teisipäev, 25. november 2014

Aktiivõppekuu loodusainetes 5. - 9. klassidele Vändra Gümnaasiumis

Õpilastel lõppes terve kuu väldanud keskkonnateadlikkuse projekt, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). 
Aktiivõppekuul õppisid meie kooli lapsed loodust tundma Pärnu Keskkonnaharidus-keskuse ja Sagadi looduskooli õpetajate juhendamisel. Õpilased osalesid viiel õppekäigul väljaspool klassiruumi ja kuulasid kooli aulas loodusfotograafi Sven Zaceki loengut "Eesti aastalind 2014 - jäälind".
  • 9. septembril õppisid 5. klasside õpilased tundma Pärnu jõe elustikku;
  • 11. septembril olid 8. klasside õpilased Pärnu parkides ja tutvusid ka tiigielustikuga;
  • 16. septembril sõitsid 9. klasside õpilased Sagadi looduskooli loodust õppima uurimusliku õppe abil;
  • 22. septembril olid 6. klassi õpilased Pärnus linnaelustikku uurimas;
  • 8. oktoobril tegid 7. klassi õpilased praktilisi töid kaardi, kompassi ja GPS´iga. 

Koolis loodusainete klassidesse ja projekti stendile ülespandud fotod meenutavad toredaid ja põnevaid õppepäevi Pärnus ja Sagadis.




reede, 17. oktoober 2014

Sven Zaćeki loeng 2014. aasta linnust - jäälinnust


16. oktoobril pidas meie kooli 5. kuni 9. klasside õpilastele huvitava ja köitva loengu tuntud loodus-fotograaf Sven Zaćek. Ta tutvustas õpilastele jäälindu ja jäälinnu elukombeid. Tema loengut illustreerisid autorifotod jäälinnust
 http://www.zacekfoto.ee/ 

kolmapäev, 15. oktoober 2014

Pärnu rand, Läänemeri

Kuna matkasime Pärnus Läänemere rannikul, siis mõningane info meie koduveekogu kohta. Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 ruut kilomeetrit. Üks osa Läänemerest ulatub ka Pärnusse.
Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asub kuulus Pärnu liivarand, mis suvel tundub linnana linnas. Päikesekummardajaid ja suplejaid võib päevas läbi käia kümneid tuhandeid! NB! Pärnu on ju ka suvepealinn. http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-randg





autor:Remo Savisaar, Läänemeri




Orienteerumispäev Pärnus

Pärnu roostik


Mulle meeldis see õuesõppe projekt väga.
Alguses läksime Pärnu loodusmajja ja sealt edasi juba Estonia laevahuku mälestusmärgi juurde (Pärnu muuli algus). Meid jagati kahestesse paaridesse, mõned olid ka kolmekesi. Mina olin koos Merilyga. Kõigile anti kätte GPS-id ja lehed küsimuste ning vastustega.
Õige vastuse korral näitas GPS õige suuna kätte kuid kui vastus oli vale, näitas see tagasiteed. Kõik läks peaaegu plaanipäraselt, välja arvatud see, et me hakkasime läbi pilliroo omale teed rajama. Lõpu poole käisime ka läbi Linnuvaatlemistornist, kus nägime läbi pikksilma surnud hülgepoega, keda nokkis kajakas.
Jõudsime pärale kolmandatena.
Õppepäeval õppisin tundma Pärnu randa ning muidugi GPS-i kasutamist.                   

Orienteerumispäev Pärnus

08.10 käis Vändra Gümnaasiumi 7. klass orienteerumas Pärnu rannas. Alguses läksime Pärnu keskonnahariduskeskuses, kust saime vajaliku teavet kuhu koguneda alustamiseks. Kogunesime Estonia laevahuku mälestusmärgi juures ja seal seletati meile GPS-i kasutamist juhendi küsimuste järgi. Jagunesime paarideks, kuid oli ka kolmik rühmi. Mina ja Kristi olime paaris ja asusime teele teistena. Saime palju naerda, sest me ei oskand enamus küsimustele vastata, kuid õnneks oli vastuseid lihtne kontrollida. Ka liivas oli raske liikuda ja see ajas kohe erakordselt naerma, kui me pilliroostikku ära eksisime, sest me ei leidnud üles teerada.  Üsna pea leidsime aga tee üles. Teele jäi linnuvaatlustorn, kuhu õpetaja meid üles kutsus, et saaksime läbi pikksilma vaadata surnud hüljest keda sõi kajakas. Jõudsime sihtpunkti 2. paarina. Ma õppisin retkel GPS-i kasutama.

Merily orienteerumispäev

Linnuvaatlustorn ja lehmad rannakarjamaal




8. oktoobril käisime klassiga Pärnu rannapargis, kus alustasime muuli algusest. Meid jagati paaridesse ja mina olin Andraga.
Me saime esimesena minema. Edasi sai GPS-iga siis, kui vastasid õigesti. Me käisime läbi pilliroo kuni jõudsime lehmade juurde. Lehmade juures oli uus linnuvaatetorn. Üleval oli üks matkakorraldajatest. Ta näitas binokliga meile surnud hüljest, mida sõi kajakas. Lõppu jõudsime kolmandatena.
Ma õppisin GPS-i kasutama ja Pärnu randa tundma.
Mulle meeldis GPS-i kasutada ja sellega liikuda.

Victoria orienteerumispäev Pärnus

8.10 käisime klassiga Pärnus orienteerumas GPS-ga. Me liikusime GPS-ga punktist-punkti ja iga punkti juures vastasime küsimustele. Mulle ei meeldinud see, et vihma hakkas sadama ja me pidime seal külmetama. Meeldis see, et seal olid suured lehmad, kuigi nad oli kurja näoga. Ma õppisin seal GPS-ga orienteeruma ja loodust tundma.

Kirke orienteerumispäev Pärnus


Kolmapäeval, 8. oktoobril, käisime me klassiga Pärnus GPS-ga orienteerumas. Orienteerumine toimus Pärnu rannas. Mulle meeldis selle juures kõige rohkem see, et saime seda teha kahekesi, mitte ei pidanud terve klassiga ühe GPS-i abil orienteeruma. Veel meeldis mulle see, et me eksisime natuke ära Victoriaga, aga me leidsime tee ilusti üles. Mulle ei meeldinud see, et poole raja peal hakkas sadama vihma ja me saime märjaks. Raja lõpus nägime me rannaniidul lehmasid. Peagi, kui olime kõik oma teekonna läbinud, viidi meid Loodusmajja sööma ja teed jooma. Ma õppisin sellel päeval kasutama GPS-i ja sain teadmisi roostiku ja muuli kohta. GPS-i kasutamise juurde käisid veel küsimused, mille järgi pidimegi orienteeruma.

Tekst ja foto: Kirke Tõnissaar

Kärdi GPS-I matk Pärnus.

Mulle meeldis see kui me Kendraga rannes olles sõime kohupiima palle, kiljusime ja "mädegest" ehk liivast rannavallidet üles minnes karjusime. Kendra hirmutas vareseid ja mulle hakkas ka see meeldima ja hirmutasime neid koos. Matka lõpupoole oli Merili ja teised kuskil eksinud, aga me olime ikka esimesed, kes lõpp-punkti jõudsime. Ma õppisin GPS-i kasutama. Mulle meeldis see matk VÄGA.

Pärnu rand

Pärnu kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1838. Samal ajal alustati ka meresupluste korraldamise ja rannateenuste pakkumisega. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on Pärnu kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kuurordiks, mille kaubamärgiks on olnud liivarand. Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - päikesekummardajaid ja suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid! Tänu madalaveelisele ning kiiresti soojenevale lahele on Pärnu rand väga sobilik lastega peredele. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolfi rada, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, palju jäätist ja muud kosutavat. Pargivöönd pakub varju külmade põhjakaarte tuulte eest. Romantikute meelispaigaks on kõigil neljal aastaajal Pärnu rannapromenaad. Ranna turvalisust ja heakorda kinnitab mastis lehviv Kotkalipp.
 Tekst on leitud: http://www.parnu.ee/index.php?id=2493

Armini GPS-i matk rannas

Mulle meeldis GPS-iga rannas matkamine väga. Me pidime seal vastama küsimustele, mille abil saime liikuda järgmisesse punkti. Kui vastasime valesti, siis viis GPS meid tagasi eelmisesse punkti. Seal oli väga palju huvitavaid küsimusi, me kõndisime kokku 8 km ning meie keskmiseks kiiruseks oli 7 km/h. Kiireim kiirus oli meil matka peale kokku 14 km/h.
Ma sain teada väga palju Pärnu rannast, kuidas on see liiv sinna tekkinud ning muud palju huvitavat. Kui me hakkasime lõpu poole jõudma, siis oli seal üks linnuvaatlustorn, mille otsas oli üks matkakorraldaja, kes näitas meile torni otsast vee sees olevat surnut hüljest. Kahjuks see polnud rannas ainus surnud hüljes, üks meie klassi poiste grupp leidis ka roostiku seest surnud hülge. See võis olla päris halb vaatepilt. Igastahes, kui me lõppu jõudsime läksime jooma teed ning sööma pirukaid.
Mulle meeldis see matk VÄGA!

Pärnu rand ja Läänemeri

Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri,  on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³.
Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon.
Rannajoon on kogu Läänemere lõuna- ja kaguosas kuni Pärnu rannani vähe liigestunud, rand on suhteliselt lauge ning enamasti liivane, rohkesti on luiteid.
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri (12.10.2014)

esmaspäev, 13. oktoober 2014

7. klass oli GPS-ide abil Pärnus orienteerumas

8. oktoobril olid meie kooli 7. klassi õpilased Pärnus geograafia ja bioloogia alaseid teadmisi omandamas. Õpiti tundma Pärnu rannaniidu ja roostiku elustikku, tutvuti Pärnu muuliga ja selle saamislooga. GPS-i abil leiti ülesse õiged punktid, kus lahendati õpiülesanne ja liiguti õige vastuse eest saadud koodi abil jälle järgmisesse punkti. Kõige kiiremateks osutusid tüdrukud ja üks meeskond eksis ka teelt. Kuid õpetajate Mari ja Kadri juhendamisel jõudsid eksinudki edukalt lõpp-punkti.

teisipäev, 30. september 2014

8. klassid käisid Pärnus õppimas

11. septembril õppisid  Vändra Gümnaasiumi kaheksandate klasside õpilased loodust tundma Pärnu Loodusmajas. Õpilastele tutvustati loodumaja ja sealseid õppimisvõimalusi. Lähemalt õppisid lapsed tundma selgrootuid ja veekeskkonna elustikku. Õpilased taastutvusid sääskede ja nende vastsetega, keda tänu soojale ilmale oli rohkesti ning uurisid taimi ja loomi.
Õpilastele meeldis väga õppimisvõimaluste mitmekesisus ja õppetöö väljaspool klassiruumi.
Riina Sikkal

esmaspäev, 22. september 2014

6. klassi õuesõppepäev Pärnu Keskkonnahariduse keskuses


22. septembril  õppis 6. klass tundma linnaelustikku Pärnu linna näitel. Meie vaatluskoht asus Riia maantee ääres, kus mõõtsime CO2 taset, mis oli mõõtmise ajal 106 mmg/1000g õhu kohta ja müra taset, mis oli mõõtmishetkel 80 detsibelli. Peale liiklusmüra muid helisid nagu linnulaul, Riia maandtee ääres ei olnudki kuulda. Küll oli aga rohkesti näha inimese tegutsemise jälgi nagu hooned, prügi, niidetud rohi, lillepeenrad. Mõõtsime ka kõige jämedama puu ümbermõõtu, see oli 2,22 m. Otsisime puudel kasvavaid samblikke, et hinnata õhu puhtust, aga leidsime ainult harilikku korpsamblikku, mis kasvas puudel ja kividel. Loomasid ei näinud me ühtegi. Kahjuks segas vihm meie tegemisi.
Riina Sikkal


Täidetud töölehed

Õpilaste arvamused loodusmajast ja õppepäeva tegevuste kohta

teisipäev, 16. september 2014

9. klassi õppepäev Sagadis

16. septembril külastasid üheksanda klassi õpilased Sagadi looduskooli 
Looduskoolis toimus  Uurimuslik seiklusmäng Sagadi mõisas, mis kestis 4 tundi ja oli väga õpetlik uurimusliku õppe vorm. Õpilased pidid läbima 13 kontrollpunkti, kus tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Rühmadel tuli teha oma uurimistest kokkuvõte ja vormistada teemapõhine ettekanne, milles tutvustati oma uurimistöö tulemusi.




reede, 12. september 2014

V klassi arvamused oma õppepäevast Pärnus

 
Pildi suurendamiseks klikka pildil!


teisipäev, 9. september 2014

5. klassi õpilased õppisid Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuses

Täna, 09. septembril toimusid meie kooli 5a. ja 5b. klassi õpilaste õppetunnid Pärnus.


Tutvusime uue loodusmaja sisuga ja sisustusega. Seejärel õppisime Pärnu jõge ja selle elustikku tundma. Õpilased täitsid töölehtedel olevaid õpiülesandeid. Rühmatööna tuli ära tunda nii taimi kui loomi, leida kaardilt üles Pärnu jõgi, määrata vee värvust jms. Viimasena vaatlesime Pärnu jõe ääres binoklitega veelinde ja mõõtsime jõevee temperatuuri, vee voolukiirust ja jõe sügavust.

Need teod elavad Pärnu jões
Jões kasvavaid taimi ära tundmas
Siit algab Pärnu jõgi  
Nii täitusid töölehed õigete vastustega
Jaansoni rajal jõge uurimas
Pärnu jõevee läbipaistvust ja sügavust mõõtmas

esmaspäev, 8. september 2014

2014/2015. õppeaastal käimasolevad KIK´i projektid

Sellel õppeaastal saavad meie kooli õpilased tõsta enda keskkonnateadlikkust osaledes projektides, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Algklasside õpilased käivad õppimas Pärnu Keskkonnahariduskeskuses, projekti
"1.-4. kl loodusõpetuse tunnid Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuses" raames,
KIK´i rahastus 1476.- eurot.
Õpilased õpivad selle projekti käigus erinevaid ilmaelemente ja tutvuvad ilmavaatluste põhitõdedega, lemmikloomade pidamisega, kalade ehitusega, veel saadakse selgeks ilmakaared, kaart ja kompass.


Põhikooli õpilased õpivad Pärnu Keskkonnahariduskeskuses ning Sagadi Looduskoolis, projekti "Aktiivõppekuu loodusainetes 5. - 9. klassidele Vändra Gümnaasiumis",
KIK´i rahastus 3298.- eurot.
Septembris osalevad õpilased viiel õppekäigul ja kuulavad loodusfotograafi Sven Zaceki loengut "Eesti aastalind 2014 - jäälind".

  • 9. septembril õpivad 5. klasside õpilased tundma Pärnu jõe elustikku;
  • 11. septembril orjenteeruvad 8. klasside õpilased Pärnu parkides GPS-ide abil ja tutvuvad tiigielustikuga;
  • 16. septembril sõidavad 9. klasside õpilased Sagadi looduskooli loodust õppima uurimusliku õppe abil;
  • 22. septembril on 6. klassi õpilased Pärnus linnaelustikku uurimas;
  • 8. oktoobril teevad 7. klasside õpilased praktilisi töid kaardi, kompassi ja GPS´iga.