile kahvad ja kilekott, milles olid kausid. Pidime umbes üks km kõndima ennem kui jõudsime tiikideni. Seal pidime võtma kahvadega tiigi põhjast muda ja valama selle kaussi ning vaatama, mis seal sees on. Selle muda sees oli nt sääsevastseid ja ujurlasi ja palju muid loomakesi. Umbes tunni aja pärast tulime tagasi ja läksime kalu akvaariumitesse vaatama. Akvaariumites elasid kõik kalad, kes Eesti magevetes elavad. Peale seda tuli lõuna. Peale lõunat läksime kalega, mille nimi oli Paula, sõitma. Paula ehitati 2005. aastal. Veel sain teada seda, et kui Võrtsjärv on 35 km pikk, siis seal on ka 35 liiki kalu. Võrtsjärves on kaks suuremat saart Tondisaar ja Pähksaar. Huvitav oli Paulaga sõita ja akvaariumites kalu vaadata.
Mikk JP 8. klassist

Jõudsime bussiga Võrtsjärve Limnoloogiajaama. Vändra kooli a-klass läks majja sisse, aga me läksime b-klassiga tiigi äärde. Seal tõsteti tiigist välja putukaid ja sääsevastseid ja konni. Saime töölehed ning pidime ära määrama putukate liigid. Sain sealt teada, kust võib erinevaid putukaid leida ja kuidas nad ära tunda. Pärast tiigi juures olemist läksime majja kalu uurima. Meile anti ka tööleht, mida pidime täitma. Sain sealt palju huvitavat teada. Näiteks seda, et ahvenatel on kaks pikka seljauime ja, et neil on ka rohkem emaskalu kui isaskalu. Tegin ka pilte erinevatest kaladest. Hiljem, kui olime söönud, läksime purjekaga sõitma. Mulle meeldis. Sain teada, et purjeka nimi on Paula ja, et Võrtsjärves on kaks suuremat saart: Tondisaar ja Pähksaar. Mulle meeldis kõige rohkem purjekaga sõita, sest see oli kõige huvitavam.
Evely JP 8 klassist

Käisin kalasid akvaarijumites uurimas ja täitsin samal ajal töölehte. Sain teada, et Eesti kaks kõige tavalisemat kala on haug ja ahven. Atlandi tuura arv Läänemeres on nulli lähedane. Võrtsjärvest püütud kõige suurem kala kaalus 20 kg ja oli 115 cm pikk - see oli valgeamuur.
Käisin kalepurjekaga sõitmas. Kalepurjekat ehitatati 3-4 kuud. Masti kõrgus on 15 meetrit. Kale pikkus on 12,6 meetrit. Kalepurjekas “Paula” valmis 2005. aastal. Sain teada veel, et vastava mõõteriistaga saab mõõta veetemperatuuri, hapniku sisaldust ja vee happelisust. See mõõteriist maksab umbes 26 000 krooni. Võrtsjärvel on kaks suuremat saart, ühe nimi on Tondisaar ja teise nimi Pähksaar.
Kauri JP 8. klassist

Kui jõudsime limnoloogia-jaama Võrtsjärve ääres, siis meid juhtatati tiigi juurde. Sealt hakati loomi otsima. Pärast seda anti meile töölehed, mida me pidime täitma hakama. Samal ajal rääkis giid meile kaladest. Kui me töölehe olime ära täitnud, viidi meid kalega sõitma. Kale nimeks oli Paula. Kapten rääkis meile purjeka ajaloost. Pärast purjekaga sõitmist läksime koju. Huvitav oli ekskusioonil kalega sõit.
Arvet JP 8. klassist

Bussisõit oli pikk, sinna jõudes olin väsinud. Esimesena käisime tiigi ääres. Siis käisime akvaariume vaatamas, kus sain palju infot kalade kohta, aga kõige lahedam oli paadisõit. Paadi nimi oli Paula.
Remi JP 8. klassist

Kui jõudsime Võrtsijärve äärde, siis me läksime tiigi äärde muda vee seest välja tõstma. Me uurisime muda ja vaatasime, mis putukad seal on.
Järgmisena läksime vaatlema kalu ja neist kirjutama. Ma sain uut teada, et Võrtsijärves ei olegi eriti sügav. Kõige huvitavam oli kalega sõitmine, sest ma pole seda varem teinud ja ma sõitsin esimest korda Võrtsijärve peal. Huvitav oli ka see, et me nägime akvaariumites palju erinevaid liike kalu ja huvitav oli see sellepärast, et ma polnud mõndasid kalu varem näinudki.
Kert JP 8. klassist

Vaatlesin kalu akvaariumites. Käisin purjekas Paulaga sõitmas. Püüdsime kahepaikseid tiigist välja ja määrasime neid. Mina sain teada, et Võrtsjärve sügavaim koht on umbes 6 meetrit sügav. Ma ei teadnud, et angerjat kasvatatakse kalakasvanduses.
Kahepaikseid püüdsime tiigist välja kahvaga. Kahv on selline püügivahend, millel on puust varre otsas võrk. Seda kasutatakse kala-kasvanduses kalade väljatõstmiseks. Meie tõstsime sellega tiigist välja konni. Koos sellega tuli välja palju muda.

Mulle meeldis kõige rohkem vaadelda kalu. Sel suvel koos vanaisaga käisime merel kala püüdmas. Meile jäi võrku palju ahvenaid ja särgi. Samasuguseid kalu nägin ka akvaariumis.
Esimest korda elus nägin säga. Säga on väga huvitava väljanägemisega kala, tal on vurrud, mida nimetatakse poisteks. Ta kasvab hästi suureks ja toitub teistest kaladest. Säga elutseb põhiliselt järvedes.
Tõnis JP 8. klassist

Jõudes Võrtsjärve limnoloogiajaama hakkasime minema metsas oleva tiigi juurde. Meile jagati vahepeal juhistega lehed, millel olid kõigi putukate jms elusolendite pildid. Kui me tiigi juurde jõudsime, võis igaüks proovida kahvaga sealt tiigist putukaid tõmmata, kuid keegi eriti ei julgenud. Mõned siiski julgesid seda teha. Mina ise seisin kalda juures ja vaatasin, mis toimus. Sain teada, et Eesti kaks levinumat kalaliiki on ahven ja haug. Sain veel teada, et Võrtsjärve kalapaati kutsutakse kaleks ja talle oli nimks pandud Paula. Alguses arvasin, et see on lihtsalt mingisugune paadike, aga oli hoopiski purjepaat. Mulle meeldis see kui me saime selle kalepurjekaga sõita. Me sõitsime päris kaugele ja kale kapten rääkis meile selle kale minevikust ja veel kõike, kuidas kalet saab ehitada ja kaua selleks aega kulus. See sõit oli huvitav sellepärast, et ma ei ole ennem taolise paadiga sõitnud. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et see oli väärt ja kasulik õppekäik ning väga huvitav.

Angelika JP 8. klassist

Võrtsjärve õppepäeval saadud teadmised

Sain õppepäeval teada, et

1. Eesti veekogudes elab mitmeid sissetoodud kalaliike,
2. haug hammustab ja näksib teisi kalu ja viib nad tekitatud stressiga surmani,
3. mudast leiab väga palju putukate vastseid,
4. kõrgepingeliinidest, milles on lühis, tuleb väga kaugele hoida,
5. kalad elavad paarkümmend aastat,
6. Võrtsjärve pikkus on 35 km,
7. Viljandimaa on künklik,
8. Võrtsjärvest lendab päevas üle umbes 200 lennukit,
9. Võrtsjärve vee hetkeomadusi on võimalik Netist vaadata.

Sindy VG 8.b klass

Õppepäev Võrtsjärvel

Limnoloogiajaamas nägin esimest korda angerjat ja palju erinevaid kalaliike: kuldkoger, hõbekoger, ahven, haug, linask, tuur jne. Sain teada, et roosärg on taimtoiduline, ahvenal on kaks seljauime ja Võrtsjärves elavad angerjad ning kaks levinumat kalaliiki Eestis on ahven ja haug. Huvitav oli ka Võrtsjärvel kalepurjekaga sõita, seega oli minu päev kordaläinud.
Veiko VG 8.b klassist

Sellel päeval kogusin ma palju teadmisi. Sain teada, et tiigi põhjamudas võib elada väga palju erinevaid loomi. Akvaariumide majas sain teada mis kalaliigid on Eestis kaitsealused.
Veel meeldis mulle purjekaga sõita ja seal saime ka teadmisi purjesõidu ja selle ehitamise kohta. Mulle tegid selle päeva meeldivaks uued kogemused ja teadmised.
Karin VG 8.b klassist

Õppepäeval sain ma teada, et angerjas ei kasva väga suureks vaid pikaks. Veel sain ma teada, et tiigi põhjas elab hästi palju selgrootuid ja Eestis on olemas väga palju erinevaid kalaliike. Tore oli näha kalu, keda ma varem polnud kohanud.
Kõige rohkem meeldis mulle purjekasõit. Seal sai kaptenilt kuulda palju infot purjeka ehitamise kohta
Rauno VG 8.b klassist