Eesti Maaülikooli töötoad

Gümnaasiumiõpilased osalesid täna, 26. novembril mitmes inspireerivas töötoas, mis aitasid paremini mõista nii keskkonda, vett kui ka meie igapäevaseid tarbimisharjumusi.

Vihmapiisad meie ümber

Töötuba keskendus looduslähedastele lahendustele, mis aitavad hallata sademevett ja leevendada kliimamuutuste mõju. Õpilased said teada, kuidas vett saab puhastada keskkonnasõbralike tehnoloogiatega ning kuidas nutikad lahendused aitavad hoida nii keskkonda kui ka kogukonda.

Joogivesi – üks toru, 7 vett

Selles töötoas uuriti joogivee puhastamise meetodeid, vee liikumist ja põhjaveekihte. Õpilased said ise katsetada veepuhastamise protsesse ning avastada, millised omadused muudavad vee eluliselt oluliseks.

10 nippi toiduraiskamise vähendamiseks

Õpiti praktilisi ja igapäevaseid võtteid, kuidas planeerida toidukordasid, säilitada toitu nutikamalt ja vähendada raiskamist. Iga kokku hoitud taldrikutäis on samm kestlikuma tuleviku poole!

Sellised töötoad aitavad mõista, et isegi väikesed harjumused ja teadlikkus võivad avaldada suurt mõju meie keskkonnale ja tulevikule!

Tekst ja fotod E. Limberk

PisiRohe praktikumid

 

13.01 - 20.01 viidi gümnaasiumi õpilastele läbi PisiRohe praktikumid, mille käigus külvati seemned ja jälgiti neid terve nädala jooksul. Õpilased said teostada mulla kvaliteedikontrolli, arvutada välja enda võrsete müügihinna ja siduda võrsete toiteainete sisalduse igapäevase tarbimisvajadusega. Lisaks degusteeriti erinevates tingimustes kasvatatud võrseid ja arutleti millest maitseerinevused tulenevad ning ka mõõdeti, kaaluti ja dokumenteeriti enda kasvatatud võrseid.

 

Tekst ja fotod E. Limberk 

Õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine

Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetus (Kliima.7.1.1)

Keskkonnainvesteeringute keskus toetab tegevusi, mis tutvustavad 10. – 12. klassi õpilastele rohetehnoloogia valdkonda ja selle seost kliimamuutustega ning panustavad keskkonnahoidu läbi praktiliste tegevuste. Toetus on suunatud 10. – 12. klassi õpilastele. 

Rohetehnoloogia on kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Rohetehnoloogia kasutab maksimaalselt ära taastuvaid energiaallikaid ja materjale, tagades minimaalse ressursside, sh energia kasutuse.

Selle toetuse abil viisime läbi mitmed töötoad, praktikumid ning soetasime koolile õppevahendeid. 

Eesti Maaülikooli töötoad
Keskenduvad toiduraiskamise vähendamisele, bioenergia kasutamisele ja vihmavee säästvale kasutamisele.
Õpilased õpivad praktiliselt, kuidas ressursse tõhusamalt kasutada ning vähendada ökoloogilist jalajälge.

Pisirohe võrsete kasvatamise praktika
Õpilased osalevad väikeste rohetaimede kasvatamises säästlikel ja uuenduslikel viisidel, kus õpilased saavad võrseid ise kasvatada ja hiljem saagi koristada ning arvutada välja, kui palju nad peaksid võrseid kasvatama ja müüma, et see kasumlik oleks. Kasutatakse UrbanFarmi nutikasvuhoonet praktilise õppe jaoks.

UrbanFarm nutikasvuhoone
Demonstreeritakse kaasaegseid nutikaid lahendusi, mis võimaldavad säästvat ja automatiseeritud toidutootmist koolikeskkonnas. Õpilased saavad tutvuda innovaatiliste kasvusüsteemidega, mis vähendavad vee- ja energiatarbimist.

Rohetehnoloogia õppevahendite kasutamine
Õpilased saavad kasutada CO₂ andureid, taastuvenergia demo komplekte ja vesiniku- ning hydroauto mudeleid. Läbi praktiliste katsete saavad õpilased parema arusaama, kuidas alternatiivsed energiaallikad toimivad ning kuidas neid igapäevaelus rakendada.

Projekt viiakse läbi 2025/2026 õppeaastal ja projekti koordineerib Elis Limberk

2025/26 õa projekt gümnasistidele

 

Tuleviku rohetehnoloogiad hariduses

Meie kooli on jõudnud UrbanFarm nutikasvuhoone koos inkubaatoriga, mis toetab õpilaste praktilist õpet ja võimaldab kasvatada erinevat rohelist toidukraami koolitoidu tarbeks igal aastaajal. Esimesed võrsed on külvatud, üles kasvatatud ja söödud ning põnevad katsed tehtud!

Nutikasvuhoone on osa projektist Tuleviku rohetehnoloogiad hariduses, mille rahastas Keskkonnainvesteeringute keskus läbi meetme "Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetus (Kliimaministeerium)". 

Toetus on suunatud 10. - 12. klassile ja toetuse saaja on Vändra Gümnaasium.

Tekst ja fotod E. Limberk  

4. - 6. klassi õpilaste inspiratsioonipäev

23. novembril 2022. a olid Vändra Gümnaasiumis koos valla koolide 4. – 6. klasside tublid õpilased, kes kogusid inspiratsiooni ning kogesid uurimise ja tegutsemise rõõmu loodusainete valdkonnas. Loodusainete päeval osales 43 õpilast viiest Põhja-Pärnumaa valla koolist. 

 Päev algas kell 10.00 Vändra kooli direktori Marget Privitsa tervitusega ja päevakava tutvustusega VG reaalainete õppetooli juhi Zoja Juuremaa poolt. Õpilased said osaleda erinevate töötubade tegevustes, et hankida uusi teadmisi ja kogeda seal midagi huvitavat bioloogia, keemia, füüsika, muusika ja toidu tegemise valdkonnas.

Keemia igapäevaelus, juhendas Meelike Mätas

 

Vooluringi töötuba, juhendas Rangel Himmaste

Magnetite töötuba, juhendas Zoja Juuremaa

Muusika töötuba ehk kellade ansambel, juhendas Kalli Rõõmusaare

Mikroskoobi töötuba, juhendasid Hille Arumäe ja Riina Sikkal

Mikroskoobi töötoas

Tordi kaunistamise töötuba, juhendas Eda Vaino

Tordi kaunistamise töötoas

Töötubades tegutsemisele järgnes lühike lõunapaus ja üritus lõpetati kell 13.00 söögisaalis, kus kõik osalejad said maitsta torte, mida nad ise olid imepäraselt kaunistatud.

Õpilaste kaunistatud tordid

Ilusad ja maitsvad tordid

Loodusainete inspiratsioonipäevalt said kõik osalejad meeldivaid kogemusi  uurimise, harjutamise, koostöö tegemise osas ning preemiaks magusa maitse- elamuse.

Andekate õpilaste loodusainete päev toimus Vändra Gümnaasiumis teist korda, eelmise õppeaasta kevadel kogunesid Vändrasse meie valla koolide 7. – 9. klasside õpilased, vaata meenutusi tollasest üritusest SIIT.

Tekst Hille Arumäe, fotod Tiina Sikk

Loodusainete päev

22. aprillil 2022. a, kevadvaheaja eelsel päeval kogunesid Vändra Gümnaasiumisse valla kolme kooli 7. – 9. klassi loodushuvilised õpilased, et osaleda  loodusainete võistlusel. 

Loodusainete päeval said õpilased õppelaboris teha katseid ja uurida loodust erinevate õppevahenditega, mille soetamist rahastati projekti "Loodusaiete Õppelabor" (02.01.2019 - 30.06.2022) raames, vt lisatud logo.

Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt (Klass+) 

Määrati lahuste happelisust.

Katsetega tuli välja selgitada, mis ained kandikul on?

 Pandi kokku elektriskeeme.

Vahepalaks toimus jalutussaalis VG Playboks 2022 võitjate eestvedamisel tants „Punane suksu“, kaasa said tantsida kõik osalevad õpilased ja õpetajad.

Kõik koos tantsuhoos

Loodusainete päev jätkus digiviktoriiniga loodusainetes  Actionboundi äpis, kus tuli lahendada ülesandeid viies valdkonnas. Bioloogias ära tunda linnud linnulaulu järgi ja ise kaasa laulda inimkeeli. Füüsikas oli vaja tunda agregaatolekuid, keemias ja matemaatikas lahendada ristsõna ning geograafias fotodelt ära tunda riigid nende tuntud kohtade järgi ja etendada Hawaii saarestiku sündi.

Päeva lõpus said tublid osalejad suu magusaks śokolaadiga ja autasuks Vändra kooli meene.

Ülesanded koostasid ja ürituse viisid läbi tublid reaalainete õpetajad Vändra, Juurikaru ja Pärnjõe koolist, suured tänud teile meeldiva ürituse korraldamise eest.  

Tekst: projekti "Loodusainete Õppelabor" koordinaator H. Arumäe

Fotod S. Hunt

2021/22 õppeaasta loodusõppe projektid

Foto "Puhas Eestimaa loodus" H. Arumäe (2021)

COVID-19st pandeemiast hoolimata said 2021/22. õa-l Vändra kooli õpilased osaleda KIK`i rahastatud (3 500 eurot) loodusõppe projektides. Loe projekti tutvustust SIIT

12. mail said 4.a ja 4.b klassi õpilased Pernova loodusmajas osaleda õppeprogrammis "Maa päikesesüsteemi osa". Õpetajad Ave Naano ja Meelike Mätas.

9. mail osalesid 3. klasside õpilased õppkäigul Pernova Loodusmaja õppeprogrammis "Ilmakaared, kaart ja kompass#. Õpetaja Ene Kitsnik ja Küllike Reimann.

21. aprill õppisid 5. klassi õpilased Pernova Loodusmajas "Pärnu jõgi" Õpetaja Meelike Mätas.

19. aprill õppisid 6. klassi õpilased Pernova Loodusmajas "Maavarad Eestis" Õpetaja Riina Sikkal.

Detsembris käisid 2.a ja 2.b klasside õpilased Kurgja talumuuseumis ja osalesid "Jõulud talus" programmis. Õpetaja Silvia Kangert ja Tiiu Lilienthal-Üle

25. novemberil käisid 7ndate klasside õpilased Pernova Loodusmajas õppepäeval "STEAM: kaardid, orienteerumine ja geograafilised koordinaadid". Õpetaja Riina Sikkal

11. ja 20. oktooberil esimese klasside õpilased osalesid Pernova Loodusmaja õppeprogrammis “Loovad mängud taimedega” Loe lisaks  Õpetajad Kadi Aruste ja Riina Kirkmann

15. septembril osalesid 9. klassi õpilased õppekäigul Silma õpikojas õppeprogrammis "Haavatav Läänemeri" Õpetaja Riina Sikkal

13. septembril osalesid 8ndad klasside õpilased õppekäigul Silma õpikojas õppeprogrammis "Teadusliku uurimismeetodi rakendamine". Õpetaja Riina Sikkal

Õppekäike rahastas

Algavad KIKI projektid põhikoolile

Käesoleval, 2020/21. õppeaastal on meie kooli 2. ja 3. kooliastme õpilastel järjekordne võimalus õppida Pernova Loodusmajas ja TalTech Särghaua õppekeskuses loodusaineid sealsete õpetajate juhendamisel. 

Õppimine väljaspool koolimaja sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toele, kes rahastas meie projekti “Õuesõppetunnid Vändra Gümnaasiumis“ 1932.40 euro ulatuses. Loe projekti kirjeldust SIIT 

projektijuht Riina Sikkal

VG geograafiaõpetaja

Homme, 18.09 lähevad 8. klassi õpilased õppima väljaspoole meie koolimaja, seekord siis Pärnusse loodusmajja.

• 18.09 VIII kl Pernova Loodusmajas, väljasõit kell 10.00, õpilastega kaasas R. Sikkal
• 23.09 V klass Pernova Loodusmajas, väljasõit kell 10.00, õpilastega kaasas T. Lilienthal-Üle
• 23.09 VI b kl Särghaual, väljasõit 9.15, õpilastega kaasas R. Sikkal
• 24.09 VI a kl Särghaul, väljasõit 9.15, õpilastega kaasas S. Enok
• 28.09 VII b Pernova Loodusmajas, väljasõit kell 10.00, õpilastega kaasas R. Sikkal
• 01.10 VII a Pernova Loodusmajas, väljasõit kell 10.00, õpilastega kaasas R. Sikkal

Õppelabori kasutus

Projekti "Loodusinete Õppelabor" käigus loodud õppelaborit ja sealset õppevara kasutavad Vändra Gümnaasiumi, Juurikaru Põhikooli ja Pärnjõe Kooli õpilased üsna usinasti. 

Regulaarne kasutus katkes seoses COVID-19 puhanguga, kui tuli minna distantsõppele ja vältida lähikontakte.

2020/21. õa-l jätkus õppelabori kasutamine aktiivselt Vändra kooli õpilaste poolt, nii nagu eelnevalgi õppeaastal toimusid paljud loodusainete tunnid õppelaboris. Samuti käisid algklasside õpilased loodust uurimas ja õppimas õppelaboris.

Sügisel valmis gümnaasiumi füüsikaõpetajatel esimene tööjuhend uute õppevahendite rakendamisel praktiliste tööde tegemiseks. Uurimusliku õppe töölehte testisid 12. klassi õpilased oma praktilise töö tunnis. Tööjuhend asub e-koolikotis

Füüsika praktilise töö juhendit lugemas projekti rahastusega saadud arvutist.

Projekti rahastusega õppevahendid

 ja katseseade

Uuringu tulemused kajastati protokollis

Õpetaja abi kulub alati ära

Loodusainete õppelabor

5. detsembril 2019 sai ametlikult avatud Vändra Gümnaasiumi loodusainete õppelabori uks. Toimus õppelabori kasutusvõimalusi tutvustav avaüritus, kus osalesid Vändra Gümnaasiumis ja naaberkoolides loodusaineid õpetavad õpetajad, nende koolide juhid ning Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse esindajad Tarvi Tasane ja Tiia Kallastu.

Vaata videot õppelabori avamisest.  Kliki lausel

Uue ja kaasaegsete õppevahenditega sisustatud õppelabori valmimiseks taotlesime SA Innove taotlusvoorust “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” (Klass+) 199 991 eurot.  Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastati projekti “Loodusainete Õppelabor” 123 661 euroga. 

Direktor Marget Privitsa tervituskõnes kõlasid tänusõnad naaberkoolide direktoritele, kes nõustusid meiega ühinema, sest projekti eelduseks oli mitme kooli koostöö ja õppevara ühiskasutus. Tänu kuulus ka VG loodusainete õpetajatele ja VG majandusspetsialistile Aksel Puustile projekti „Loodusainete Õppelabor“ elluviimise eest.

Õppelaboris üllatasid meid oma etteastega 8.b klassi õpilased. Henri Pari luges sissejuhatuseks põlevat raamatut ja Laura Madison tegi “elevandi hambapastat”. Keemilisi üllatusi aitasid õpilastel ette valmistada keemiaõpetajad Meelike ja Merit.

Seejärel tutvustas geograafiaõpetaja Riina meile uut digitaalset  ilmajaama, mille mõõteseadmed asuvad koolimaja katusel, aga andmekogur ja monitor klassiruumis. 

Füüsikaõpetaja Zoja demonstreeris uusi  füüsikaseadmeid. Toimus põnev elektrostaatika demonstratsioonkatse. Tutvustati optika katseseadet, vooluringi katsevahendeid 3. ja 7. klassile ning kangi katsevahendit 8. klassile.

Infojuht Kevin tutvustas Globisens Labdisc andmekoguri ja suure monitori/ekraani kasutusvõimalusi. Monitor on puutetundlik ning võimaldab kuvada väga selget pilti, millele saab kirjeid lisada nii sõrme kui ka pliiatsiga.

Bioloogiaõpetaja Hille näitas kuidas töötavad erinevad mikroskoobid. LED ekraaniga mikroskoop võimaldab läbipaistvatest rakkudest ka fotosid ja videosid teha. Kaameraga mikroskoobi saab ühendada arvutiga ning suurel monitoril vaadeldavat objekti näidata. Binokulaar mikroskoop suurendab ruumiliselt ka läbipaistmatuid objekte ja näitas meile seekord lähivaates jõulupuud.

Õppelabori laborant Meelike tutvustas klassi sisustust ja ohutusvahendeid. Järgnes ringkäik õppelaboris, kus iga huviline sai ise vaadata, tutvuda ja katsuda kappides ja laudadel olevaid õppevahendeid.

Avaüritus lõppes loodusainete õpetajate ühisaruteluga. Veebikeskkonnas Google Drive väljendati oma mõtteid ja tehti ettepanekuid edaspidise laborikasutuse, koolitusvajaduste ja koostöö osas. 

Projekti “Loodusainete Õppelabor” koordinaator Hille Arumäe

12. klassi õppepäev Pärnus

13. oktoobril õppis 12. klass kivistisi määrama ja tundma ning tutvus Maa ajalooga evolutsiooni tunnis Pernova Loodusmajas

Õppeprogrammi "Kivististe määramine" algas ülevaatega elu tekkest ja arengust Maal geokronoloogilise tabeli abil ja jätkus fossiilide määramisega. Nii saadi teada, et Maa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute põhjal 4,566 miljardit aastat ning kivistisi saab määrata ka äpi abil. 

Kivistisi ehk fossiile uurimas

Seesugused ilusad fossiilid siis ehk kunagi elanud organismid

Kui soovid ka kivistisi uurida ja määrata, siis kasuta  © 2003 Mare Isakar´i Kivististe määrajat

Vaated Pärnu ranna mineviku ja tänapäeva.

07.09 käisime klassiga õppepäeval Pärnu rannas. Rannas jagati klass kaheks, poisid otsisid rannas karpe ja krabisid ning tüdrukud täitsid töölehte, hiljem oli vastupidi. Vaatetornis saime binokliga rannaniidul olevaid lehmi vaadata. Rannal otsisime erinevaid mere karpe ja krabisid. Töölehe küsimustele saime vastused plakatitelt mis olid laudteel. Kokkuvõtteks oli päev tore.

Vaade laudteelt Pärnu ranna minevikule ja tänapäevale

Seitsmendal septembril suundus 8.B klass Pärnu randa sealset loodust uurima. Mööda rannaäärt kulgevat laudteed jalutades saime juurde rohkelt teadmisi kogu rannaelustiku kohta. Kuulates meie giidi ja lugedes laudtee ääres seisvaid infolehti, kirjutasime kogu uue teabe üles meile antud töölehtedele. Üleval vaatetornis avanes meile võimalus binoklitega veidi ümbrust uurida. Meie vaatevälja jäi rannaniidul hommikusööki nautiv lehmakari ning rannas jalutavad linnaelanikud.
   Järgnevalt seadsime sammud rannaliiva poole. Meie ülesandeks oli otsida võimalikult palju erinevaid karpe, krabisid ja muid mereelanike jälgi. Liivas ning kõrkjates tuhnides leidsime nii mõndagi põnevat. Koos sorteerisime oma leiud ära ning arutasime, kuidas need üldse merekaldale jõudsid.
   Külm tuul ja sombune ilm meid ei heidutanud ning suutsime kogu päevast ikkagi rõõmu tunda.

Minu päev Pärnu rannas

Pärnus oli tore, sest ei pidanud kooli minema. Oleks võinud olla rohkem tegevust. Mulle meeldis korjata merekarpe. Ei meeldinud tegevused laudteel, sest need olid igavad. Saime palju uut teada. Järgmine kord võiks olla paremad ülesanded.

Kuidas paistavad laudteelt Pärnu ranna minevik ja tänapäev?

27. septembril käis õues õppimas 8.a klass. Uuriti Pärnu randa ja sealset loodust ning kultuuri.
Alljärgnevalt mõned ülesvõtted sellest toredast õppepäevast.

Läänemere karbid