Soomaa reis

Soomaal oli tore. Tegin palju ilusaid fotosid. Kõige rohkem meeldisid mulle laukad ja älved. Käisin ka vaatetornis. Nägin ka kopra näritud puud. Sõime rabas marju ja imetlesime seal kasvavaid madalaid puid. Soos oli palju mände ja mõned üksikud kased. See reis oli huvitav.
Gerda ja Kärt VG 6.b klassist

Jõin esimest korda soovett. Mulle meeldisid kobraste näritud puud. Nägin erinevaid puid ja marju. Vaatetornist nägin ka kõrgemalt sood. See oli väga vesine maa.
Katrin VG 6.b klassist

Soomaal oli tore. Nägime palju puid ja taimi. Soo vesi oli väga maitsetu ja külm. Saime maitsta ka palju soos kasvavaid marju.
Brigita VG 6.b klassist

Soomaal oli väga huvitav, kuna seal oli väga imelikke mände ja väga vesine. Seal oli ka taimi,mida tavalises metsas ei kasva.

Timo VG 6.b klassist

Ma sain esimest korda jõhvikaid süüa. Sain ka teada, et Soomaal on viis aastaaega ja et vesi nii kõrgele tõuseb. Sain teada, et kui astuda samblale, siis kaob see jälg soos ära alles 7 aastaga, Sain teada, et turbasammal on nagu käsn, mis enda sisse vett imeb. Nägin esimest korda kopra näritud puud. Nägin laukaid ja raba esimest korda ja sain teada, et rabalauka vett võib juua.
Henrika VG 6.b klassist

Mulle meeldis Soomaal kõige rohkem see, kui tutvustati taimi. Seal oli värske õhk ja puhas loodus. Sai ka kõrgelt tornist ilusat raba vaadata. Tööleheti oli ka põnev teha. Meeldis ka kopra näritud puud uurida

Rando VG 6.b klassist

Mulle meeldis Soomaal olla. Pildistasin looduslikke taimi ja seeni. Kõige põnevam oli see, kuidas kobras oli puu ära söönud. Mulle meeldisid laukad ja älved. Käisime ka jõe ääres, see oli väga põnev. Näksisime ka palju erinevaid marju.

Ireen VG 6.b klassist

Soomaal oli väga huvitav. Taimed mida meile tutvustati olid väga põnevad, naljakad ja õpetlikud. Kopra näritud puu oil vöga äge. Kärbseseent nägin ma elus esimest korda. Sõin päris palju marju. Rabas ei kasva puud eriti kõrgeks. Seal on laukad.
Marleen VG 6.b klassist

Juurikaru kooli 5. klassi päev Soomaal

Hommikul tulin kooli ja kella kaheksast tuli buss meile järgi. Me sõitsime Vändrasse. Buss võttis sealt Vändra gümnaasiumi V klassi õpilased peale. Vändrast sõitsime edasi Soomaale. Soomaaal läksime Soomaa keskusesse. Seal vaatasime filmi Soomaa kohta. Film kestis 25 minutit. Seejärel läksime võrkudega putukaid püüdma. Me saime sealt mõned putukad ja siis läksime neid uurima. Läksime tagasi majja ja seal anti meile luupidega purgid kätte. Panime putukad purki ja hakkasime neid vaatlema. Me vaatlesime ja võrdlesime neid. Lõpuks läksime välja ja hakkasime minema koprarajale. Jalutades võisime süüa kaasavõetud toitu. Kui olime rajalt tagasi, siis sai kooli poolt saiakesi. Pärast söömist läksime lähedal seisva mäe taha, kus seisis viltune WC . Seejärel läksime bussi ja sõitsime kodu poole.
Tauri JP

Ma käisin Soomaa koprarajal mis oli 2 km pikk. Seal oli palju vaadata. Ma nägin üht imeliku kujuga puud. Sellel oli palju imelikult kasvanud oksi. Seal oli ka palju kärbseseeni. Nägime üht 250 aastast puud. Sinna oli välk mitu korda pihta lõõnud. Pärast nägin veel kopra söödud puud. Ja siis läksime veest putukaid püüdam. Me saime kahvad ja ämbri. Kui olid putukad püütud, siis läksime neid uurima ning täitsime nende kohta töölehed. Siis sõime kõhud täis ja läksime bussi peale. Me sõbraga läksime tagant ettepoole istuma. Kui kõik olid bussis, võis sõit koju alata.

Jan-Erik JP

Me läksime Soomaale koos Vändra Gümnaasiumi viienda klassiga. Meist tehti kaks gruppi. Me hakkasime vaatama filmi mille nimi oli “Viis aastaaega”.
Me käisime Koprarajal ja püüdsime veest putukaid. Sain teada uusi putukate nimesid ja kuidas nad toituvad, paljunevad ja millega nad näevad. Pärast me uurisime neid putukaid, mida olime püüdnud. Kõige paremini jäi mulle meelde vesilik, sest tal olid selllised pikad tundlad ja ta oli kõige suurem nendest loomadest, keda meie olime püüdnud. Me püüdsime ka sääsevastseid. Pärast anti meile ka töölehed, mida me pidime täitma. Koprarajal olime meie tagaosas. Me nägime Koprarajal kärbseseent ja nägime ka kopratammi.

Berit JP

Me läksime Soomaale suure bussiga ja koos Vändra Gümnaasiumi viienda klassiga. Saime bussist maha ja seadsime sammud ühe vana maja juurde, see oli klass. Kuna meid oli nii palju ja klass oli väike, siis jaotati meid kaheks rühmaks. Teine rühm läks õue, aga meie jäime klassi vaatama filmi, mille pealkiri oli “Viis aastaaega,, - see oli lahe film. Kui film läbi, läksime kopraraja juurde ja seadsime sammud sinna. Vändra Gümnaasiumi õpilased olid eespool ja meie tagapool. Mind huvitas väga üks vana puu, mille vanus arvati olevat 250 aastat. Ja veel nägime kärbseseent, see oli huvitav sellepärast, et ma pole varem kärbseseent näinud. Siis pöördusime tagasi maja juurde ja seal anti meile kahvad, millega veest putukaid püüda. Püüdsime erinevaid putukaid, nii suuri ja väikseid. Kui putakad olid püütud läksime klassi,et neid uurida. Mulle jäi meelde selline keeruline nimi nagu ehmestiivaline.
Maive JP

Käisime Somaal ja nägime palju huvitavat. Näiteks: nägime kopratammi, palju seeni ja ühte puud, mille sees oli suur auk. Minust, Beritist ja Maivest tehti selle ees pilti. Hiljem püüdsime veest putukaid ja uurisime neid. Sain palju uut teada. Vaatasime ka filmi.

Jane JP

Matk Soomaale

Sõitsime bussiga Soomaale. Bussis polnud väga palju ruumi, aga me mahtusime ära. Meiega tulid kaasa ka 5.a klass ja Juurikaru kooli 5. klassi õpilased oma õpetajaga. Kuime kohale jõudsime saime tuttavaks giidiga. Meid jagati kahte rühma ja meile anti kahvad ja ämbrid, millega hakkasime jõesängist putukaid püüdma. Mulle see eriti ei meeldinud, aga pärast neid putukaid uurida oli põnev, sest nad liikusid erinevalt ja olid lahedate kujudega. Peale uurimistööd ja filmivaatamist hakkasime sööma. Seejärel tegime pilti ja läksime kopra matkarajale. See mulle meeldis, sest seal oli väga ilus.

Kristiine-Liis VG 5.b klassist

Peale filmi vaatamist lahendasime me putuka bingo´t. Seejärel sõime kõhud täis ja tegime klassipildi. 2 km pikkusel koprarajal nägime mitmeid huvitavaid taimi, seeni ja ilusat loodust.
Birgit VG 5b klassist

Esmalt läksime püüdma vanast jõesängist veeputukaid. Seal oli neid mitmesuguseid. Seejärel vaatasime filmi Soomaa ajaloost ja uurisime koos toreda giidiga veest püütud putukaid. Giid teadis kõikide putukate nimesid, mida me olime püüdnud ja rääkis kõikide putukate kohta kuidas need putukad seal vees elavad. Pärast seda asusime matkarajale, mis oli 2 km pikk. Seal oli palju erinevaid seeni ja puid. Puud olid isegi ära märgistatud raja ääres olevate siltidega. Kui rada lõppes, läksime tagasi bussi ja sõitsime koju.
Frederik VG 5.b klassist

Kui me Soomaale jõudsime hakkasime kõigepealt veest kahvaga putukaid korjama ja teine rühm vaatas seni aidas filmi. Pärast hakkasime neid korjatud putukaid koos giidiga uurima. Ta rääkis kiilidest, ujuritest ja paljudest teistest putukatest. Kui putukad vaadatud hakkasime vaatama filmi, mis rääkis meile Soomaast. Siis läksime pikale matkale mööda rabas olevat laudteed. Raja ääres oli palju erinevaid puid ja nende all olid sildid puude nimedega.

Karl-Steven VG 5.b klassist

Juurikaru kooli 6. klass Soomaal

Me käisime Soomaal eelmisel neljapäeval. Meie koolist läks sinna 6. klass ja õpetaja Juta Pertel. Vändra kooli 6. klass oli ka meiega matkamas. Tegelikult see mõte sinna üldse minna tuli Vändra kooli õpetajalt. Kuna meie kooli õpetaja Hille Arumäe töötab ka Vändra koolis saime meiegi kaasa minna. Sinna sõitsime bussiga. Kui me Soomaale jõudsime, ei olnud veel giidi kohal. Aga lõpuks giid ikkagi tuli ja ta viis meid kõndima 4,8 km pikkuse laudraja peale. See oli väga pikk teekond. Jalad väsisid ka lõpuks ära.
Soomaal me õppisime väga palju huvitavat. Giid rääkis meile igasugustest taimedest ja muust, mis Soomaale omane. Ma sain väga palju uut teada. Näiteks, et huulhein sööb kärbseid ja teisi väikeseid putukaid; et ma tegelikult ei kõnni rabas vaid järve peal; kui rabas võtta mingi taim ja seda pigistada, siis taimest tuleb väga palju vett. Teada sain ma ka seda, et sookail ajab pea valutama, sest see sisaldab sinihappegaasi. Giid rääkis ka veel, et rabas ei ole ühtegi bakterit – ei vees ega ka maa peal. Me nägime ka puid, mida kobras oli närinud ja ühe puu oli ta lausa maha langetanud. Soomaal oli väga palju laukaid. Kui kinnikasvanud lauka peale astuda, siis sa vajud sisse. Soomaal käisime ka metsast läbi. Mina ei olnud oma elus kunagi kärbseseent näinud ja nüüd ma lõpuks nägin. Pärast täitsime bussis Soomaa kohta ristsõna ja tabelit.
Soomaal oli väga põnev, sest ma sain teada väga palju huvitavat. See oli tore matk!

Heleri JP

Rabas, laugaste vahel oli kõik lahe. Me nägime seal ilusaid seeni, eriti ilus oli üks kärbseseen, see oli hästi väike ja tal olid valged täpid kübara peal. Kõik pildistasid teda! Mulle meeldis ka kopra näritud puu. Selle puu kõrval olid laastud, mida kobras enda hammastega võtab kui ta puud tahab maha võtta. Meie klassijuhataja ema elab Sooma jõe teisel pool kallast. Me nägime teda ka lehvitamas meile. Kõige rohkem meeldis mulle taim nimetusega huulhein, kuna ta lehtede peal on nagu liimi tükikesed. Kui putukas sinna peale tahab muneda siis ta jääb sinna kinni ja huulhein punub ta võrgu sisse ja sööb ära. Järgmine tuuleiil viib aga putuka jäänused minema ja järgmine putukas saab sinna kinni jääda.
Me tegime esimese söögipausi ühe torni juures. Me sõime seal oma pirukaid ja jõime kaasavõetud jooke. Ma sain seda ka teada, et raba on nagu järv, aga käsna sees. Veel läksime me Soomaa majja ja vaatasime seal filmi Soomaast. Kui me selle ära vaatasime hakkasime kodu poole liikuma. Pärastpoole pidime bussis töölehe ära täitma ja seal küsiti, mida me Soomaal nägime ja teada saime. Koolis me saame selle eest hinde.

Kirsika JP

Ma käisin koos Vändra kooli kuuenda klassiga Soomal.
Ma vaatasin seal taimi ja kuulasin giidi. Ma sain teada, et raba on nagu käsn, mis imeb endasse vett. Veel sain teada, et on olemas niisugune taim, et kui putukas taimele oma munad muneb jääb ta sinna kinni ja see taim mässib putuka võrgu sisse ja ta süüakse ära.
Raba, kus käisime, oli kõrgsoo. Seal oli ka väga huvitav puu, mida kobras oli söönud. Vahepeal tegime ühes tornis ka peatuse, kus saime süüa. Nägime seal mingit lennukit, mis triirutas raba kohal edasi ja tagasi. Siis lõpuks läksime Sooma keskusesse. Seal hakkasime vaatama filmi, mille peale ma sõbraga kogu aeg naersin, sest see oli nii vana film ja tundus nii naljakas. Kui film oli ära vaadatud läksime bussi peale ja hakkasime sõitma koju. Ja oligi päev läbi.

Joosep JP

Me läksime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime 12.50. Me käisime Soomaal enda kooli kuuenda klassiga ja Vändra Gümnaasiumi kuuenda A ja B klassiga. Neid oli muidugi palju rohkem. Kui me bussiga kohale jõudisme, siis jagati meile kolm saia. Olid saiad käes, siis ootasime giidi. Meiega oli kaasas õpetaja Juta Pertel. Ta on meie klassijuhataja.
Me hakkasime minema, kui giid oli kohal ja see rada, kuhu me läksime oli pikk 4,8km. Me pidime kõndima üksteise taga, sest see rada oli nii kitsas. Olime natuke kõndinud kui giid hakkas meile taimi näitama ja ütles, mis nende nimed on. Muidugi ma ei mäleta peaaegu mitte ühtegi taime. Ta ütles, et metsakoht on plalju madalama, kuid me praegu ei saa sellest aru. Olime tükk aega kõndinud, kuni jõudisme metsa. Metsas pildistasid paljud seeni. Me nägime teiselpool jõge meie õpetaja ema, sest ta elab seal. Me nägime veel kopra näritud puud. Käisime edasi ja giid näitas meile veel paljusid taimi. Giid ütles ka seda, et soos ei saa bakterid elada, sest siin on happeline vesi ja siin on puhas õhk. Laukavett paljud ka proovisid, aga neile ei maitsenud see eriti. Mina ei proovinud seda vett. Olime suhteliselt raja lõpus kui nägime ühte suhteliselt piskiest torni – see oli umbes 5-6m kõrgune. Ma ei mõõtnud muidugi, vaid arvasin umbes silma järgi. Selle torni juures saime peatuda ja süüa oma toitu, mis kaasa olime võtnud.
Kui rada oli lõppenud, siis läksime bussi peale ja hakkasime kodu poole sõitma. Vaheplea pidime täitma 2 töölehte. Pidime panema sinna kirja, mis meile meelde jäi. Ühe lehe peal oli ristsõna, teise lehe peal tulp kuhu tuli kirjutada loomad, kes elavad soos ja pidime kirja panema, mis sooga oli tegemist.
Me vaatasime pärast Soomaa loodusest filmi. Pärast seada hakkasime alles bussiga kodu poole sõitma. Minu arust oli soomatk lõbus ja väsitav.

Mihkel JP

Me läksime Soomaale neljapäevasel päeval kell kaheksa hommikul. Me käisime seal koos Vändra gümnaasiumi kuuenda klassiga. Me sõitsime sinna bussiga. Kui kohale jõudsime, siis kõigepealt jagasime toidud ära ja seejärel ootasime giidi saabumist. Giid näitas kaardi pealt kui pika maa me peame käima. Hakkasime laugastel käima viie kilomeetri pikkust ringi. Ma õppisin, et rabad on erinevad: mõni raba on madal ja mõni on kõrgem kui teised. Sain teada huvitavaid taimi ja nende nimesid ja ka et turbasammal tõmbab endasse rohkem vett sisse kui ta ise kaalub. Me õppisime laukaid ja älkeid. Et älked asuvad rohkem lagedal maa peal. Laukad asuvad rohkem varjus. Ja ma nägin, et üks kobras oli puu maha võtnud.
Maido JP

Me sõitsime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime kell 15.30. Koos meiega käisid Soomaal veel Vändra Gümnaasiumi VI klassi õpilased. Vändra kooli lapsed olid sõbralikud ja meil oli koos lõbus. Meid juhendas Soomaal giid. Meiega oli ka meie õpetaja Juta Pertel. Soomaale minnes nägime ka kobrase näritud puud.
Soomaal oli lahe! Pidime kõndima laugaste peal. Soost saime metsa poole minna, kus nägime huvitavaid seeni ja käisime ka tornis. Seal me sõime ja rääkisime juttu. Üks naine jutustas meile jutte taimedest, mis Soomaal kasvavad. Mulle jäi meelde ainult rabamurakas, seda ma nägin ka selle inimese käes. Nägin, missugune soo tegelikult on. Soo on nagu üks suur samblaga kaetud järv metsas. Soomaal nägin ka loomajälgi ja öeldi ka meile, mis loomi seal on. Soomaal on ilveseid, rebaseid, hunte ja ka linde. Lindudest on seal sookurg ja rabapistrik. Roomajatest võib kohata näiteks rästikut. Esimest korda nägin puud, mis oli kobraste poolt langetatud. Soomaal vaatasime ka filmi. Üks mees sõitis seal veesõiduvahendiga, mida nimeatakse haabjaks. Sellega ta sõitis terve päeva, et minna kalavõrke veest välja tirima. Peale filmi sõitsime kodu poole.

Riiko JP

Käisime Soomaal

Soomaal oli väga lõbus. Ma püüdsin seal putukaid. Putukaid oli ka hea vaadata. Veel vaatasime loodusfilmi ja jalutasime koprarajal. Ma sain teada, et mõned putukad munevad oma munad vee peale. Kõige huvitavam oli putukate püüdmine, sest ma tegin sedaesimest korda.
Jürgen VG 5a klassist

Me käisime Soomaa koprarajal, kus nägime palju seeni ja kobraste langetatud puid. Olles kobraste elupaiga juures, huvitasid kobraste langetatud puud ja paisud mind väga. Kui koprarajal käidud, läksime me püüdma vees elavaid putukaid ning uurisime neid luuptopsidega. Giidilt saime teada putukate nimesid ja muud huvitavat nende kohta. Õppekäik Soomaale oli huvitav, sest ma sain palju uut näha ja teada.

Madis VG 5.a klassisit

Soomaal ma nägin palju vett, seeni, kopratammi, putukaid ja palju teisi loomi. Nägin esimest korda, et koprad teevad endale ümmarguse pesa ja närivad puid. Ma sain teada, et kevadel tõusis Soomaal vesi 3 m kõrgusele ning vee sees on nii palju erinevaid putukaid.

Karlin ja Lisette VG 5a klassist

Ma käisin Soomaal õppimas. Vaatasime filmi, püüdsime veeputukaidja käisime metsas. Ma sain teada, et Soomaal elab ilveseid ja veel 45 liiki imetajaid ning 156 linnuliiki. Õppekäigul sain palju huvitavat teada jameeldis väga jalutuskäik koprarajal.

Kati VG 5a klassist

Soomaal nägin palju huvitavat. Püüdsime putukaid ja uurisime neid. Sain teada, et sääsk muneb oma munad vee peale. Paljud teised putukadki munevad oma munad vette. Sain teada palju uusi putukaid ja infot nende tegevusest. Putukate püüdmine ja uurimine oli kõige huvitavam. Tiinu-Marii VG 5a klassist

Õppisime magevee-elustikku. Sain teada uut, et koprad ehitavad oma pesa vee peale. Uurisime ja vaatasime luupidega magevee putukaid. Kabriel VG 5b klassist

Õppekäik Soomaale

Soomaa Rahvuspark oli huvitav koht. Meile näidati alguses filmi Soomaast. Selles filmis nägin ma milline on Soomaa talvel ja kevadel. Talvel on palju lund, aga kevadel palju vett.
Peale filmi vaatamist läksime 2 km pikkusele kopraraja matkale. Koprarajal oli huvitav harali okstega kuivanud puu, mille kõrval kasvasid heinputked ja toomingas. Koprarada kulges mööda suure ja laia jõe kallast. Tagasi tulles puhkasime veidi ja siis läksime veeputukaid püüdma ja uurima, täitsime ka töölehe ja asusimegi koduteele.
Helvi-Heleena VG 5a klassist

Kui film oli vaadatud ja koprarajal käidud, siis püüdsime ja uurisime putukaid. Ma sain teada, et liuskurid elavad mageveekogudes. Õppekäigul oli huvitav vaadata kobraste tehtud tamme, sest need olid kobraste enda tehtud tugevad "ehitised".
Victoria VG 5a klassisit

Huvitav oli uurida ja püüda mageveeputukaid. Ma sain teada, et sääsk muneb vette ja paljud vees elavad putukad on pikliku kehaga, sest siis saavad nad vees paremini liikuda. Minule oli huvitav koprarada ja mageveeelustiku uurimine. Koprarajal nägin kopra pesakuhilaid ja kopra langetatud puid.
Norbert VG 5a klassist

Soomaal uurisime veeputukaid ja jalutasime metsas. Teada sain, et magevees elavad veeputukad rohkem põhjas kui vee peal. Huvitav oli putukate uurimine ja tore, et saime neid ise püüda.
Kermo VG 5a klassist

Me püüdsime Soomaal vee seest ise putukaid ja pärast uurisime neid - see oli kõige huvitavam. Peale selle käisime veel koprarajal, seal nägime palju seeni ja puid. Üks puu oli väga suur,selle sisse oli löönud välk. Me vaatasime ka üht loodusfilmi sellest millised uputused olid kunagi Soomaal.
Ma sain teada, et osad putukad liiguvad vee peal aerutaoliste jalgadega edasi. Veel sain ma teada, et kunagi suurte üleujutuste pärast ehitati rippsildu, et inimesed ei peaks vee sees kõndima.
Getter VG 5a klasist

Muljed õppepäevast

Mulle meeldis Võrtsjärve ääres väga. Ma polnud seal kunagi enne käinud. Väga huvitavad olid need putukad, kahepaiksed ja selgrootud, mida me uurisime. Kuna nad jäid ka minu fotodele, siis sain neid veel koduski lähemalt uurida. Tore oli rohkem teada saada ka kalade kohta.
Ly VG 8.a klassist

Õppeekskursioonil meeldis mulle kõige rohkem kalamuuseum elus akvaariumikaladega. Sain teada palju uusi kalaliike ja nägin neid oma silmaga. Töölehtede täitmine oli sealjuures küll natuke tüütav. Purjekal oli päris põnev. Purjeka kaptenilt sain uusi teadmisi kalepurjeka ehituse kohta. Väga igav oli putukate uurimine, see ei meeldinud mulle.
Rauno VG 8.a klassist

Päev oli põnev. Me saime teada palju uut kalade ja muude vees elavate elusolendite kohta. Mulle väga meeldis vaadelda ja uurida kalu. Kõige toredam oli purjekasõit. Purjeka nimi oli Paula. Ma sain paju infot selle kalepurjeka kohta. Viimasena uurisime Võrtsjärve vett, toimus veekeemia tund. Seal näidati meile aparaate, mis mõõtsid vee temperatuuri ja happelisust.
Helena VG 8.a Klassist

Mulle meeldisid väga kalad. See oli väga huvitav, et saime selliseid kalu näha akvaariumis mida pole ennem oma silmaga näinudki. Mulle ei meeldinud väga nende putukate vastsete uurimine. Veel meeldis purjekaga järvel olla, sest ma polnud sinna varem sattunud - nüüd sain siis Võrtjärvel ära kaia. Huvitav oli ka uurida kui happeline vesi on ja palju seal hapniku on. Nüüd on mul veel suureks sooviksVõrtsjärvele kalale minna.
Richard VG 8.a klassist

Kõige rohkem meeldis mulle kalade uurimine. Ma sain väga palju uut teada kaldest ja nende elust. Eriti meeldiv polnud putukate otsimine mudast, kuna seda said teha ainult vähesed ja mina mitte. Ma sain esimest korda elus purjekaga sõita. Me vaatasime ka igasugu aparaate, millega uuriti vett.
Egert VG 8.a klassist

Mulle väga meeldisid pisikesed angerja pojad, kes elasid akvaariumis. Ka kalepurjekaga sõit oli huvitav, sest kapten oli tore. Putukad ei pakkunud mulle väga huvi nagu ka aparaadid, millega järvevett uuriti. Aga ikkagi oli tore päev, palju parem kui koolipingis istumine.
Martti VG 8.a klassis

Mulle eriti ei meeldinud see päev, kuna mind ei huvita eriti kalad ja midagi uut ma sealt teada ei saanud. Giidki rääkis liiga kiiresti ja enamus jutust jäi halva kuuldavuse tõttu arusaamatuks. Meeldiv oli aga purjekasõit, see oli mõnus. Sain teada, et Võrtsjärv on 35 km pikk ja kõige laiem koht on umbes 15 km.
Getter VG 8.a klassist

Väga meeldis purjekasõit järvel. sain ka kaladest nii mõndagi teada. Meeldis ka väga mudast putukaid otsida ja lutsu loopida. Põnev oli haugi ja angerjat akvaariumis jälgida. Igati mõnus ja tore oli seal Võrtsjärvel. Sain teada, et paadi tegemine ei ole ainult käsitöö ja purjeka kaari otsiti mitu aastat. Oli tõesti vahva päev.
Kaspar VG 8.a kassist

Kõige enam meeldis mulle sõita kalepurjekaga "Paula". Purjeka peal oli väga rahustav olla, tore oil ka kapten Jaan, kes nimetas end vanakooli meheks. Paulal sõites rääkis kapten meile paadi valmistamisest. Veel pakkus mulle huvi see kui mõõdeti vee temperatuuri ja hapnikusisaldust. Põnev oli ka tiigimudast putukaid püüda ja uurida.
Marili VG 8.a klassist