Õuesõpe jätkub

"Õuesõpe Eesti pinnavormide ja kivimite tundmaõppimiseks" on projekt, kus
sellel õppeaastal õpime õues geograafiat. Uurime Eesti kivimeid, pinnavorme ja pinnamoodi.

Õpperetkede ja konverentsi toimumise ajad

08.09.2011 6. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Saadjärve Looduskooli õppeprogrammile „Eesti pinnamood ja pinnavormid”

14.09.2011 7. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Porkuni Paemuuseumi õppeprogrammile.

20.09.2011 8. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumi õppeprogrammidele "Allmaaekskursioonid ja välisekskursioonid maa peal".

28.09.2011 9. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Karula Rahvuspargi õppeprogrammile" Pinnavormide tekkelugu“.

20.10.2011 6.-9. kl – Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli õpilaste konverents Vändra Gümnaasiumis

LOODUSFOTO KONKURSS

Projekti raames toimus ka õpilaste fotokonkurss. Huvitavamaks fotoks osutus 8a klassi õpilase Liina Jürisoo töö. II koht Janeli Lepla

III koht Getter Lindre

IV koht Maaris Veermäe

Veel toredaid ja meeleolukaid fotosid õppepäevade toimumiskohtadest

Maaris Veermäe

Getter Lindre

Janeli Lepla

Huvitav, uudne, põnev !

Ilus sügis on otsa saanud ja lõppenud on Vändra Gümnaasiumi ja Juurkaru Põhikooli koostööprojekt „Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri”. Kuna õuesõppe tunnid viisime läbi Sagadi metsakoolis, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, Matsalu looduskeskuses ja Soomaal, mis jäävad meie koolidest kaugele, siis toetas meie ettevõtmisi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 50844 krooniga.
9. septembril käisid meie koolide 8. klasside õpilased Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, kus tutvuti Võrtsjärve elustikuga, tehti tööd kalamuuseumis ning päev lõpetati kalepurjekaga „Paula” Võrtsjärvel.
15. ja 16. septembril olid meie 5. ja 6. klasside õpilased Soomaal. Seal püüti kahvaga kinni jõe põhjaloomastikku selgrootuid ja õpiti lähemalt tundma rabaelustikku Riisa rabas.
30. septembril külastasid 7. klasside õpilased Sagadi metsamuuseumi, looduskooli ja mõisa. Õpiti tundma metsaökosüsteemi, kogeti metsa lõhnasid ja hääli, tutvuti eesti metsapuudega, vaadati loodust lähemalt ka läbi mikroskoobi. Ja kohtuti põdraga!
14. oktoobril sõideti Matsalu looduskeskusesse Penijõel. 9. klasside õpilased vaatasid imeilusat slaidiprogrammi Matsalu loodusest erinevatel aastaaegadel ja muuseumis koguti teadmisi Matsalu linnustiku ja loomastiku kohta. Keemu linnuvaatlustornist vaadeldi luikesid ning täideti kuuldu ja vaadatu põhjal usinasti töölehti.
Kokkuvõte nähtust ja õpitust tehti 21. oktoobril Vändra Gümnaasiumi aulas toimunud õpilaskonverentsil. Köitvate PowetPoint`i esitluste abil tegid Juurikaru Põhikooli õpilased kokkuvõtted töölehtedest ja Vändra Gümnaasiumi õpilased elukooslustest. Väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, mille võitsid 5.-6. klasside arvestuses Vändra Gümnaasiumi 5.b klassi võistkond ja 7.-9. klasside võistkondade seast võitis Vändra Gümnaasiumi 8.b klassi võistkond.

Parima õuesõppija eriauhinna pälvis Kaabriel Pusi Soomaa looduskeskuse juhendaja ettepanekul.

Õpilased said oma ülesannetega väga hästi hakkama ja nende muljeid ning arvamusi kajastavad nende endi toredad kirjatööd siinsel lehel. Õpilaste lugudest jäi kõlama siiras rõõm õppepäevast ja huvi ning ootus järgmisteks ettevõtmisteks, et jälle oleks huvitav, uudne ja põnev.

õpetajad Riina Sikkal ja Hille Arumäe

Artikkel Pärnu Postimehes "Vändra ja Juurikaru kool korraldasid looduskonverentsi"

Viktoriini tulemused

5. ja 6. klasside arvestuses

1. koht VG 5.b kl võistkond 12 punkti; Sille Sempelson, Kertu Sumre ja Rihard Orav
   
2. koht VG 5.a kl võistkond 11 punkti


3. koht VG 6.a kl võistkond 10,5 punkti
   
4. koht VG 6.b kl võistkond 10,5 punkti


5. koht JP 6. kl võistkond 9 punkti
   
6. koht JP 5. kl võistkond 8 punkti

7., 8. ja 9. klasside arvestuses

1. koht VG 8.b kl võistkond 16.5 punkti; Raul Stokkeby, Rauno Kimmel ja Siim Oselein


2. koht VG 9.b kl võistkond 14,5 punkti


3. koht VG 9.c kl võistkond 14 punkti


4. koht JP 9. kl võistkond 13,5 punkti


5. koht VG 7. kl võistkond 12 punkti


6. koht VG 8.a kl võistkond 10 punkti


7. koht JP 7. kl võistkond 9 punkti


8. koht VG 9.a kl võistkond 9 punkti


9. koht JP 8. kl võistkond 8 punkti

Õpilaskonverents

21. oktoobril toimus Vändra Gümnaasiumis keskkonnateemaline õpilaskonverents, mis võttis kokku meie ühisprojekti "Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri". Konverentsil osalesid Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli 5.- kuni 9.-klasside õpilased, kes olid ka nimetatud projekti õppepäevadel kaasa löönud.
Konverents algas helisalvestisega laulurästa laulust ja loodusmees Hendrik Relve jutustas fonogrammil Vändra kandi loo laulurästast, sissejuhatuse lõpetas Hanna Valk parmupillilooga. Järgnevalt sai konverentsi avamisks sõna Vändra kooli direktor Peeter Putk ning meid tervitas ka KIK´i juhatuse liige Kalev Aun.

Seejärel alustasid oma kokkuvõtvate sõnavõttudega õpilased, selleks olid nad õpetajate abiga koostanud põhjalikud slaidiprogrammid. Vändra Gümnaasiumi (VG) 5. klassi õpilane Frederik Küüts esines kokkuvõttega Soomaast, Juurikaru Põhikooli (JP) 5. klass esitas peast oma slaidikava Soomaal tehtust ja nähtust. VG 6. klass õpilane Jan Ait tutvustas kõigile meile põhjalikult raba elustikku ja raba omapära, lisandus JP 6. klassi ettekanne Riisa rabast ja töölehe ülesannetest. VG 7. klassi õpilased Kathleen Abel ja Birger Pajumäe tutvustasid meile metsa elukooslust ja meie metsade puid ja linde, JP 7. klass tegi kokkuvõtte Sagadis õpitust ja tutvustas meile töölehte "Puudest algab mets". VG 8. klassi õpilased Rauno Feldmann ja Kaspar Saal tutvustasid meile Võrtsjärve kalu ning JP 8. klass andis ülevaate Võrtsjärvest endast. VG 9. klassi õpilased Kristel Veersalu ja Karolin Vahuri esinesid ettekandega Matsalu Rahvuspargist ja sealsest elustikust ning JP 9. klass tegi kokkuvõtte Matsalus õpitust ja kogetust ning tutvustas seal täidetud töölehte "Kured läevad kurjad ilmad".
Slaidiprogrammid vaheldusid loodusluule ja lauludega. Saali väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Kuuldu ja õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, milles osales igast klassist üks 3-liikmeline võistkond.

bioloogiaõpetaja Hille Arumäe

Konverentsi ettekande esitlus "Matsalu RP"

Õppepäev Matsalus

Oli vihmane neljapäev, kui me klassiga Matsallu sõitsime. Matsalu Rahvuspargi keskuses, Penijõe mõisas, räägiti meile rahvuspargist ja näidati 20 minutilist filmi "Talvest talveni", mis oli Matsalu loomade kohta. Peale seda külastasime looduskeskuse muuseumi. Muuseumis oli päris põnev, sest seal oli palju vahvaid topiseid jt eksponaate. Seejärel oli Keemu külas väike lõunapaus ja me hakkasime töölehti täitma. Sai käia ka linnuvaatlustornis, kust nägi küll palju linde, aga erinevaid liike oli vähe - ju enamus olid juba lõunasse lennanud. Sellegipoolest oli tore päev!
Anders VG 9a klassist

Mõni minut enne bussi saabumist hakkas vihma sadama - see oil meie jaoks kurjakuulutav. Kui olime jõudnud Penijõele, kus asubki Matsalu Rahvuspargi keskus, sadas ikka veel - ebaõnn, kas pole? Sisenesime keskusesse - nii mõnelgi jalad märjad - ja vaatasime slaidikava, mis sisaldas palju ilusaid pilte loomadest kuid ka suurel määral lindudest. Lisatud olid ka nende häälitsused. Pärast seda tutvusime giidi saatel muuseumis erinevate õppematerjalidega. Saime infot loomade ja lindude kohta ning ulatusliku pildi- ja heligalerii andis teavet paljude linnuliikide kohta, kelle olemasolu nii mõnigi meist ei teadnud. Eriti huvitavad olid topised eri liiki loomadest ja liblikate näidised. Vihmast hoolimata jäin selle päevaga rahule, sest ei osanud arvatagi, et seal võib niivõrd huvitav ja põnev olla.

Andri VG 9a klassist

Meile tehti Penijõe muuseumis ekskursioon, seal oli palju erinevaid väljapanekuid, mis mind huvitasid. Matsalu on Eest suurim lindude pesitsusala ja seetõttu oli kõige huvitavam linnuvaatlustornis lindude vaatlemine.

Jaanus VG 9a klassist

Midagi otseselt uut ma Matsalus olles teada ei saanud, kuna ma olin seal varem juba käinud. Aga muuli peal käimine tuulise ja vihmase ilmaga oli siiski huvitav kogemus.

Kristjan VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargi keskuses ja seal lähedal asuvas Keemu külas. Looduskeskuses seletas giid meile kuidas see piirkond on läbi aja tekkinud ja millised linnud ning millal Eestis peatuvad. Meile räägiti veel lindude pesitsemisest ja paaritumisest ning nende teekonnast lõuna poole ja tagasi. Ma nägin paljusid enda jaoks tundmatuid liike ja ka muud huvitavat. Sain teade, et kui rändlinnud parves ringi tiirutavad hommikul või õhtul, siis nad hakkavad lõuna poole lendama, aga kui nad tiirutavad päevasel ajal, siis nad otsivad söögikohta. Sain teada, et Eestis on aastate jooksul rõngastatud natuke üle 2,6 miljoni linnu. Huvitav oli ka vaadata binokliga ja jälgida kuidas linnud lendavad ning millal teevad hoogu juurde jne, sest ma pole linde varem niimoodi vaadelnudki. Muuseumis sai uurida ka veel erinevaid linnu mune ja hääli. Muidu oli see kena kant ja mõnus oli seal olla. Minu arvetes oli ka bussisõit lõbus ning seetõttu oli see väike reis vajalik ja tore vaheldus koolirutiinile.

Ragnar VG 9a klassist

Matsalus sain teada kuidas toimub lindude rõngastamine, miks seda tehakse ja kui suured on lindude jalarõngad. Sain ka teada kuhu ja kust teed pidi linnud rändavad. Muuseumis oli igal riiulil, stendil ja sahtlis midagi huvitavat vaadata. Eriti meeldis mulle linnuhäälte stend, kust pele nupulevajutust kostis linnulaulu. Keemu vaatetornist sai binokliga vaadelda kaugel olevaid linde. See oli põnev - sain näha linde, ilma neid segamata ja seetõttu uurisin neid üpris kaua. See Matsalu õppereis tuli mulle ainult kasuks, sest tänu sellele sain ma looduse kohta palju rohkem teada.

Laura VG 9a klassist

14. oktoobril käisid Vändra ja Juurikaru üheksandad klassid Matsalus õppereisil. Matsalus tutvuti kohaliku loodusega, eelkõige loomariigiga. Matsalu rahvuspargi keskuses käisime loodusmuuseumis, mis oli eksponaatide poolest väga rikas. Rahvuspargis uurisime põhiliselt linde ja nede tegemisi. Seal sain teada, kuhu linnud rändavad ja kui palju energiat nad sellel reisil kulutavad. Samuti sain teada miks ja kuidas linde rõngastatkse. Seal õppisin ma tundma ja eristama ka erinevaid linnulaule. Minu jaoks oli hästi huvitav binokliga linde vaadata - selle käigus sain pikalt vaadelda linde ja nende tegemisi.
Martin VG 9a klassist

Matsalus linnustiku vaatlemas

Kõigepealt vaatlesime linde slaidiprogrammi vahendusel. Filmis rääkis Fred Jüssi, mis linnud Matsalus pesitsevad, talvituvad ja läbi rändavad. Peale filmi vaatamist tutvustati meile ka loomi, kes elavad looduskaitsealal. Keemu vaatetornis saime ise oma silmaga ja binokli abil vaadelda veelinde. Hiljem täitsime kõige teadasaadu põhjal töölehe lindude kohta.
Sain teada, et lindudele meeldib Matsalus pesitseda ja läbirändel seal puhata ning kosuda. Linnud ei armasta lennata avamerel ja kui nad lendavad "soojale maale" ületavad nad Vahemerd kontinentide ühenduskohtadelt. Suunataju on lindudel juba geenides ja seetõttu ei eksi nad ka lennuteed valides.

Paula VG 9a klassist

Väljasõit Matsallu oli kell 8.00 ja kohale jõudsime umbes tunni ja 40 minuti pärast. Kõigepealt suundusime me Penijõe mõisahoonesse, kus asub Matsalu looduskeskus. Seal vaatasime 30 minutilist slaidikava, milles tutvustati paljusid erinevaid taimi, loomi ja linde, kes Matsalus elavad või sealt läbi rändavad. Peale seda vaatsaime muuseumis loomatopiseid ja kuulasime giidi. Giid jutustas meile Matsalu ajaloost, rääkis loomadest ja rahvuspargist. Teises ruumis sai kuulata lindude hääli, vaadata lindude ja loomade koljusid, putukaid ja herbaariumiga tutvuda ning näha, milliseid jalarõngaid kasutatakse lindude rõngastamisel. Keemu vaatetornis saime binokliga vaadata luikesid, kes ujusid merel. Sain teada palju uusi asju ja huvitav oli kuulata giidi juttu ning vaadata vaatetornist linde.

Jane VG 9a klassist

Esmalt sõitsime bussiga Matsalu Rahvuspargi keskusesse. Seal me vaatasime 20 minutit pilte erinevatest lindudest. Seejärel läksime muuseumi, kus olid erinevad loomad, linnud, kivimid ja kaardid. Seal oli päris põnev. Teises ruumis saime vaadata rändlindude rändeteid, kuulata lindude hääli jms. Sain teada, milliseid hääli linnud teevad, millal rändlinnud lahkuvad meilt ja millal tagasi tulevad. Huvitav oli Keemu külas vaatetornist linde vaadata ja töölehti täita, sest muidu oli kogu aeg külm ja märg, aga vaatetornis oli soe ja mõnus.

Keio VG 9a klassist

Matsalus me uurisime lindude pesitsust, nende topiseid ja lennuteed, mida mööda nad lendavad lõunasse. Huvitav oli linde vaadelda ja nende elu kohta palju uut teada saada, sest varem ma ei teadnud neist palju.

Mihkel VG 9a klassist

14. oktoobril sõitsin bussiga Matsalu Rahvusparki. Seal vaatasin õpetlikku filmi ja sain teada Matsalu ajaloost ja lindudest. Seal alles sain teada, mitu linnuliiki on Eestis, kuidas linnud rändavad jne. Muuseum oli väga huvitav, sest seal oli lindudest ja loomadest palju topiseid. Käisin ka vaatetornis, kust sai teisi linde vaadelda. Huvitav oli see kõik seetõttu, et see oli õpetlik ja tore vaheldus koolielule.
Karl VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargis, mida olen ka varem külastanud. Päev algas peahoones filmi vaatamisega, see film tutvustas Matsalu elustikku erinevatel aastataegadel. Sain teada, et Matsalu külastab igal aastal mitmeid tuhandeid linde. Siis suundusime muuseumiruumidesse, kus olid välja pandud kaardid, topised, helisalvestised linnulauludest, rändlindude rändeteed ja palju muudki huvitavat. Huvitav oli sõit Keemu külla ja lindude vaatlemine linnuvaatlustornist.

Priit VG 9a klassist

Õppepäeval nägin palju linde ja loomi. sain palju teada lindude ja loomade kohta. Uurisime ka linde binokliga Keemu vaatetornis. Huvitavat infot oli palju, nt saime teada, millised on lindude rändeteekonnad. Ilm oli küll vihmane, aga seltskond oli tore. Oli üsna huvitav päev.
Eliis VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargis, mis asub Lääne-Eestis. Sinna saabudes vaatsaime filmi looduskaitseala lindudest. Seejärel kuulasime giidi, kes rääkis meile muuseumi eksponaatidest ja Matsalust. Järgmisena kuuulasime linnulaulu, saime ka näha kaardil lindude rändeteid ja vitriinis linnumune ja pesasid. Muuseumis oli ka putukate- ja taimedekogud. Keemu külas asuvas vaatetornist nägime, halva ilma tõttu, kahjuks vähe linde. Huvitav oli teave lindude, nende munade ja pesade kohta. Kahju, et ei saanud vihma pärast metsarajale matkama minna, sest seal oleksime ehk kohanud veelgi selliseid linde, keda ei pane tavaliselt tähelegi.

Karmen VG 9a klassist