Õppelabori kasutus 2019/2020 õppeaastal

Õppelaborit kasutavad Vändra Gümnaasiumi, Juurikaru Põhikooli ja Pärnjõe Kooli õpilased


KALENDER

Vaata videot õppelabori avamisest

Loodusainete õppelabor

5. detsembril 2019 sai ametlikult avatud Vändra Gümnaasiumi loodusainete õppelabori uks. Toimus õppelabori kasutusvõimalusi tutvustav avaüritus, kus osalesid Vändra Gümnaasiumis ja naaberkoolides loodusaineid õpetavad õpetajad, nende koolide juhid ning Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse esindajad Tarvi Tasane ja Tiia Kallastu.

Uue ja kaasaegsete õppevahenditega sisustatud õppelabori valmimiseks taotlesime SA Innove taotlusvoorust “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” (Klass+) 199 991 eurot.  Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastati projekti “Loodusainete Õppelabor” 123 661 euroga. 

Direktor Marget Privitsa tervituskõnes kõlasid tänusõnad naaberkoolide direktoritele, kes nõustusid meiega ühinema, sest projekti eelduseks oli mitme kooli koostöö ja õppevara ühiskasutus. Tänu kuulus ka VG loodusainete õpetajatele ja VG majandusspetsialistile Aksel Puustile projekti „Loodusainete Õppelabor“ elluviimise eest.

Õppelaboris üllatasid meid oma etteastega 8.b klassi õpilased. Henri Pari luges sissejuhatuseks “põlevat raamatut” ja Laura Madison tegi “elevandi hambapastat”. Keemilisi üllatusi aitasid õpilastel ette valmistada keemiaõpetajad Meelike ja Merit.

Seejärel tutvustas geograafiaõpetaja Riina meile uut digitaalset  ilmajaama, mille mõõteseadmed asuvad koolimaja katusel, aga andmekogur ja monitor klassiruumis. 

Füüsikaõpetaja Zoja demonstreeris uusi  füüsikaseadmeid. Toimus põnev elektrostaatika demonstratsioonkatse. Tutvustati optika katseseadet, vooluringi katsevahendeid 3. ja 7. klassile ning kangi katsevahendit 8. klassile.

Infojuht Kevin tutvustas Globisens Labdisc andmekoguri ja suure monitori/ekraani kasutusvõimalusi. Monitor on puutetundlik ning võimaldab kuvada väga selget pilti, millele saab kirjeid lisada nii sõrme kui ka pliiatsiga.

Bioloogiaõpetaja Hille näitas kuidas töötavad erinevad mikroskoobid. LED ekraaniga mikroskoop võimaldab läbipaistvatest rakkudest ka fotosid ja videosid teha. Kaameraga mikroskoobi saab ühendada arvutiga ning suurel monitoril vaadeldavat objekti näidata. Binokulaar mikroskoop suurendab ruumiliselt ka läbipaistmatuid objekte ja näitas meile seekord lähivaates jõulupuud.

Õppelabori laborant Meelike tutvustas klassi sisustust ja ohutusvahendeid. Järgnes ringkäik õppelaboris, kus iga huviline sai ise vaadata, tutvuda ja katsuda kappides ja laudadel olevaid õppevahendeid.

Avaüritus lõppes loodusainete õpetajate ühisaruteluga. Veebikeskkonnas Google Drive väljendati oma mõtteid ja tehti ettepanekuid edaspidise laborikasutuse, koolitusvajaduste ja koostöö osas. 

Projekti “Loodusainete Õppelabor” koordinaator Hille Arumäe

12. klassi õppepäev Pärnus

13. oktoobril õppis 12. klass kivistisi määrama ja tundma ning tutvus Maa ajalooga evolutsiooni tunnis Pernova Loodusmajas

Õppeprogrammi "Kivististe määramine" algas ülevaatega elu tekkest ja arengust Maal geokronoloogilise tabeli abil ja jätkus fossiilide määramisega. Nii saadi teada, et Maa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute põhjal 4,566 miljardit aastat ning kivistisi saab määrata ka äpi abil. 

Kivistisi ehk fossiile uurimas

Seesugused ilusad fossiilid siis ehk kunagi elanud organismid

Kui soovid ka kivistisi uurida ja määrata, siis kasuta  © 2003 Mare Isakar´i Kivististe määrajat

Vaated Pärnu ranna mineviku ja tänapäeva.

07.09 käisime klassiga õppepäeval Pärnu rannas. Rannas jagati klass kaheks, poisid otsisid rannas karpe ja krabisid ning tüdrukud täitsid töölehte, hiljem oli vastupidi. Vaatetornis saime binokliga rannaniidul olevaid lehmi vaadata. Rannal otsisime erinevaid mere karpe ja krabisid. Töölehe küsimustele saime vastused plakatitelt mis olid laudteel. Kokkuvõtteks oli päev tore.

Vaade laudteelt Pärnu ranna minevikule ja tänapäevale

Seitsmendal septembril suundus 8.B klass Pärnu randa sealset loodust uurima. Mööda rannaäärt kulgevat laudteed jalutades saime juurde rohkelt teadmisi kogu rannaelustiku kohta. Kuulates meie giidi ja lugedes laudtee ääres seisvaid infolehti, kirjutasime kogu uue teabe üles meile antud töölehtedele. Üleval vaatetornis avanes meile võimalus binoklitega veidi ümbrust uurida. Meie vaatevälja jäi rannaniidul hommikusööki nautiv lehmakari ning rannas jalutavad linnaelanikud.
   Järgnevalt seadsime sammud rannaliiva poole. Meie ülesandeks oli otsida võimalikult palju erinevaid karpe, krabisid ja muid mereelanike jälgi. Liivas ning kõrkjates tuhnides leidsime nii mõndagi põnevat. Koos sorteerisime oma leiud ära ning arutasime, kuidas need üldse merekaldale jõudsid.
   Külm tuul ja sombune ilm meid ei heidutanud ning suutsime kogu päevast ikkagi rõõmu tunda.

Minu päev Pärnu rannas

Pärnus oli tore, sest ei pidanud kooli minema. Oleks võinud olla rohkem tegevust. Mulle meeldis korjata merekarpe. Ei meeldinud tegevused laudteel, sest need olid igavad. Saime palju uut teada. Järgmine kord võiks olla paremad ülesanded.

Kuidas paistavad laudteelt Pärnu ranna minevik ja tänapäev?

27. septembril käis õues õppimas 8.a klass. Uuriti Pärnu randa ja sealset loodust ning kultuuri.
Alljärgnevalt mõned ülesvõtted sellest toredast õppepäevast.

Läänemere karbid