LOODUSFOTO KONKURSS

Projekti raames toimus ka õpilaste fotokonkurss. Huvitavamaks fotoks osutus 8a klassi õpilase Liina Jürisoo töö. II koht Janeli Lepla

III koht Getter Lindre

IV koht Maaris Veermäe

Veel toredaid ja meeleolukaid fotosid õppepäevade toimumiskohtadest

Maaris Veermäe

Getter Lindre

Janeli Lepla

Huvitav, uudne, põnev !

Ilus sügis on otsa saanud ja lõppenud on Vändra Gümnaasiumi ja Juurkaru Põhikooli koostööprojekt „Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri”. Kuna õuesõppe tunnid viisime läbi Sagadi metsakoolis, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, Matsalu looduskeskuses ja Soomaal, mis jäävad meie koolidest kaugele, siis toetas meie ettevõtmisi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 50844 krooniga.
9. septembril käisid meie koolide 8. klasside õpilased Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, kus tutvuti Võrtsjärve elustikuga, tehti tööd kalamuuseumis ning päev lõpetati kalepurjekaga „Paula” Võrtsjärvel.
15. ja 16. septembril olid meie 5. ja 6. klasside õpilased Soomaal. Seal püüti kahvaga kinni jõe põhjaloomastikku selgrootuid ja õpiti lähemalt tundma rabaelustikku Riisa rabas.
30. septembril külastasid 7. klasside õpilased Sagadi metsamuuseumi, looduskooli ja mõisa. Õpiti tundma metsaökosüsteemi, kogeti metsa lõhnasid ja hääli, tutvuti eesti metsapuudega, vaadati loodust lähemalt ka läbi mikroskoobi. Ja kohtuti põdraga!
14. oktoobril sõideti Matsalu looduskeskusesse Penijõel. 9. klasside õpilased vaatasid imeilusat slaidiprogrammi Matsalu loodusest erinevatel aastaaegadel ja muuseumis koguti teadmisi Matsalu linnustiku ja loomastiku kohta. Keemu linnuvaatlustornist vaadeldi luikesid ning täideti kuuldu ja vaadatu põhjal usinasti töölehti.
Kokkuvõte nähtust ja õpitust tehti 21. oktoobril Vändra Gümnaasiumi aulas toimunud õpilaskonverentsil. Köitvate PowetPoint`i esitluste abil tegid Juurikaru Põhikooli õpilased kokkuvõtted töölehtedest ja Vändra Gümnaasiumi õpilased elukooslustest. Väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, mille võitsid 5.-6. klasside arvestuses Vändra Gümnaasiumi 5.b klassi võistkond ja 7.-9. klasside võistkondade seast võitis Vändra Gümnaasiumi 8.b klassi võistkond.

Parima õuesõppija eriauhinna pälvis Kaabriel Pusi Soomaa looduskeskuse juhendaja ettepanekul.

Õpilased said oma ülesannetega väga hästi hakkama ja nende muljeid ning arvamusi kajastavad nende endi toredad kirjatööd siinsel lehel. Õpilaste lugudest jäi kõlama siiras rõõm õppepäevast ja huvi ning ootus järgmisteks ettevõtmisteks, et jälle oleks huvitav, uudne ja põnev.

õpetajad Riina Sikkal ja Hille Arumäe

Artikkel Pärnu Postimehes "Vändra ja Juurikaru kool korraldasid looduskonverentsi"

Viktoriini tulemused

5. ja 6. klasside arvestuses

1. koht VG 5.b kl võistkond 12 punkti; Sille Sempelson, Kertu Sumre ja Rihard Orav
   
2. koht VG 5.a kl võistkond 11 punkti


3. koht VG 6.a kl võistkond 10,5 punkti
   
4. koht VG 6.b kl võistkond 10,5 punkti


5. koht JP 6. kl võistkond 9 punkti
   
6. koht JP 5. kl võistkond 8 punkti

7., 8. ja 9. klasside arvestuses

1. koht VG 8.b kl võistkond 16.5 punkti; Raul Stokkeby, Rauno Kimmel ja Siim Oselein


2. koht VG 9.b kl võistkond 14,5 punkti


3. koht VG 9.c kl võistkond 14 punkti


4. koht JP 9. kl võistkond 13,5 punkti


5. koht VG 7. kl võistkond 12 punkti


6. koht VG 8.a kl võistkond 10 punkti


7. koht JP 7. kl võistkond 9 punkti


8. koht VG 9.a kl võistkond 9 punkti


9. koht JP 8. kl võistkond 8 punkti

Õpilaskonverents

21. oktoobril toimus Vändra Gümnaasiumis keskkonnateemaline õpilaskonverents, mis võttis kokku meie ühisprojekti "Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri". Konverentsil osalesid Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli 5.- kuni 9.-klasside õpilased, kes olid ka nimetatud projekti õppepäevadel kaasa löönud.
Konverents algas helisalvestisega laulurästa laulust ja loodusmees Hendrik Relve jutustas fonogrammil Vändra kandi loo laulurästast, sissejuhatuse lõpetas Hanna Valk parmupillilooga. Järgnevalt sai konverentsi avamisks sõna Vändra kooli direktor Peeter Putk ning meid tervitas ka KIK´i juhatuse liige Kalev Aun.

Seejärel alustasid oma kokkuvõtvate sõnavõttudega õpilased, selleks olid nad õpetajate abiga koostanud põhjalikud slaidiprogrammid. Vändra Gümnaasiumi (VG) 5. klassi õpilane Frederik Küüts esines kokkuvõttega Soomaast, Juurikaru Põhikooli (JP) 5. klass esitas peast oma slaidikava Soomaal tehtust ja nähtust. VG 6. klass õpilane Jan Ait tutvustas kõigile meile põhjalikult raba elustikku ja raba omapära, lisandus JP 6. klassi ettekanne Riisa rabast ja töölehe ülesannetest. VG 7. klassi õpilased Kathleen Abel ja Birger Pajumäe tutvustasid meile metsa elukooslust ja meie metsade puid ja linde, JP 7. klass tegi kokkuvõtte Sagadis õpitust ja tutvustas meile töölehte "Puudest algab mets". VG 8. klassi õpilased Rauno Feldmann ja Kaspar Saal tutvustasid meile Võrtsjärve kalu ning JP 8. klass andis ülevaate Võrtsjärvest endast. VG 9. klassi õpilased Kristel Veersalu ja Karolin Vahuri esinesid ettekandega Matsalu Rahvuspargist ja sealsest elustikust ning JP 9. klass tegi kokkuvõtte Matsalus õpitust ja kogetust ning tutvustas seal täidetud töölehte "Kured läevad kurjad ilmad".
Slaidiprogrammid vaheldusid loodusluule ja lauludega. Saali väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Kuuldu ja õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, milles osales igast klassist üks 3-liikmeline võistkond.

bioloogiaõpetaja Hille Arumäe

Konverentsi ettekande esitlus "Matsalu RP"

Õppepäev Matsalus

Oli vihmane neljapäev, kui me klassiga Matsallu sõitsime. Matsalu Rahvuspargi keskuses, Penijõe mõisas, räägiti meile rahvuspargist ja näidati 20 minutilist filmi "Talvest talveni", mis oli Matsalu loomade kohta. Peale seda külastasime looduskeskuse muuseumi. Muuseumis oli päris põnev, sest seal oli palju vahvaid topiseid jt eksponaate. Seejärel oli Keemu külas väike lõunapaus ja me hakkasime töölehti täitma. Sai käia ka linnuvaatlustornis, kust nägi küll palju linde, aga erinevaid liike oli vähe - ju enamus olid juba lõunasse lennanud. Sellegipoolest oli tore päev!
Anders VG 9a klassist

Mõni minut enne bussi saabumist hakkas vihma sadama - see oil meie jaoks kurjakuulutav. Kui olime jõudnud Penijõele, kus asubki Matsalu Rahvuspargi keskus, sadas ikka veel - ebaõnn, kas pole? Sisenesime keskusesse - nii mõnelgi jalad märjad - ja vaatasime slaidikava, mis sisaldas palju ilusaid pilte loomadest kuid ka suurel määral lindudest. Lisatud olid ka nende häälitsused. Pärast seda tutvusime giidi saatel muuseumis erinevate õppematerjalidega. Saime infot loomade ja lindude kohta ning ulatusliku pildi- ja heligalerii andis teavet paljude linnuliikide kohta, kelle olemasolu nii mõnigi meist ei teadnud. Eriti huvitavad olid topised eri liiki loomadest ja liblikate näidised. Vihmast hoolimata jäin selle päevaga rahule, sest ei osanud arvatagi, et seal võib niivõrd huvitav ja põnev olla.

Andri VG 9a klassist

Meile tehti Penijõe muuseumis ekskursioon, seal oli palju erinevaid väljapanekuid, mis mind huvitasid. Matsalu on Eest suurim lindude pesitsusala ja seetõttu oli kõige huvitavam linnuvaatlustornis lindude vaatlemine.

Jaanus VG 9a klassist

Midagi otseselt uut ma Matsalus olles teada ei saanud, kuna ma olin seal varem juba käinud. Aga muuli peal käimine tuulise ja vihmase ilmaga oli siiski huvitav kogemus.

Kristjan VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargi keskuses ja seal lähedal asuvas Keemu külas. Looduskeskuses seletas giid meile kuidas see piirkond on läbi aja tekkinud ja millised linnud ning millal Eestis peatuvad. Meile räägiti veel lindude pesitsemisest ja paaritumisest ning nende teekonnast lõuna poole ja tagasi. Ma nägin paljusid enda jaoks tundmatuid liike ja ka muud huvitavat. Sain teade, et kui rändlinnud parves ringi tiirutavad hommikul või õhtul, siis nad hakkavad lõuna poole lendama, aga kui nad tiirutavad päevasel ajal, siis nad otsivad söögikohta. Sain teada, et Eestis on aastate jooksul rõngastatud natuke üle 2,6 miljoni linnu. Huvitav oli ka vaadata binokliga ja jälgida kuidas linnud lendavad ning millal teevad hoogu juurde jne, sest ma pole linde varem niimoodi vaadelnudki. Muuseumis sai uurida ka veel erinevaid linnu mune ja hääli. Muidu oli see kena kant ja mõnus oli seal olla. Minu arvetes oli ka bussisõit lõbus ning seetõttu oli see väike reis vajalik ja tore vaheldus koolirutiinile.

Ragnar VG 9a klassist

Matsalus sain teada kuidas toimub lindude rõngastamine, miks seda tehakse ja kui suured on lindude jalarõngad. Sain ka teada kuhu ja kust teed pidi linnud rändavad. Muuseumis oli igal riiulil, stendil ja sahtlis midagi huvitavat vaadata. Eriti meeldis mulle linnuhäälte stend, kust pele nupulevajutust kostis linnulaulu. Keemu vaatetornist sai binokliga vaadelda kaugel olevaid linde. See oli põnev - sain näha linde, ilma neid segamata ja seetõttu uurisin neid üpris kaua. See Matsalu õppereis tuli mulle ainult kasuks, sest tänu sellele sain ma looduse kohta palju rohkem teada.

Laura VG 9a klassist

14. oktoobril käisid Vändra ja Juurikaru üheksandad klassid Matsalus õppereisil. Matsalus tutvuti kohaliku loodusega, eelkõige loomariigiga. Matsalu rahvuspargi keskuses käisime loodusmuuseumis, mis oli eksponaatide poolest väga rikas. Rahvuspargis uurisime põhiliselt linde ja nede tegemisi. Seal sain teada, kuhu linnud rändavad ja kui palju energiat nad sellel reisil kulutavad. Samuti sain teada miks ja kuidas linde rõngastatkse. Seal õppisin ma tundma ja eristama ka erinevaid linnulaule. Minu jaoks oli hästi huvitav binokliga linde vaadata - selle käigus sain pikalt vaadelda linde ja nende tegemisi.
Martin VG 9a klassist

Matsalus linnustiku vaatlemas

Kõigepealt vaatlesime linde slaidiprogrammi vahendusel. Filmis rääkis Fred Jüssi, mis linnud Matsalus pesitsevad, talvituvad ja läbi rändavad. Peale filmi vaatamist tutvustati meile ka loomi, kes elavad looduskaitsealal. Keemu vaatetornis saime ise oma silmaga ja binokli abil vaadelda veelinde. Hiljem täitsime kõige teadasaadu põhjal töölehe lindude kohta.
Sain teada, et lindudele meeldib Matsalus pesitseda ja läbirändel seal puhata ning kosuda. Linnud ei armasta lennata avamerel ja kui nad lendavad "soojale maale" ületavad nad Vahemerd kontinentide ühenduskohtadelt. Suunataju on lindudel juba geenides ja seetõttu ei eksi nad ka lennuteed valides.

Paula VG 9a klassist

Väljasõit Matsallu oli kell 8.00 ja kohale jõudsime umbes tunni ja 40 minuti pärast. Kõigepealt suundusime me Penijõe mõisahoonesse, kus asub Matsalu looduskeskus. Seal vaatasime 30 minutilist slaidikava, milles tutvustati paljusid erinevaid taimi, loomi ja linde, kes Matsalus elavad või sealt läbi rändavad. Peale seda vaatsaime muuseumis loomatopiseid ja kuulasime giidi. Giid jutustas meile Matsalu ajaloost, rääkis loomadest ja rahvuspargist. Teises ruumis sai kuulata lindude hääli, vaadata lindude ja loomade koljusid, putukaid ja herbaariumiga tutvuda ning näha, milliseid jalarõngaid kasutatakse lindude rõngastamisel. Keemu vaatetornis saime binokliga vaadata luikesid, kes ujusid merel. Sain teada palju uusi asju ja huvitav oli kuulata giidi juttu ning vaadata vaatetornist linde.

Jane VG 9a klassist

Esmalt sõitsime bussiga Matsalu Rahvuspargi keskusesse. Seal me vaatasime 20 minutit pilte erinevatest lindudest. Seejärel läksime muuseumi, kus olid erinevad loomad, linnud, kivimid ja kaardid. Seal oli päris põnev. Teises ruumis saime vaadata rändlindude rändeteid, kuulata lindude hääli jms. Sain teada, milliseid hääli linnud teevad, millal rändlinnud lahkuvad meilt ja millal tagasi tulevad. Huvitav oli Keemu külas vaatetornist linde vaadata ja töölehti täita, sest muidu oli kogu aeg külm ja märg, aga vaatetornis oli soe ja mõnus.

Keio VG 9a klassist

Matsalus me uurisime lindude pesitsust, nende topiseid ja lennuteed, mida mööda nad lendavad lõunasse. Huvitav oli linde vaadelda ja nende elu kohta palju uut teada saada, sest varem ma ei teadnud neist palju.

Mihkel VG 9a klassist

14. oktoobril sõitsin bussiga Matsalu Rahvusparki. Seal vaatasin õpetlikku filmi ja sain teada Matsalu ajaloost ja lindudest. Seal alles sain teada, mitu linnuliiki on Eestis, kuidas linnud rändavad jne. Muuseum oli väga huvitav, sest seal oli lindudest ja loomadest palju topiseid. Käisin ka vaatetornis, kust sai teisi linde vaadelda. Huvitav oli see kõik seetõttu, et see oli õpetlik ja tore vaheldus koolielule.
Karl VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargis, mida olen ka varem külastanud. Päev algas peahoones filmi vaatamisega, see film tutvustas Matsalu elustikku erinevatel aastataegadel. Sain teada, et Matsalu külastab igal aastal mitmeid tuhandeid linde. Siis suundusime muuseumiruumidesse, kus olid välja pandud kaardid, topised, helisalvestised linnulauludest, rändlindude rändeteed ja palju muudki huvitavat. Huvitav oli sõit Keemu külla ja lindude vaatlemine linnuvaatlustornist.

Priit VG 9a klassist

Õppepäeval nägin palju linde ja loomi. sain palju teada lindude ja loomade kohta. Uurisime ka linde binokliga Keemu vaatetornis. Huvitavat infot oli palju, nt saime teada, millised on lindude rändeteekonnad. Ilm oli küll vihmane, aga seltskond oli tore. Oli üsna huvitav päev.
Eliis VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargis, mis asub Lääne-Eestis. Sinna saabudes vaatsaime filmi looduskaitseala lindudest. Seejärel kuulasime giidi, kes rääkis meile muuseumi eksponaatidest ja Matsalust. Järgmisena kuuulasime linnulaulu, saime ka näha kaardil lindude rändeteid ja vitriinis linnumune ja pesasid. Muuseumis oli ka putukate- ja taimedekogud. Keemu külas asuvas vaatetornist nägime, halva ilma tõttu, kahjuks vähe linde. Huvitav oli teave lindude, nende munade ja pesade kohta. Kahju, et ei saanud vihma pärast metsarajale matkama minna, sest seal oleksime ehk kohanud veelgi selliseid linde, keda ei pane tavaliselt tähelegi.

Karmen VG 9a klassist

Juurikaru kooli retk Matsalu Rahvusparki

Käisime oma klassiga Matsalu Rahvuspargis tänu KIK-i õuesõppe programmile. Alguses olime Matsalu looduskeskuses, kus meile näidati 20 minuti pikkust loodusfilmi Matsalu looma- ja linnuriigist. See film oli väga hästi tehtud. Väga ilusate piltidega. Pärast filmi rääkis meile giid muuseumieksponaatide vahel rahvuspargi ajaloost, lindude rõngastamisest, lindude rändest, lindude toitumisest ja elupaikadest. Veel räägiti meile, et Matsalu laht jääb kogu aeg väiksemaks maakerke tõttu. Peale selle saime veel teadmisi igasuguste kivimite ja nende tekkeajastute kohta. Pärast läksime sadamasse, kus täitsime töölehe “ Kured läevad kurjad ilmad”. Siis pidasime pikniku ja vaatlesime vaatetornist linde kaugel tormisel merel. Ma sain enda jaoks teada väga palju uut. Näiteks lindude rände, toitumise ja elutalitluse kohta.
Uku Sildoja JP 9. klass

.
Käisin Matsalu looduskeskuses, kus toimus suur lindude vaatlemine. Mina vaatasin linde, kuhu nad talveks lähevad. Kuulasin lindude hääli ja pildistasin lindude ja muude loomade topiseid. Matsalus, kus oli suur vaatlemistorn, sõime natuke ja täitsime viie liikmelise pundiga ülesannetega töölehe. Kui leht oli täidetud, käisime korra vaatetornis linde vaatamas ning sõitsime peale seda bussiga koju. Ma sain teada, kuhu linnud talveks lähevad ja kui kaugel ja mis teed mõõda. Ma sain teada veel, et Matsalu looduspark on Eesti suurim, kuhu linnud talve saabudes enne äralendu kogunevad ja kevadelgi tulevad linnud jälle samasse kohta tagasi, et paarituda ja järglasi saada. Huvitav oli see kui me Matsalu looduskeskusesse jõudsime, siis näidati meile 20 minuti pikkust filmi, mis oli nende endi koostatud. Selles filmis oli väga palju lahedaid ja naljakaid pilte lindudest.
Harri JP 9. klass

.

Käisin Matsalu rahvuspargis Penijõe ääres vaatamas igasuguseid loomi, kes elavad erinevatel aastaaegadel Matsalus.
Giid rääkis meile täpselt seda, kuhu mõned linnud lendavad, kui Eestis hakkavad ilmad külmemaks minema. Teada sain, et nendele inimestele makstakse raha, kellel on veised rannaniitudel, sellepärast makstakse, et loomad hoiavad neid rannaniite korras. Teada sain veel sedagi, et väga palju on linde Matsalus igal erineval aastaajal. Väga huvitav oli slaide vaadata, kuna seal oli väga palju toredaid ja ilusaid pilte erinevatest lindudest ja muudest loomadest.
Teet JP 9. klassist

.
Käisime Matsalu looduskeskuses Penijõe ääres. Seal näidati PowePont`i kava mida oli valmistatud kaks aastat. Seal PowerPont`i kavas oli näha Matsalu loodust, linde ja loomi aastaringi.
Me käisime veel kahes toas. Lindude toas oli väljapanek lindude rõngastamisest, nende rändest ja laulust, lindude laule saime ka kuulata. Seal räägiti veel Matsalu rahvuspargi loomisest. Mtsaulu loomade, lindude toas olid topised lindudest ja loomadest. Käisime ka veel Keemu küla vaatlustornis, kust sai vaadeda luikesid merel ja noort luigepere. Mina sain sellest reisist teada, et Matsalu loodus on linnu- ja loomarikas. Kobrastest sain teada, et mida punasemad on kopra hambad, seda tervem ta on. Laululuige ja ja väikese luige erinevus on noka värvuses. Huvitav oli tornis käimine ja Matsalu looduskeskuse slaidikava vaatamine, õues kirjatööde täitmine. Mulle meeldib vahest vaadata loodust kõrgemalt kui maapinnalt ja mulle meeldib väga teha kirjatöid õues, kuna seal on värske õhk ja mõte liigub paremini.

Mario JP 9. klass
.

Käisime oma klassiga ja Vändra Gümnaasiumi 9. klassiga Matsalu looduskeskuses KIK-i õuesõppe programmi raames. Me vaatasime alguses 20- minutilist loodusfilmi. See oli väga huvitav ja pildid olid imekaunid. Siis giid rääkis meile palju lindudest (rändest, rõngastamisest, toitumisest ja elukohtadest). Teises ruumis oli näidatud, mis peitub maa all ning mis toimub maa peal ja giid jutustas sellest meile. Õues looduskeskusest eemal, mere ääres, asus lindude vaatetorn, kust saigi vaadata linde. Kahjuks vihmase ilma pärst, nägime ainult kühmnokk-luike ja parte. Lõpuks anti ka töölehed, mida pidime täitma viiekesi. Sain teada huvitavaid linnunimesid ja nägin ka esmakordselt Matsalu. Töölehtede täitmine oli kõige huvitavam, sest siis sai kogu päeva ja tarkuse paberile kirjutada.

Grete JP 9.klass
.
Käisin neljapäeval retkel Matsalus, KIK´i õuesõppe programmi raames.
Ma olin väga hämmsatunud, kuna sain kuulata linnuhääli, mere ääres linde vaadelda, muuseumis käja ja nautida meeldivat teed, mille valmistas Matsalu looduskeskus. Targemaks sain seal igas mõttes, lindude kohta ja üldse Eesti looduse kohta. Nt: kuidas ja miks linde rõngastatakse, millal ja mis linnuliigid Eestis on ja, et Matsalus on Euroopa suurim mereäärne looduslik rannaniit. Huvitav oli seal seetõttu, et niipalju sai targemaks ja vaatetornist mere pealt linde vaadata. See oli väga meeldiv käik soovitan ka teistele.
Keivo JP 9 klass

Retk Matsalu looduskeskusesse

14. oktoobril suundusime Matsalu Rahvuspargi keskusesse, kuhu läksime tutvuma seal elutsevate linnu-, looma- ja taimeliikidega. Esmalt näidati meile slaidikava loomadest ja lindudest, kes Matsalus eri aastaaegadel elavad. Hiljem tutvustas giid meile kahte põnevat näitusesaali, kus omandasime uusi teadmisi rahvuspargis elavate liikide kohta. Saime ka värskelt omandatud teadmisi kohe kasutada, vastates giidi küsimustele ja arvates ära kõlaritest tulevat linnulaulu. Saalid vaadatud, suundusime bussi ja sõitsime Keemu linnuvaatlustorni. Kohale jõudes märkasime merel üksikuid luikesid, sest enamus rändlinde olid juba oma talvisesse puhkepaika rännanud või halva ilma pärast peitu pugenud. Minu arvates oli see kõik väga tore ja huvitav, sest sai palju teadmisi lindude ja Matsalu kohta.
Kristel VG 9b klassist
*
Käisime Matsalu Rahvuspargis Penijõel mõisas. Esmalt vaatasime rahvuspargi elustiku kohta slaidikava, mis näitas väga mitmekülgselt Matsalu loodust. Peale slaidikava tutvustas juhendaja meile veel palju huvitavat rändlindudest ja loomadest. Lõpuks läksime Keemu linnuvaatlustorni linde vaatlema. Teada sain palju uut ja huvitavat, nt seda, et paljud linnud tulevad Matsallu puhkama ja pesitsema. Kõige meeldejäävam ja huvitavam oli vaatetornis olemine, sest seal sai linde binokliga vaadelda ning jälgida nende olemist ja käitumist.
Kadi VG 9b klassist
*
Käisime Matsalu looduspargis ja hiljem Keemu külas vaatetornis. Esmalt kuulasime giidi juttu muuseumi ruumids. Nägime erinevaid linde ja kuulasime juttu lähemalt nende rõngastamisest. Sain teada ka natuke nende eluviisi ja talvitumisteekonna kohta. Hiljem sõitsime linde vaatlema. Külma ja vihmase ilma pärast ei saanud kahjuks neid kaua uudistada. Aga huvitav oli neid vaadata küll, sest see tekitas huvi selle looduse ja lindude vastu.
Karolin VG 9b klassist
*
Meie käisime klassiga Matsalu Rahvuspargis linde uurimas. Algul olime muuseumis, kus juhendajad meile Matsalust ülevaate andsid. Hiljem läksime ka mere äärde, et linde vaadata. Kahjuks oli ilm vihmane ja seetõttu nägime ainult luikesid. Väga kahju, et nii vähe linde nägime, sest eelnevalt rääkisime muuseumis väga erinevatest ja huvitavatest lindudest. Päev Matsalus jääb aga siiski meelde. Sain palju põnevat teada, mida kindlasti elus vaja läheb. Kõige rohkem pakkus mulle huvi lindude rõngastamine ja see, kuidas jälarõngaste abil on teada saadud kui kaugele mõni lind lendab. Mõnele linnuliigile meeldib lennata mere äärest ja mõnele maismaa kohal. Mul on hea meel, et just meie klass Matsalusse sai minna, sest see oli hariv ja tore päev. Väljas õppimise päevi võiks kunagi veel tulla!
Dairi VG 9b klassist
*
Keemus oli kõrge vaatetorn, kuhu mahtus ära vaid 10 inimest. Juhendaja seletas meile palju lindudest. Kõige huvitavam oli teave lindude märgistamisest. Me saime teada kuhu rändavad paljud Eestis elavad linnud ja mis hääli nad teevad. Huvitavaim hetk retkel oli Keemu külas, kus mina koos õpetaja Toomingas Hannesega läksime väikesele poolsaarele ja nägime kuidas üks õnnetu part tahtis endale lõppu peale teha. Ma olen küll näinud kuidas part sukeldub ja ta 10 sekundi pärast veepeale tagasi tuleb, aga see part ei tulnudki enam vee peale :(
Ott VG 9b klassist
*
Ma olin õppepäeval Matsalus. Seal vaatasime põnevat filmi Matsalu elust ja loodusest. Ma sain teada, mis linnud seal pesitsevad, kui palju neid seal umbkaudu on ja mis aastaajal nad enamjaolt pesitsevad. Huvitavad olid Penijõe mõisas loomatopised. Mulle meeldis seal väga!
Ralf VG 8b klassist
*
Käisin Matsalus Keemu külas, seal oli põnev kuna nägin merel palju linde. Sain teada, et Matsalu on üks olulisi paiku lindude rändamisel, sest neil on seal peatuspaik. Muuseumis nägin, et kopra hambad polegi valged, vaid hästi kollased ja sain teada, et mida haigem või vanem on kobras ise seda valgemad on ka tema hambad. Mairjo VG 9b klassist

*
Matsalus uurisime erinevaid linde, kaarte ja loodust. Saime teada, et aja möödudes võib Matsalu laht kinni kasvada. Kõige huvitavam oli vaatetornis käimine, sest sealt nägi erinevaid linde ka kühmnokkluikesid.
Mihkel ja Kristo VG 9b klassist

*
Külastasime Matsalu Rahvuspargi keskust, kus me uurisime Matsalus olevaid linnuliike. Siis läksime Keemu külla, kus vaatlesime vaatetornist linde ning kui kõik olid kõhutäidet saanud, siis täisime töölehti "Kured läevad kurjad ilmad". Sain teada, et Matsalus rõngastatkse linde. Huvitav oli see, kui giid rääkis lindudest, sest sain teada palju huvitavaid fakte nende kohta. Päev Matsalus oli väga tore!

Tanel VG 9b klassist
*

Käisime Matsalu looduskeskuses ja mere ääres. Vaatasime koos klassikaaslastega linde ja loomi ning kuulasime giidi juttu loodust. Vaatetornis giidi kuulates ja linde vaadeldes, muuseumis eksponaatide ja slaidiprogrammi abil saime teavet sellest, et linnu jalarõnga abil saab väga täpselt tead, kus lind on pesitsenud ja rännanud. Targemaks saime ka lindude pesitsemise ning eluviisi koha pealt. Retk oli huvitav, sest paljud meist vaatlesid linde binokliga esmakordselt. Pidevalt oli kuulamist ja vaatamist ning muuseumis sai nuppe näpppida, mille tagajärjelkostus muuseumisaalis linnulaul.

Roland, Keneth, Kertu, Kelli, Maaris ja Kevin VG 9b klassist
*

Õppepäeval läksime klassiga Matsalu looduskeskusesse, mis asub Läänemaal. Me käisime linnuvaatlustornis ja vaatasime binokliga linde ja merd. Samuti nägime muuseumis loomade topiseid - seal olid linnud, kalad ja metsloomad. Väga huvitav oli! Ma sain teada linde, linnu hääli kuulsin, siis nägin lindude rändeteid ning vaatasime loomadest filmi. Seal oli vägev see, et sai elektrooniliselt küsimustele vastata ja lindude laulu kuulata.

Jürgen VG 9c klassist
*

Sellel õppekäigul sain teada erinevaid linnu- ja loomaliike, kuidas rändlindude rändeteid saab jälgida. Muuseumis sai vaadata ernevate lindude mune ja pesasid.

Martin VG 9c klassist

Sain teada kui palju linde käib Matsalus peatumas ja pesitsemas. Seal elavad merikotkad, rabahaned, Śoti mägiveised, koprad, rebased, kodukakud, tedred, metssead jt loomad.

Simo VG 9c klassist

*
Käisin Matsalu Rahvuspargis õppepäeval. Seal täitsin oma rühmaga töölehte, kuulasime õpetajate ja giidide jutte Matsalust. Vaatlesime linde, mida nägime vaatetornist. Käisin sõpradega muulil ja otsisime mere pealt binoklika veelinde. Sõime, jõime kuuma teed ja rääkisime juttu. Kogu päev oli huvitav, kuna me ei pidanud olema koolis, vaid saime minna Matsallu koos sõpradega ja seejuures sain ka teada asju mida varem ei teadnud.

Sain teada, et eestimaa loodus on väga ilus, isegi siis kui sajab vihma. Mulle väga meeldis see reis.

Karoliine ja Laura VG 9c klassist
*

Külastasime looduskeskust, kus meie giid tegi väikese tutvustuse lindude elust. Kõige enam huvitasid mind topised ja kivimid. Võimalik oli ka oma teadmisi proovile panna. Kui Penijõe külastuskeskuses olime lühikese filmilõigu ära vaadanud, siis suundusime Matsalu lahe äärde, lootuses mõnda lindu näha. Seal täitsimeka töölehti. Töölehele tuli kirjutada lindude nimesid ja nende eluviisist. Kui kõhud täis, siis ronisime Keemu vaatetorni, kust avanes kaunis vaade lahele. Sealt ülevalt oli ka näha üksikuid linnuparvi. Sellel päeval õppisin ma palju. Kõik oli tore ja sooviksin tulevikus veel Matsalu külastada.

Kertu VG 9c klassist

*
Käisin linnuvaatlustornis, õues oli tugev tuul kuna olime mere ääres. Seal sain teada paljutki lindude kohta.

Giid rääkis meile mis aastaajal võib Matsalus mingit lindu näha. Sain teada kuhu üks või teine lind rändab, kui suured on lindude munad ja pesad. Huvitav oli linnuvaatlustornis binokliga linde jälgida. Mulle meeldis see tormine ilm, sest siis meri laksub ja lainetab.

Mirja ja Pirjo VG 9c klassist

Sagadis

30.09.2010 käisime Sagadi mõisas ja matkarajal. Mõisas olles käisime: looduskoolis, mõisas ja metsamuuseumis. Mulle meeldis kõige rohkem matkarada. Kõndisime metsas, giid seletas peaegu iga puu kohta midagi. Nägime kobraste tammi. Matkaraja lõpuks jõudsime välja mere äärde. Sagadi metsa vahel jooksis meie bussi ette põder.
Kaisa VG 7. klassist

Minule meeldis kõige rohkem metsas, sain väga palju uusi teadmisi. Muuseumis meeldis ka väga. Looduskoolis sain vaadata mikrosoobiga, seegi oli hea. Saime ka lõbutseda. Kõndides mere äärde, saime naerda väga paljude asjade üle.
Helary VG 7. klassist

Me käisime Sagadi looduskoolis, mõisas, pargis ja ka loodusmuuseumis. Seal muuseumis oli kõige huvitavam töölehte täita. Me pidime ära arvama, mis oli helikarpides, lõhnapurkides ja kompimiskottides. Mõisas oli kõige huvitavam pööningu korrus, seal oli kaks suurt mantelkorstnaga ahju. Alumisel korrusel olid laes ilusad joonistused. Sagadi looduskoolis vaatasime me erinevaid asju mikroskoobiga, näiteks liivateri ja herilast. Vahepeal käisime me piknikul ja metsamatkal, kus kuulsime huvitavaid lugusid loodusest.
Sander VG 7. klassist

Mina sain Sagadis väga palju uusi asju teada. Nt nüüd tean, et nirk on sama väike kui hiir. Mõis oli väga ilus, eriti meeldis mulle keerdtrepp, sellist tahaksin endale ka. See päev oli natuke kurnav, sest ühe päevaga vaatasime Sagadi mõisa, looduskooli ja metsamuuseumi. Matkarada oli nii pikk, aga huvitav. Leidsime kärbseseene, millel polnud täppe. Mererannas oli palju kive ja nende peal oli mõnus turnida.

Anett VG 7. klassist

Käisin Lahemaa rahvuspargis Sagadi looduskeskuses, mis asus mõisahoonetes. Looduskoolis vaatasime monokulaariga lehetäisid, kes olid lehele mingite võrkudega kinni jäänud. Metsamuuseumis meeldisid mulle topised. Matkarajal oli ka lahe, väsitas vaid pikk kõndimine.

Esme VG 7. klassist

Neljapäeval käisime Sagadis. Seal me rääkisime loodusega seotud asjadest. Me vaatasime mikroskoobiga herilast, liiva jt asju. Looduskoolis olid erinevad samblad ning erinevate suurustega käbid. Hiljem käisime ka metsas, nägime erinevaid seeni, puid, taimi ning seda, mida loomad olid metsapuudega teinud. Nt kobraste ehitatud tamm ja orava pesa puuokstes.

Elis VG 7. klassist

Kõige rohkem meeldis mulle Sagadi mõis. Kõige lahedam seik, aga oli see kui sõitsime bussiga lõkkeplatsile ja meie bussi ees seisis PÕDER. Suur ja hiiglaslik metsloom, keda me nii lähedalt polnud varem näinudki.

Janeli ja Maiken VG 7. klassist

Õppepäev Sagadis

Oli ilus koolipäev. Käisime metsamuuseumis, mõisas, looduskoolis ja metsas puid uurimas. Vaatasime, mis puudega juhtunud oli ja ka muid looduse toimetusi. Võrreldes tavalise koolipäevaga, tegime küll ületunde, aga palju huvitavam oli. See oli ilus, õpetlik ja meeldejääv koolipäev.

Rauno VG 7. klassist

Hommik algas pika bussisõiduga. Ühel metsateel nägime üle tee minevat põtra ja mitmeid kordi metskitsi. Kohale jõudes külastasime kõigepealt looduskooli. Meie giid näitas meile väga suuri käbisid. Järgmisena külastasime Sagadi metsamuuseumi. Seal täitsime metsateemalist töölehte ja võisime imetleda mitmeid metsloomade topiseid. Sagadi mõisas käisime peale töölehe täitmist. Mõis oli vana, kuid väga uhke. Giid rääkis meile veidi mõisa ajaloost. Kuna ilm oli ilus, saime matkarajal matkata ja tundma õppida taimi. Lõpetuseks käisime veel mere ääres ja klõpsasime paarsada pilti kogu päevast.
Maris VG 7. klassist

Külastasime looduskooli ja Sagadi mõisa. Kõige enam huvi pakkus mulle matk mere äärde. Giid tutvustas erinevaid taimi ja nende tüüpe. Metsamuuseum polnud eriti huvitav, kuid igav seal ka ei hakanud. Looduskoolis nägime maailma suurimat käbi, mis on pärit Ameerikast, ning ka kõige raskemat käbi, kaaluga 2 kg. Sagadi mõis oli ilusa sisustusega. Enim huvitas mind legend lossist relvahoidmistoas.
Kathleen VG 7. klassist

Sõit algas kell 8.00 ronisime bussi ja sõitsime Juurikaaru kooli juurde ja korjasime sealt õpilased bussi peale. Teel Sagadi loodusparki käisime Sagadi mõisas. Peale seda läksime piknikule ja tegime seal lõkke maha. Me poistega ronisime kohe suure kivi peale, mis seal kõrval oli. Siis juhatas giid meid metsas ringi. Sealt metsas väljudes jõudsime randa. Käisime siis natuke rannas ringi ja peale seda läksime tagasi bussi ja hakksime tagasi sõitma
Toomas VG 7. klassist

Käisime Sagadi looduspargis. Sagadis käisime me läbi: looduspargi, looduskooli ja mõisa. Mõisas on ka filmitud film "Tuulepealne maa". Mulle meeldis kõige rohkem looduskool. Seal looduskoolis rääkisime puudest, me vaatasime veel mikroskoopidega herilast. Mõisas käisime me ka kõik kohad läbi. Lõpuks me käisime lõkkeplatsil tuld tegemas ja söömas. Meil oli väga lõbus päev.
Karmen VG 7. klassist

Me nägime palju loodusnähtusi. Külastasime Sagadi metsamuuseumi, looduskooli ja ka mõisa, kus on filmitud ka "Tuulepealset maad". Bussiga sõites nägime põtra üle tee jooksmas. Käisime ka metsas, kus uurisime puid, uurisime ka kobrase tehtud tööd, ehk siis kuidas ta puid oli purenud. Üldiselt oli reis huvitav.

Marco VG 7. klassist

Päev oli suhteliselt lahe, aga bussisõit vanis pikaks ja väsitas ära.
Käisime looduskoolis, matkarajal ning muuseumis. Muuseumis olid igasugused topised ja plakatid, mis rääkisid puudest. Sagadi looduskoolis saime vaadata huvitavaid asju läbi mikroskoobi ja nägime maailma suurimaid ja raskemaid käbisid. Matkarajal käisime pikki Altja jõe äärt kuni ühe rannaäärse külani. Rand oli seal kivine ja me käisime sõpradega seal kividel ronimas. Üks sõber astus märja kivi peale ja pani vette käbla.
Rauno VG 7. klassist

Niisiis me sõitsime hommikul bussiga Sagadisse. Seal tutvustati meile Sagadi mõisa, looduskeskust, looduskooli ja matkarada. Kõige lahedam oli matkarada, kuigi kõndimine polnud just super, aga sain hakkama. Lemmik objekt rajal oli kopratamm, kui poleks näinud ei usuks, et koprad ise oskavad okstest sellise tugeva asja teha. Looduskoolis oli lahe vaadelda monokulaariga asju, mida muidu nii suurelt ei näe, nt kruusa. Ma arvan, et see oli väga tore ja lahe päev.

Karl-Arnold VG 7. klassist

Jalutuskäik Sagadi mõisas ja metsas

Käisime Sagadi loodus-muuseumis, kus pidin täitma töölehte. Töölehel olid küsimused, millele me pidime leidma vastused muuseumis. Olid kompamis- ja haistmisülessanded ning muuseumi seintelt pidime leidma puude rahvapärased nimetused. Siis käisime metsas pikniku pidamas, kus sõime ja tegime lõket.
Sagadi mõisas sain teada, et mõisaproual ja –härral olid mõlemal eraldi toad. Kui härra tahtis ööbida prouaga ühes toas, siis pidi härra viskama mütsi proua toa uksest sisse ja ootama. Kui proua aga viskas mütsi tagasi, siis ei tohtinud härra siseneda, aga kui proua ei visanud mütsi tagasi, siis võis härra siseneda. Proual oli ka oma toas wc, mille nimi oli kemps. Härral oli aga riiul, kus oli kann ja kõige üleval riiulil kauss, kus sai käsi loputada.Veel sain teada maailmas kõige suurema käbi suuruse ja maailma kõige raskema käbi kaalu. Huvitav oli see, et jalutasime metsas ja vaatasime puid ning kopratammisid ning lõpuks jõudsime mere äärde, kus oli hästi palju kive. Huvitav oli veel see, kui käisime looduskoolis ja vaatasime luupidega lähedalt putukaid. Väga huvitavad olid veel mõisas suured mantelkorstnad, mis olid hästi suured ja kus olid suured ruumid ning, kus käis korstnapühkija sees. Huvitav oli sellepärast, et ma sain suure kogemuse uutest asjadest ja sain palju uusi teadmisi.
Robert JP 7. klass

Hommikul me sõitsime Sagadisse. Kõigepealt me läksime muuseumisse, kus me pidime tõõlehti täitma hakkama. Tööleht oli üpriski kerge, peale luuletuse. Edasi läksime teisele korrusele. Seal oli väga lahe. Nägime karu ja põdra pead, pihlaka veini ja ka teisi lahedaid asju. Järgmisena me läksime looduskooli. Seal olid kaks suurt käbi: ühe käbi nimi oli suhkrumänni käbi, mis kaalus kaks kilo või ka rohkem. Me vaatasime ka mikroskoobi all mesilasi ja ka teisi organisme. Peale seda me läksime mõisahoonesse, mis oli väga suur. Seal oli ka kaks hästi suurt mantelkorstent, kus küpsetati liha. Me läksime metsa, kus me vaatasime põdra lõhutud puid. Me tulime metsast välja ja saime kõrtsi minna, kus olid väga kallid asjad ning peale seda sõitsime koju.
Joonas JP 7. klass

Soomaa reis

Soomaal oli tore. Tegin palju ilusaid fotosid. Kõige rohkem meeldisid mulle laukad ja älved. Käisin ka vaatetornis. Nägin ka kopra näritud puud. Sõime rabas marju ja imetlesime seal kasvavaid madalaid puid. Soos oli palju mände ja mõned üksikud kased. See reis oli huvitav.
Gerda ja Kärt VG 6.b klassist

Jõin esimest korda soovett. Mulle meeldisid kobraste näritud puud. Nägin erinevaid puid ja marju. Vaatetornist nägin ka kõrgemalt sood. See oli väga vesine maa.
Katrin VG 6.b klassist

Soomaal oli tore. Nägime palju puid ja taimi. Soo vesi oli väga maitsetu ja külm. Saime maitsta ka palju soos kasvavaid marju.
Brigita VG 6.b klassist

Soomaal oli väga huvitav, kuna seal oli väga imelikke mände ja väga vesine. Seal oli ka taimi,mida tavalises metsas ei kasva.

Timo VG 6.b klassist

Ma sain esimest korda jõhvikaid süüa. Sain ka teada, et Soomaal on viis aastaaega ja et vesi nii kõrgele tõuseb. Sain teada, et kui astuda samblale, siis kaob see jälg soos ära alles 7 aastaga, Sain teada, et turbasammal on nagu käsn, mis enda sisse vett imeb. Nägin esimest korda kopra näritud puud. Nägin laukaid ja raba esimest korda ja sain teada, et rabalauka vett võib juua.
Henrika VG 6.b klassist

Mulle meeldis Soomaal kõige rohkem see, kui tutvustati taimi. Seal oli värske õhk ja puhas loodus. Sai ka kõrgelt tornist ilusat raba vaadata. Tööleheti oli ka põnev teha. Meeldis ka kopra näritud puud uurida

Rando VG 6.b klassist

Mulle meeldis Soomaal olla. Pildistasin looduslikke taimi ja seeni. Kõige põnevam oli see, kuidas kobras oli puu ära söönud. Mulle meeldisid laukad ja älved. Käisime ka jõe ääres, see oli väga põnev. Näksisime ka palju erinevaid marju.

Ireen VG 6.b klassist

Soomaal oli väga huvitav. Taimed mida meile tutvustati olid väga põnevad, naljakad ja õpetlikud. Kopra näritud puu oil vöga äge. Kärbseseent nägin ma elus esimest korda. Sõin päris palju marju. Rabas ei kasva puud eriti kõrgeks. Seal on laukad.
Marleen VG 6.b klassist

Juurikaru kooli 5. klassi päev Soomaal

Hommikul tulin kooli ja kella kaheksast tuli buss meile järgi. Me sõitsime Vändrasse. Buss võttis sealt Vändra gümnaasiumi V klassi õpilased peale. Vändrast sõitsime edasi Soomaale. Soomaaal läksime Soomaa keskusesse. Seal vaatasime filmi Soomaa kohta. Film kestis 25 minutit. Seejärel läksime võrkudega putukaid püüdma. Me saime sealt mõned putukad ja siis läksime neid uurima. Läksime tagasi majja ja seal anti meile luupidega purgid kätte. Panime putukad purki ja hakkasime neid vaatlema. Me vaatlesime ja võrdlesime neid. Lõpuks läksime välja ja hakkasime minema koprarajale. Jalutades võisime süüa kaasavõetud toitu. Kui olime rajalt tagasi, siis sai kooli poolt saiakesi. Pärast söömist läksime lähedal seisva mäe taha, kus seisis viltune WC . Seejärel läksime bussi ja sõitsime kodu poole.
Tauri JP

Ma käisin Soomaa koprarajal mis oli 2 km pikk. Seal oli palju vaadata. Ma nägin üht imeliku kujuga puud. Sellel oli palju imelikult kasvanud oksi. Seal oli ka palju kärbseseeni. Nägime üht 250 aastast puud. Sinna oli välk mitu korda pihta lõõnud. Pärast nägin veel kopra söödud puud. Ja siis läksime veest putukaid püüdam. Me saime kahvad ja ämbri. Kui olid putukad püütud, siis läksime neid uurima ning täitsime nende kohta töölehed. Siis sõime kõhud täis ja läksime bussi peale. Me sõbraga läksime tagant ettepoole istuma. Kui kõik olid bussis, võis sõit koju alata.

Jan-Erik JP

Me läksime Soomaale koos Vändra Gümnaasiumi viienda klassiga. Meist tehti kaks gruppi. Me hakkasime vaatama filmi mille nimi oli “Viis aastaaega”.
Me käisime Koprarajal ja püüdsime veest putukaid. Sain teada uusi putukate nimesid ja kuidas nad toituvad, paljunevad ja millega nad näevad. Pärast me uurisime neid putukaid, mida olime püüdnud. Kõige paremini jäi mulle meelde vesilik, sest tal olid selllised pikad tundlad ja ta oli kõige suurem nendest loomadest, keda meie olime püüdnud. Me püüdsime ka sääsevastseid. Pärast anti meile ka töölehed, mida me pidime täitma. Koprarajal olime meie tagaosas. Me nägime Koprarajal kärbseseent ja nägime ka kopratammi.

Berit JP

Me läksime Soomaale suure bussiga ja koos Vändra Gümnaasiumi viienda klassiga. Saime bussist maha ja seadsime sammud ühe vana maja juurde, see oli klass. Kuna meid oli nii palju ja klass oli väike, siis jaotati meid kaheks rühmaks. Teine rühm läks õue, aga meie jäime klassi vaatama filmi, mille pealkiri oli “Viis aastaaega,, - see oli lahe film. Kui film läbi, läksime kopraraja juurde ja seadsime sammud sinna. Vändra Gümnaasiumi õpilased olid eespool ja meie tagapool. Mind huvitas väga üks vana puu, mille vanus arvati olevat 250 aastat. Ja veel nägime kärbseseent, see oli huvitav sellepärast, et ma pole varem kärbseseent näinud. Siis pöördusime tagasi maja juurde ja seal anti meile kahvad, millega veest putukaid püüda. Püüdsime erinevaid putukaid, nii suuri ja väikseid. Kui putakad olid püütud läksime klassi,et neid uurida. Mulle jäi meelde selline keeruline nimi nagu ehmestiivaline.
Maive JP

Käisime Somaal ja nägime palju huvitavat. Näiteks: nägime kopratammi, palju seeni ja ühte puud, mille sees oli suur auk. Minust, Beritist ja Maivest tehti selle ees pilti. Hiljem püüdsime veest putukaid ja uurisime neid. Sain palju uut teada. Vaatasime ka filmi.

Jane JP

Matk Soomaale

Sõitsime bussiga Soomaale. Bussis polnud väga palju ruumi, aga me mahtusime ära. Meiega tulid kaasa ka 5.a klass ja Juurikaru kooli 5. klassi õpilased oma õpetajaga. Kuime kohale jõudsime saime tuttavaks giidiga. Meid jagati kahte rühma ja meile anti kahvad ja ämbrid, millega hakkasime jõesängist putukaid püüdma. Mulle see eriti ei meeldinud, aga pärast neid putukaid uurida oli põnev, sest nad liikusid erinevalt ja olid lahedate kujudega. Peale uurimistööd ja filmivaatamist hakkasime sööma. Seejärel tegime pilti ja läksime kopra matkarajale. See mulle meeldis, sest seal oli väga ilus.

Kristiine-Liis VG 5.b klassist

Peale filmi vaatamist lahendasime me putuka bingo´t. Seejärel sõime kõhud täis ja tegime klassipildi. 2 km pikkusel koprarajal nägime mitmeid huvitavaid taimi, seeni ja ilusat loodust.
Birgit VG 5b klassist

Esmalt läksime püüdma vanast jõesängist veeputukaid. Seal oli neid mitmesuguseid. Seejärel vaatasime filmi Soomaa ajaloost ja uurisime koos toreda giidiga veest püütud putukaid. Giid teadis kõikide putukate nimesid, mida me olime püüdnud ja rääkis kõikide putukate kohta kuidas need putukad seal vees elavad. Pärast seda asusime matkarajale, mis oli 2 km pikk. Seal oli palju erinevaid seeni ja puid. Puud olid isegi ära märgistatud raja ääres olevate siltidega. Kui rada lõppes, läksime tagasi bussi ja sõitsime koju.
Frederik VG 5.b klassist

Kui me Soomaale jõudsime hakkasime kõigepealt veest kahvaga putukaid korjama ja teine rühm vaatas seni aidas filmi. Pärast hakkasime neid korjatud putukaid koos giidiga uurima. Ta rääkis kiilidest, ujuritest ja paljudest teistest putukatest. Kui putukad vaadatud hakkasime vaatama filmi, mis rääkis meile Soomaast. Siis läksime pikale matkale mööda rabas olevat laudteed. Raja ääres oli palju erinevaid puid ja nende all olid sildid puude nimedega.

Karl-Steven VG 5.b klassist

Juurikaru kooli 6. klass Soomaal

Me käisime Soomaal eelmisel neljapäeval. Meie koolist läks sinna 6. klass ja õpetaja Juta Pertel. Vändra kooli 6. klass oli ka meiega matkamas. Tegelikult see mõte sinna üldse minna tuli Vändra kooli õpetajalt. Kuna meie kooli õpetaja Hille Arumäe töötab ka Vändra koolis saime meiegi kaasa minna. Sinna sõitsime bussiga. Kui me Soomaale jõudsime, ei olnud veel giidi kohal. Aga lõpuks giid ikkagi tuli ja ta viis meid kõndima 4,8 km pikkuse laudraja peale. See oli väga pikk teekond. Jalad väsisid ka lõpuks ära.
Soomaal me õppisime väga palju huvitavat. Giid rääkis meile igasugustest taimedest ja muust, mis Soomaale omane. Ma sain väga palju uut teada. Näiteks, et huulhein sööb kärbseid ja teisi väikeseid putukaid; et ma tegelikult ei kõnni rabas vaid järve peal; kui rabas võtta mingi taim ja seda pigistada, siis taimest tuleb väga palju vett. Teada sain ma ka seda, et sookail ajab pea valutama, sest see sisaldab sinihappegaasi. Giid rääkis ka veel, et rabas ei ole ühtegi bakterit – ei vees ega ka maa peal. Me nägime ka puid, mida kobras oli närinud ja ühe puu oli ta lausa maha langetanud. Soomaal oli väga palju laukaid. Kui kinnikasvanud lauka peale astuda, siis sa vajud sisse. Soomaal käisime ka metsast läbi. Mina ei olnud oma elus kunagi kärbseseent näinud ja nüüd ma lõpuks nägin. Pärast täitsime bussis Soomaa kohta ristsõna ja tabelit.
Soomaal oli väga põnev, sest ma sain teada väga palju huvitavat. See oli tore matk!

Heleri JP

Rabas, laugaste vahel oli kõik lahe. Me nägime seal ilusaid seeni, eriti ilus oli üks kärbseseen, see oli hästi väike ja tal olid valged täpid kübara peal. Kõik pildistasid teda! Mulle meeldis ka kopra näritud puu. Selle puu kõrval olid laastud, mida kobras enda hammastega võtab kui ta puud tahab maha võtta. Meie klassijuhataja ema elab Sooma jõe teisel pool kallast. Me nägime teda ka lehvitamas meile. Kõige rohkem meeldis mulle taim nimetusega huulhein, kuna ta lehtede peal on nagu liimi tükikesed. Kui putukas sinna peale tahab muneda siis ta jääb sinna kinni ja huulhein punub ta võrgu sisse ja sööb ära. Järgmine tuuleiil viib aga putuka jäänused minema ja järgmine putukas saab sinna kinni jääda.
Me tegime esimese söögipausi ühe torni juures. Me sõime seal oma pirukaid ja jõime kaasavõetud jooke. Ma sain seda ka teada, et raba on nagu järv, aga käsna sees. Veel läksime me Soomaa majja ja vaatasime seal filmi Soomaast. Kui me selle ära vaatasime hakkasime kodu poole liikuma. Pärastpoole pidime bussis töölehe ära täitma ja seal küsiti, mida me Soomaal nägime ja teada saime. Koolis me saame selle eest hinde.

Kirsika JP

Ma käisin koos Vändra kooli kuuenda klassiga Soomal.
Ma vaatasin seal taimi ja kuulasin giidi. Ma sain teada, et raba on nagu käsn, mis imeb endasse vett. Veel sain teada, et on olemas niisugune taim, et kui putukas taimele oma munad muneb jääb ta sinna kinni ja see taim mässib putuka võrgu sisse ja ta süüakse ära.
Raba, kus käisime, oli kõrgsoo. Seal oli ka väga huvitav puu, mida kobras oli söönud. Vahepeal tegime ühes tornis ka peatuse, kus saime süüa. Nägime seal mingit lennukit, mis triirutas raba kohal edasi ja tagasi. Siis lõpuks läksime Sooma keskusesse. Seal hakkasime vaatama filmi, mille peale ma sõbraga kogu aeg naersin, sest see oli nii vana film ja tundus nii naljakas. Kui film oli ära vaadatud läksime bussi peale ja hakkasime sõitma koju. Ja oligi päev läbi.

Joosep JP

Me läksime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime 12.50. Me käisime Soomaal enda kooli kuuenda klassiga ja Vändra Gümnaasiumi kuuenda A ja B klassiga. Neid oli muidugi palju rohkem. Kui me bussiga kohale jõudisme, siis jagati meile kolm saia. Olid saiad käes, siis ootasime giidi. Meiega oli kaasas õpetaja Juta Pertel. Ta on meie klassijuhataja.
Me hakkasime minema, kui giid oli kohal ja see rada, kuhu me läksime oli pikk 4,8km. Me pidime kõndima üksteise taga, sest see rada oli nii kitsas. Olime natuke kõndinud kui giid hakkas meile taimi näitama ja ütles, mis nende nimed on. Muidugi ma ei mäleta peaaegu mitte ühtegi taime. Ta ütles, et metsakoht on plalju madalama, kuid me praegu ei saa sellest aru. Olime tükk aega kõndinud, kuni jõudisme metsa. Metsas pildistasid paljud seeni. Me nägime teiselpool jõge meie õpetaja ema, sest ta elab seal. Me nägime veel kopra näritud puud. Käisime edasi ja giid näitas meile veel paljusid taimi. Giid ütles ka seda, et soos ei saa bakterid elada, sest siin on happeline vesi ja siin on puhas õhk. Laukavett paljud ka proovisid, aga neile ei maitsenud see eriti. Mina ei proovinud seda vett. Olime suhteliselt raja lõpus kui nägime ühte suhteliselt piskiest torni – see oli umbes 5-6m kõrgune. Ma ei mõõtnud muidugi, vaid arvasin umbes silma järgi. Selle torni juures saime peatuda ja süüa oma toitu, mis kaasa olime võtnud.
Kui rada oli lõppenud, siis läksime bussi peale ja hakkasime kodu poole sõitma. Vaheplea pidime täitma 2 töölehte. Pidime panema sinna kirja, mis meile meelde jäi. Ühe lehe peal oli ristsõna, teise lehe peal tulp kuhu tuli kirjutada loomad, kes elavad soos ja pidime kirja panema, mis sooga oli tegemist.
Me vaatasime pärast Soomaa loodusest filmi. Pärast seada hakkasime alles bussiga kodu poole sõitma. Minu arust oli soomatk lõbus ja väsitav.

Mihkel JP

Me läksime Soomaale neljapäevasel päeval kell kaheksa hommikul. Me käisime seal koos Vändra gümnaasiumi kuuenda klassiga. Me sõitsime sinna bussiga. Kui kohale jõudsime, siis kõigepealt jagasime toidud ära ja seejärel ootasime giidi saabumist. Giid näitas kaardi pealt kui pika maa me peame käima. Hakkasime laugastel käima viie kilomeetri pikkust ringi. Ma õppisin, et rabad on erinevad: mõni raba on madal ja mõni on kõrgem kui teised. Sain teada huvitavaid taimi ja nende nimesid ja ka et turbasammal tõmbab endasse rohkem vett sisse kui ta ise kaalub. Me õppisime laukaid ja älkeid. Et älked asuvad rohkem lagedal maa peal. Laukad asuvad rohkem varjus. Ja ma nägin, et üks kobras oli puu maha võtnud.
Maido JP

Me sõitsime Soomaale neljapäeval kell 8.00 ja tagasi tulime kell 15.30. Koos meiega käisid Soomaal veel Vändra Gümnaasiumi VI klassi õpilased. Vändra kooli lapsed olid sõbralikud ja meil oli koos lõbus. Meid juhendas Soomaal giid. Meiega oli ka meie õpetaja Juta Pertel. Soomaale minnes nägime ka kobrase näritud puud.
Soomaal oli lahe! Pidime kõndima laugaste peal. Soost saime metsa poole minna, kus nägime huvitavaid seeni ja käisime ka tornis. Seal me sõime ja rääkisime juttu. Üks naine jutustas meile jutte taimedest, mis Soomaal kasvavad. Mulle jäi meelde ainult rabamurakas, seda ma nägin ka selle inimese käes. Nägin, missugune soo tegelikult on. Soo on nagu üks suur samblaga kaetud järv metsas. Soomaal nägin ka loomajälgi ja öeldi ka meile, mis loomi seal on. Soomaal on ilveseid, rebaseid, hunte ja ka linde. Lindudest on seal sookurg ja rabapistrik. Roomajatest võib kohata näiteks rästikut. Esimest korda nägin puud, mis oli kobraste poolt langetatud. Soomaal vaatasime ka filmi. Üks mees sõitis seal veesõiduvahendiga, mida nimeatakse haabjaks. Sellega ta sõitis terve päeva, et minna kalavõrke veest välja tirima. Peale filmi sõitsime kodu poole.

Riiko JP