Õuesõppe projektid Vändra ja Juurikaru koolis

Viktoriini tulemused

2011-10-23T18:48:00.010+03:00

20. oktoobri õpilaskonverentsil võeti õpperetkedel kuuldu, nähtu ja õpitu kokku teemakohase viktoriiniga „Eesti pinnavormid ja kivimid“.

6.-7. klasside arvestuses olid parimad Vändra Gümnaasiumi 6.a ja 7.a klassi võistkonnad, kes jäid 16 punktiga jagama I – II kohta. 6.a klassi võistkonda kuulusid Jürgen Palmi, Getter Sarapik, Tiinu-Marii Müllerson ja Madis Steinberg ning 7.a klassi võistkonnas olid Rando Tomingas, Jarek Jannait, Jannar Juss ja Tanel Tamm.

III koha sai 13 punktiga Vändra Gümnaasiumi 6.b klassi võistkond. IV koht Vändra 7.b klass, V koht Juurikaru 7 klass ja VI koht Juurikaru 6. klass.

8.-9. klasside arvestuses kuulus viktoriini I koht 21,5 punktiga Vändra Gümnaasiumi 9.b klassi võistkonnale, koosseisus Siim Oselein, Raul Stokkeby, Rahel Maloverjan ja Miko Pärnoja.

II koha sai Vändra Gümnaasiumi 9.a klassi võistkond 20 punktiga, kuhu kuulusid Rauno Feldmann, Getter Lindre, Liina Jürisoo, Ly Tempel.

12,5 punktiga oli III kohal Juurikaru Põhikooli 9. klassi võistkond Remi Lember, Kauri Tammai, Mikk Tuisk, Angelika Liiverkas.

Järgnesid Juurikaru 8. klass IV koht, Vändra 8.a klass V koht ja Vändra 8.b klass VI koht.

Kõik võidukad võistkonnaliikmed said endale valida auhinnalaualt meeldiva loodusteemalise raamatu.

Õpilaskonverents

2011-10-23T18:12:00.002+03:00

Neljapäeval, 20. oktoobril toimus Vändra Gümnaasiumi aulas õpilaskonverents õuesõpitust kokkuvõtete tegemiseks ja projekti "Õuesõpe Eesti pinnavormide ja kivimite tundmaõppimiseks" lõpetamine. Projektis osalenud Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli õpilased esinesid konverentsil ettekannetega:

JP 6. kl: Vooremaa ja Saadjärv.
VG 6. kl: Mandrijäätekkelised pinnavormid – voored.
JP 7. kl: Porkuni ja Tamsalu Lubjapark.
VG 7. kl: Eesti kivimid – rahvuskivi lubjakivi ehk paekivi.
JP 8. kl: Inimtekkelised pinnavormid Kohtla-Nõmmel.
VG 8. kl: Põlevkivi ja selle kaevandamine.
JP 9. kl: Karula kõrgustik
VG 9. kl: Mandrijäätekkelised pinnavormid – moreenkünkad, mõhnad, oosid.

Nimetatud PowetPoint`i ettekannetega saab tutvuda Vändra Gümnaasiumi kodulehel http://www.vandragumnaasium.edu.ee

Artikkel Pärnu Postimehes

2011-10-23T17:53:00.003+03:00

Loe Pärnu Postimees 22.10.2011, reporter Anu Jürisson

Õuesõpe Porkonis

2011-10-19T19:51:00.006+03:00

Me käisime Porkuni paekivi muuseumis. Minu klassivennad mõõtsid torni kõrguse tehes karjapoissi. Lõpuks tuli kõrguseks 21 meetrit. Seal tehti ka üks katse. Lahustati vanasid mereloomi nõrga happega. Need karbid muutusid palju väiksemaks. Siis me käisime ka paekivipaljandit vaatamas, mis oli umbes 6 meetrit kõrge. Me nägime seal veel puid, mis olid muutunud punakaks. Järgmise koha juures me nägime suurt ja vana ahju mida kõeti kuidagi ja lubjakivikivist tekis lubi ja sellel ahjul oli kaks poolt. Mõlemal pool olid suured augud. Siis me nägime veel suurt müüri, mis oli tehtud paekividest. Seal oli veel palju vanu maju ja mingeid tunneleid. Selle suure ahju nimi oli ringahi ehk lubjapõletusahi.

Vardo 7. kl VG

Karula Rahvuspargis õppereisil

2011-10-19T19:07:00.007+03:00

Käisime koos Vändra kooli 9. klassi õpilastega Karula rahvuspargis. Me kõndisime Ähijärve matkarajal alguses järve ääres ja pärast läksime metsa. Me nägime seal palju ilusat. Me kõndisime mööda metsarada. Vahel soos vahel järve ääres ja vahel metsas. Ma õppisin palju uut. Näiteks ma õppisin, kuidas need mäed sinna tekkisid. Teada sain, et seal olid kunagi suured jäämäekamakad. Mulle meeldis väga jalutada seal metsas ringi, kuna seal oli nii ilus loodus. Väga huvitav oli see Ähijärve torn, kuhu ma ei saanud tippu ronida, kuna seal oli palju rahvast tipus. Mina läheks sinna ka ööbima, kui kusagile Lõuna-Eestisse tahaks minna. Ja käisime ka suure tamme juures. Mina arvan, et see on väga ilus koht ja arvan ka, et see reis oli mulle kasulik. Bussis ei meeldinud, ega ei olnud eriti mugav olla, kuna seal oli kitsas. Tamme ümber ei mahtunud enam 8 inimest vaid 7 järelikult oleme meie vahepeal suuremaks kasvanud.
Kert 9. kl JP

Õppepäev Karulas.

2011-10-19T19:07:00.006+03:00

Selle õppeaasta esimene õuesõpe toimus meil Karula Rahvuspargis. Karulas räägiti meile pinnamoodide tekkimisest ja erinevatest pinnavormidest. Käisime matkarajal ja põllul, kuhu oli just sõnnikut veetud. Lõpuks jõudsime Mäekonnu vaatetorni. Vaatetornist avanes ilus vaade ümbrusele. Ümberkautsed metsad paistsid paksud ja puutumatud. Ilmselt seepärast on Karula valitud pärandkultuurimaastikute hulka. Käisime ka Tamme-Lauri tamme juures, mis jäi meelde oma jämedusega. Puu tüvi on sajanditega seest õõnsaks pehkitud. Puule tehti põhjalik remont, tüveõõnsus puhastati ning puu täideti betoonist kunstsüdamikuga.
Stiina 9. kl VG

Fotokonkursi foto Karula Rahvuspargist.

2011-10-18T20:26:00.004+03:00

foto 7
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; vaade Mäekonnu tornist

2011-10-18T20:25:00.004+03:00

foto 6
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; Tamme-Lauri tamm

2011-10-18T20:23:00.003+03:00

foto 5
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; puu paljandi peal

2011-10-18T20:22:00.004+03:00

foto 4
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus

Fotokonkursi foto; päikeseloojang

2011-10-18T20:21:00.005+03:00

foto 3
Märgi allolevasse ruutu oma arvamus.

Fotokonkursi foto; punane kärbseseen

2011-10-18T20:18:00.006+03:00

foto 2
Märgi oma arvamus allolevasse ruutu

Fotokonkursi foto; põlluväetamine Karulas

2011-10-18T20:09:00.011+03:00

foto 1.

Märgi allolevasse ruutu oma arvamus fotost.

Õppepäev kaevanduses

2011-10-18T20:03:00.004+03:00

Päev oli tore. Bussisõit oli aga väga pikk. Aga mulle meeldis kõige rohkem seal maa all selle rongiga sõita ja maa peal mägedesse ronida. Maa all oli veel vanu tööriistu ja masinaid, millega tehti tööd. Ned masinad olid suured ja tegid suurt müra. Maa alla oli päris palju kohti, kus me käisime. Maa peal me käisime ainult mäe otsas aga seal oli väga ilus vaade, nägi päris kaugele. Me olime Kohtla Nõmmel umbes 2-3 tund, päris väsitav oli. Mulle eriti ei jäänud mitte midagi meelde mis seal räägiti. Aga päris põnev oli seal kaevanduses. Lõpuks me läksime kõik mäest alla bussi juurde. Bussi juures me sõime natukene ja lõpuks hakkasime ka sõitma. Käisime veel poe. Me jõutsime koju umbes pool kuus. Kõik olid nii väsinud päevast, sest see oli päris pikk. Aga mulle meeldis seal kaevanduses väga.
Karmen 8. kl VG

Enne, kui me maa alla läksime, ütles giid, et seal on kaheksa kraadi sooja. Et sinna maa alla minna, pidime me astuma 40-44 trepiastet. Ma eriti ei kuulnud, mis giid rääkis, sest ma kõndisin taga pool. Ma mäletan kõige paremini seda, kui ta rääkis labidatest. Kõige paremad labidavarred on pihlakapuust tehtud. Sirge labidavars hakkab käes keerlema. Kõige rohkem meeldis mulle maa all rongiga sõita! Pärast, kui kaevandusest välja läksime, võtsime kiivrid ja joped/jakid seljas ära ja läksime õue giidi ootama. Kui giid välja tuli, läksime mingi vana hoone juurde. Selle hoone taga oli üks suur mägi. Sinna mäe otsa oli kergem üles ronida kui alla tulla, sest kui alla minna tuleb hirm peale, et kukud ninali. Seal mäe otsast nägime Eesti kõige kõrgemat ja suuremat tehismäge. Kui mäest alla läksime, siis paljud jooksid kohe bussi. Natukene aega hiljema läksime bussi juurde sööma! Tore päev oli!

Maiken 8b kl VG

Hommikul algas pikk ja tüütu bussisõit. Kohale jõudes rääkis giid meile kaevanduse tekkest ja ajaloost. Kui pikk jutt kuulatud, panime omale selga suured ja paksud joped, pähe said kõik valida endale erinevat värvi kiivrite vahel- sinise, punase, või kollase. Seejärel suundusime mitme meetri sügavusele maa alla, mööda järsku treppi. Meile tutvustati erinevaid masinaid, millega vanasti tööd tehti. Näidati ka erinevaid kivimeid. Saime sõita mööda pimedat käiku väikese kollase rongiga. Kui ringkäik tehtud, sammusime jälle sooja õhu kätte.

Lõpuks ronisime kõrge mäe, aheraine mäe otsa. Sealt oli väga ilus vaade. Kui mäe otsas juba piisavalt oldud, jooksime alla, bussi juurde, kus "näljastele" õpilastele jagati väike kõrrejook ja saiakesed. Peale väikest söögipausi algas jällegi pikk bussisõit koju.

See päev oli väga tore! Annika 8 kl VG

20. septembril käisime õues õppepäeval Kohtla-Nõmmel. Sõit oli pikk ja väsitav kui kohale jõudsime, läksime kuskile majja ja kuulasime üht vana meest, kes oli töötanud kaevandustes üle 30 aasta. Edasi läksime kaevandusse, pidime selga panema suure jope ja kiivri, mille saime ise valida. Sealt edasi läksime kaevandusse. Käisime kõikides tunnelites, kus giid (see vana kaevur) rääkis meile selle tunneli kohta ja kes seal töötasid, mis töö seal käisid, palju töötajad palka said jms. Seejärel saime vaguniga sõita. Kui ekskursioon kaevanduses oli lõppenud läksime õue. Ronisime mäe otsa kus puhus kõva tuul, nägime ka koppa (mis seisis mäe kõrval). Peale mäelt tulekut läksime bussi ja algas kojusõit
Esme 8a kl VG

Esmalt pidime kogunema 08.00.-ks kooli juurde, kuhu tuli buss. Bussisõit oli väga pikk ja natuke väsitav, kuid kui kohale jõudsime oli jälle hea meel, et olime nii pika maa maha sõitnud. Esmalt läksime ühte väiksesse saali, kus meie giid rääkis kaevanduse ajaloost ja palju muudki teemaga seonduvat. Minu arust oli see põnev. Seejärel pidime pähe panema kiivrid ja selga joped, sest maa all on ju külm. Need, kes tahtsid, võtsid ka lambi, kuid see oli päris raske ja paljud ei võtnudki(k.a mina). Siis läksimegi maa alla. Käisime seal palju ringi ja giid rääkis palju põnevat, näiteks masinatest ja nende ajaloost. Veel rääkis ta kiivritest mida oli kolme värvi ja igal värvil oli oma tähendus (punane, valge, kollane). Me sõitsime seal ka väikese rongiga, mis oli hästi põnev ja huvitav. Lõpuks käisime veel ühe hästi suure mäe otsas, kust avanes imeilus vaade. Siis algaski kojusõit, mis oli jällegi pikk. Mina jäin selle päevaga rahule ja kui oleks võimalis läheksin sinna teinekordki.

Mariie-Kristiin 8. kl VG

Õppepäeva tarkused

2011-10-18T19:57:00.002+03:00

Mina sain teada, et paljud kõrgustikud on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel.

Mäed on tekkinud laamade kokku põrkumisel. Kõrgustikud on madalad kuna osa jäämäest jäi sinna peale ja sulas ning setted vajusid laiali. Paljud on tekkinud nii, et mitu jäämäge said kokku ning lükkasid hunniku kivimeid kokku. Meil oli ka giid nimega Mats, kes meile kõike seda seltaski. Me käisime ka vaatetornis mis oli umbes 20 m kõrge. Kokkuvõtteks ütlen ma, et see oli huvitav reis.

Rauno 9b kl VG

Päev Ähijärve ääres

2011-10-18T19:54:00.000+03:00

Meie päev algas hommikul kell 8.00 väljasõiduga Karulasse. Sõit oli pikk ja väsitav. Kohale jõudes olid enamus juba väsinud. Karulas tuli vastu meile giid. Sain teada, et Karula kõrgustik on tekkinud jää mõjul. See jää oli umbes 2 km paks. Karulas õppisin geograafiat ja sain teada kuidas tekivad pinnavormid. Giid näitas meile liivakastis puuklotside abil, kuidas jää tekitab pinnavorme. Sain teada ka, et Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Lisaks sellele käisime ka Mäekonnu tornis mis oli üle 20 meetri kõrge. Enne Vändrasse tagasisõitu käisime vaatamas Tamme-Lauri tamme, mis on 8 meetrise ümbermõõduga ja 680 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on oma nime saanud Tamme-Lauri talu järgi. Selle tamme tüvi on täidetud 8 tonni betooniga. Peale Tamme-Lauri tamme vaatamist läksime tagasi Vändrasse.
Joel 9a kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

2011-10-18T19:51:00.002+03:00

Bussisõit Karula rahvusparki oli üsna pikk. Kui olime peaaegu kohale jõudnud, hakkasime mäest üles ja alla sõitma. Õpetaja palus meil aknast välja vaadata ja vaadet imetleda. Alguses läksime maja taga oleva künka peale ning giid ronis liivakasti. Seal näitas ta meile, kuidas tekkisid pinnavormid. Ta demonstreeris seda meile kahe ümmarguse puuklotsiga. Ütles küll alguses, et need pole parimad näideteks, aga ajavad asja ära, hiljem ta parandas ennast öeldes, et need on just õiged. Pärast seda liikusime mäest alla ning läksime mööda järvekallast laudtee rajale. Kõndisime üle mitme silla, ühe juures oli kopratamm. Paljud tegid ka pilte fotokonkursi jaoks. Kui olime juba mõnda aega kõndinud, peatusime me, et oodata teisi järgi ning hakkasime künkast üles ronima. Üleval rääkis giid veel midagi ning me läksime alla orgu vaatama. Seejärel läksime üle põllu ja jõudsime Mäekonnu vaatetorni juurde. See oli üsna kõrge, päris mitmed ei julgenud lõpuni välja ronida. Alla jõudes liikusime bussi juurde, et võtta toit ning me tegime lõunapausi. Kui kõik lõpetanud olid, arvas õpetaja, et me võiks ka Tamme-Lauri tamme juures ära käia ning bussisõit sinnapoole algas. Kohale jõudes tehti selle juures palju pilte ja puu ümbermõõt mõõdeti õpilaste abil ära. Mõne aja pärast mindi bussi ja hakati kodu poole sõitma. Päeva lõpuks olid kõik väsinud ja teadmisi täis.
Maarja 9b kl VG

Päev Kohtla kaevanduses

2011-10-18T19:48:00.001+03:00

Meie käisime õppepäeval Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Me käisime maa all ja vaatasime, kuidas vanasti tegeldi põlevkivikaevamisega. Seal oli palju erinevaid masinaid ja käike. Kõik pidid panema endale selga jope ja pähe kiivri. Osad võtsid kaasa ka lambid. Me saime teada, mida erinevat värvi kiivrid tähendavad. Valge kiiver kuulus Ülemusele, kollane oli juhtide oma jning punane ja pruun kuulus neile, kes tegid raskeid töid. Lisaks oli veel sinine, mille kohta ütles giid, et neid kandsid inimesed, kes said palju palka, aga ei teinud midagi. Mõned inimesed, kes elasid kaugel käisid tööl isetehtud jalgratastega, mis sõitsid rööbaste peal. Need olid tehtud vanadest jalgrattaste juppidest. Me saime teada ka seda, et vahest võtsid mehed oma naised ja lapsed kaasa tööd tegema. See oli huvitav päev, mis lõppes mäe otsa ronimisega ja 3 tundi kestva tagasisõiduga.
Elis 8. kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

2011-10-18T19:46:00.004+03:00

Meie päev algas hommikul kell 8.00 väljasõiduga Karulasse. Sõit oli pikk ja väsitav.Kohale jõudes olid enamus juba väsinud.Karulas tuli vastu meile giid. Sain teada, et Karula kõrgustik on tekkinud jää mõjul. See jää oli umbes 2 km paks. Karulas õppisin geograafiat ja sain teada kuidas tekivad pinnavormid. Giid näitas meile liivakastis puuklotside abil, kuidas jää tekitab pinnavorme. Sain teada ka et Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Lisaks sellele käisime ka Mäekonnu tornis mis oli 20 meetri pikkune.Enne Vändrasse tagasisõitu käisime vaatamas Tamme-Lauri tamme, mis on 8 meetrise ümbermõõduga ja 680 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on oma nime saanud Tamme-Lauri talu järgi. Selle tamme tüvi on täidetud 8 tonni betooniga. Peale Tamme-Lauri tamme vaatamist läksime tagasi Vändrasse.

Joel 9A kl VG

Õppisin seal, kuidas tekivad pinnavormid. Näiteks,et kuidas tekivad kõrgustikud. Kõrgustikud tekkisid mandrijää sulamisest. Sain veel teada, et Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Muidu kõndisime terve päev läbi metsa, kus ma eriti ei kuulnud mida giid rääkis ning lõpuks jõudsime Mäekonnu vaatetorni juurde. Seal oli kõige huvitavam. Tagasi koju sõites käisime veel Tamme-Lauri tamme vaatamas. Selle tamme ümbermõõt on 8m. Ma polnud ennem seda tamme oma silmaga näinud. Muidu meeldis õppepäev, aga see oleks võinud vähem aega kesta.

Laura 9. kl VG

Läksime hommikul kell 8.00 Karulasse. Sõit oli väga, väga pikk, aga lõpuks jõudsime kohale. Esmamulje oli väga hea. Seal olid väga suured künkad ja oli väga liivane maastik. Algul läksime ühte liivakasti, kus meile räägiti pinnavormidest. Tekitasime liivale pinnavorme. Sain teada, et väga paljud asjad on pinnavormid nt. järv on ka pinnavorm. Seejärel asusime ühele väga pikale metsaringkäigule. Tegime pilte ja giid rääkis meile veel ka maa tekkimisest. Käisime ka veel Mäekonnu vaatetornis, mis oli väga kõrge ja vaade oli väga võimas ja väga ilus. Käisime ka Tamme-Lauri tamme juures. See oli 8m. lai. See oli väga, väga vana puu. See reis oli päris huvitav ja tore, aga olen ka paremates kohtades käinud. Mirjam 9b kl VG

Karula rahvuspargis olime. Jäi meelde, kuidas tekivad mäed, kuidas liiguvad jääpangad ja kuidas tekivad pinnavormid. Jäi meelde, et mõned liustikud või mäed tekivad päris pikka aega. Tamme-Lauri tamm on ligikaudu 700 aastane ja seest betoneeritud. Selle ladvas oli piksevarras. Kunagi oli tamm seest õõnes, kuhu külamehed pugesid naiste eest peitu ja jõid siis kas õlut või viina. Mulle meeldis reis Karulasse, Tamme Lauri tamme vaatamine ja tornis, kuhu ronisime üles. Ei meeldinud see, et osa inimesi ei võtnud asja tõsiselt ja lollitasid. Muidu oli tore reis. Kaspar 9 kl VG

Sain teada, et mäed tekkisid liustike kokkupõrkumisel. Liustikega tulid kaasa veel palju rändrahnusid. Kõigepealt näitas giid meile, kuidas tekkisid mäed ja teised pinnavormid.Siis kõndisime tükk maad mööda metsa, üle erinevate suurustega pinnavormidest. Käisime ära veel Mäekonnu vaatetornis. Käisime ka Tamme-Lauri tamme vaatamas, mis on Eesti kõige vanem puu.
Kertu 9.a kl VG

Õppepäev kaevandusmuuseumis.

2011-10-18T19:42:00.001+03:00

Meie õppepäev toimus Kohtla-Nõmmel. Külastasime kaevandus-muuseumit. Minule meeldis see päev kuna see oli põnev. Ainuke asi, mis mulle ei meeldinud sellel reisil oli bussisõit, kuna see oli liiga pikk.

Niisiis meie õppepäev toimus kaevanduses ning ma ootasin seda väga, sest polnud kunagi kaevanduses käinud. Kohale jõudsime siis natuke ringutasime ning asusime muusemi juurde kus kuulasime giidi juttu. Ta rääkis mida saab teha põlevkivist ja kõiki aineid, mis on keemilisuse tabelis.

Seejärel panime soojemad tööriided selga ning asusime kaevandust vallutama. Kaevandus oli hästi valgustatud, siiski said mõned lambid kaasa mida kaasas vedada, kasu nendest polnud. Giid rääkis, vanasti oli

kaevuritel ministri palk kuna töö oli nii raske. Enne kui kaevandusest väljusime sõitsime rongiga, mida tahaks veel teha, aga kõndima pidi liiga palju, lisaks oli natuke külm ka.

Pärast ringreisi läksime bussi ja meile jagati söök kätte, mille sõime ära. Pärast seda hakkasime tegasi tulema. Tagasi tundus sõit veel pikem
Karl-Arnold 8. kl VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-18T18:04:00.004+03:00

Käisime õppepäeval Porkunis Paemuuseumis. Ma sain teada, et paekivi on Eesti rahvuskivi. Paekivist tehakse paberit. Me käisime veel lubjakivi põletus ahjusid vaatamas. Ma sain veel teada, et kui hapet valada paekivi peale siis läheb see vedelik oranziks. Paekivist saab teha veel skulptuure, väravaid, majakesi, torne ja igasuguseid figuure ja ehitusi. Paekivi on pehme kivi, kui tõmmata noaga üle kivi, siis jääb järele kriips, mis paistab ilusana välja kivi pealt. See reis meeldis mulle väga.

Reivo 7. kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

2011-10-18T07:06:00.003+03:00

Karula rahvuspargis sain ma teada, kuidas on tekkinud mäed ja orud. Geoloog rääkis kuidas mandrijää liikumine tekkitas mägesid. Pärast seda kõndisime me läbi metsa. Lõpuks jõudsime Mäekonnu vaatetorni juurde. Sain teada veel, et Mäekonnu vaatetorn on 25m kõrge. Pärast seda sõitsime bussiga Tamme-Lauri tamme juurde. Tamme-Lauri tamm on Eesti suurim tamm. Selle tamme ümbermõõt on 8m ja kõrgus maapinnast on 17m. Pärast Tamme-Lauri tamme juures käimist algas sõit koju.

Helena 9a VG

Karulas

2011-10-17T20:47:00.002+03:00

Ma sain teada, et Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaal ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks, säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust küngaste vööndit ning jääpankade sulamisnõgusid näeb Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Mulle jäi meelde, et pinnavorm on isegi see, kui ma astun või tallan maapinda. Jäi ka see torni nimi meelde, see oli Konnumäe vaatetorn, aga selle kõrgust ma kahjuks ei mäleta. Sellest õppereisist üldse meeldis mulle seal vaatetornis olemine ja Tamme-Lauri tamm, see oligi kõige huvitavam, sest ma nägin seda esimest korda. Mulle ei meeldinud see, et me sõitsime 2,5 h ja see bussisõit oli nii igav ja mõttetu. Me oleksime võinud kuhugile lähemale minna ja vaadata teisi künkaid. See oli ka suhteliselt ebahuvitav, et pidime minema üle põllu, aga seal oli just traktor, mis vedas sinna sõnnikut ja pidime sealt läbi minema. Minu arust oli see ka suhteliselt ebamugav, et giid ja teised liikusid kiiresti ja selle giidi jutust ma ei saanud midagi aru.

Edita 9b VG

Päev Karulas

2011-10-17T20:45:00.001+03:00

Meie päev algas hommikul kell 8.00 väljasõiduga Karulasse. Sõit oli pikk ja väsitav, kui kohale jõudsime rääkis geoloog, kuidas mäed ja orud on tekkinud mandrijää tagajärjel. Peale seda alustasime oma matka läbi mägise metsa. Vahepeal rääkis geoloog, kuidas künkad ja orud on tekkinud. Matka lõpus jõudsime Mäekonnu vaatetorni, kus avanes vaade Lõuna-Eesti loodusele. Tagasiteel käisime Tamme Lauri tamme juures, mis on Eesti suurim tamm.

Egert 9a. kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

2011-10-17T20:42:00.000+03:00

Seal õppepäeval sain teada, et Karula kõrgustik on tekkinud jää mõjul. See jää oli olnud umbes 2 km paks. Sain veel teada, kuidas tekivad pinnavormid ja õppisin palju uut geograafiast. Giid näitas meile liivakastis puuklotside abil, kuidas jää tekitab pinnavorme. Pärast seda käisime veel Mäekonnu vaatetornis ja vaatlesime Eesti suurimat tamme, millel nimeks Tamme-Lauri tamm.

Mulle meeldis väga, et sai värskes õhus õppida.
Martin 9a. kl VG

Õppepäev Kohtla Kaevandusmuuseumis

2011-10-17T20:38:00.001+03:00

Meie 8a klass ja paraleelklass 8b käisime 20. septembril Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Esmalt pidime kogunema 08.00-ks kooli juurde, kuhu tuli buss. Bussisõit oli väga pikk ja natuke väsitav, kuid kui kohale jõudsime oli jälle hea meel, et olime nii pika maa maha sõitnud. Esmalt läksime ühte väiksesse saali, kus meie giid rääkis kaevanduse ajaloost ja palju muudki teemaga seonduvat. Minu arust oli see põnev. Seejärel pidime pähe panema kiivrid ja selga joped, sest maa all on ju külm. Need, kes tahtsid, võtsid ka lambi, kuid see oli päris raske ja paljud ei võtnudki (k.a mina). Siis läksimegi maa alla. Käisime seal palju ringi ja giid rääkis palju põnevat, näiteks masinatest ja nende ajaloost. Veel rääkis ta kiivritest mida oli kolme värvi ja igal värvil oli oma tähendus (punane, valge, kollane). Me sõitsime seal ka väikese rongiga, mis oli hästi põnev ja huvitav. Lõpuks käisime veel ühe hästi suure mäe otsas, kust avanes imeilus vaade. Siis algaski kojusõit, mis oli jällegi pikk. Mina jäin selle päevaga rahule ja kui oleks võimalis läheksin sinna teinekordki.

Marie-Kristiin 8. kl VG

Õuesõpe Porkunis

2011-10-17T19:04:00.005+03:00

Käisime Porkuni Peamuuseumis ja sain teada, et paekivi on Eesti rahvuskivi. Õppisime palju uusi kivimeid. Nägime, kuidas paekivi happe sees lahustub. Käisime ka tornis, kust nägi hästi kaugele. Seal samas oli üks Porkuni järv, mis kuivab suve lõpu poole ära. Seal olid ka ujuvad saared, üks neist oli nööriga kaldale kinnitatud. Selles järves oli hästi puhas vesi. Käisime ka suuri lubjakiviahjusid vaatamas. Seal oli üks koormatäis kive, mis oli kunagi puust vankriga toodud. See kaalus ligi tonni. Nägime seal vanu hooneid ja mingeid korstnaühendeid.

Me õppisime kust kohast jookseb veesoon porilompide järgi. Kui on hästi suur veelomp, siis on maa sees vesi uuristanud lombi alla tühimiku. Õppisime ka kuidas torni mõõta. Vaatad nii kaua kahe jala vahelt torni poole, kuni tippu näed ja seal maal, kus sa oled, hakkad meetriste sammudega torni poole kõndima.

Jannar 7 kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

2011-10-17T16:52:00.005+03:00

Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv. Mulle pakkus huvi Mäekonnu vaatetorn, mis on 25 meetri kõrgune ja selle tipust on võimalik näha Munamäge. Metsarajal räägiti meile oosmõhnadest, mis on tekkinud liustikust eraldunud irdjää pangaste vahel voolavast sulaveest välja settivast materjalist, mis jää sulamise järel moodustab kõrgemaid pinnavorme.

Enne veel kui asusime Vändrasse tagasisõitu käisime vaatamas Tamme-Lauri tamme, mis on 8 meetrise ümbermõõduga ja 680 aastat vana. Tamme-Lauri tamm on oma nime saanud Tamme-Lauri talu järgi. Selle tamme tüvi on raudarmatuurist konstruktsiooniga. Tüvi on täidetud 8 tonni betooniga.

Marili 9a kl VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

2011-10-17T14:42:00.003+03:00

Õppepäev Karula rahvuspargis ei olnud ootuspärane. Ootasin sellest päevast rohkem. Teadmisi sain vähe juurde, kuna enamuse aja ekskursioonist kõndisime metsas ja kui giid rääkima hakkas, polnud teda kuulda. Meelde jäi jutt mäestike tekkimisest. Giidi näited ei olnud just kõige efektiivsemad, kuid aru sai väga hästi, mida ta mõtles. Ma ei teadnudki, et Soomes pole talvest saadik kokku lükatud lumi ära sulanud. Käisime ka Tamme-Lauri tamme külastamas. Legend räägib, et mehed põgenesid naiste eest puutüve sisse, et õlut juua. See puutüvi oli nii suur, et sinna võis neli meest ära mahutada. Tänaseks on see seest betooniga täidetud, et puu ära ei mädaneks. Mäekonnu torn oli kõige atraktiivsem ekskursioonil. See torn oli ligi kolmkümmend meetrit kõrge ja vaatepilt üleval oli võimas. Nägime Lätit ju. Osa eksursioonist meeldis, osa ei meeldinud. Ootan selliseid õppepäevi aastas rohkem kui vaid ühe korra.

Rauno 9a klass VG

Õppepäev Karula Rahvuspargis

2011-10-17T08:19:00.000+03:00

Õppepäev Karula rahvuspargis ei olnud päris selline nagu ma arvasin. Arvasin, et saan rohkem teadmisi aga uusi teadmisi eriti ei saanud, kuna me kõndisime palju ringi ja kui giid rääkima hakkas siis polnud teda kuulda, sest inimesed naersid või rääkisid juttu. Meelde jäi mäestike tekke jutt. Giidi näited ei olnud eriti huvitavad, kuid aru sai, mida ta seletas. Mäekonnu torn oli kõige vägevam asi ekskursioonil. See torn oli ligi kolmkümmend meetrit kõrge ja vaatepilt üleval oli hinge mattev. Nägime Läti seal ära. Külastasime ka Tamme-Lauri tamme. Legend räägib, et mehed põgenesid naiste eest puutüve sisse, et õlut juua. Tänaseks on puutüvi seest betooniga täidetud, et see ära ei mädaneks. Osa ekskursioonist meeldis osa ei meeldinud. Oleks tore kui selliseid õppepäevi oleks rohkem.

Mart-Hannes 9a kl VG

Õppepäev Karulas .

2011-10-16T22:39:00.006+03:00

Bussisõiduga algas meie õppepäev. Sõit oli väga väsitav, mis kestis üle 2 tunni. Algul olime Ähijärvel. Seal näitas giid liivakastis puudega pinnavorme ja kuidas nad tekkinud on. Giidi nimi oli Mats. Mats rääkis iga pinnavormi kohta alati midagi huvitavat.Käisime veel vaatetornis, mis oli üle 20 meetri pikkune. Vaatetorni tipus oli väga ilus vaade. Peale vaatetornis olekut läksime Eesti vanima tamme juurde. Selle tamme nimi on Tamme-Lauri tamm. See tamm ei mädane kunagi ära, kuna on valatud täis betooni. Peale seda läksime bussi ja hakkasime kodu poole sõitma. Oli väga tore ja hariv õppepäev.
Fred 9. kl VG

Oppepaev Karula Rahvuspargis

2011-10-16T22:35:00.005+03:00

Päev algas bussi istumisega. Peale mitmetunnist bussisõitu jõudsime lõpuks Karula Rahvusparki. Bussist väljudes tutvusime giidiga kel nimeks oli Mats. Mats juhatas meid Ähijarve matkarajale samal ajal seletades pinnavormide teket. Ta rääkis meile veel kuidas tekivad järved, mäed ja tasandikud. Peale seda läksime matkarajale pikkusega 3,5 km. Matkarajal oli huvitav kuna kõndisime mägedest üles ja alla ning giid tegi peatusi ja seletas kuidas tekkis pinnavorm millel seisime. Järgmine huvitav koht oli vaatetorn mille kõrguseks oli 25 meetrit. Torni tipust võis näha Munamäge ja Otepää kõrgustikku. Koju sõites peatusime, et näha Eesti jämedamat tamme. Tamme-Lauri tamm oli läinud uurimuste järga kasvama aastal 1326, oma nime sai Tamme-Lauri tamm grundi jargi millel kasvas. Tamme-Lauri tamm oli ka Eesti 10-ne kroonise peal. Kokkuvõtteks ütleksin veel, et päev oli väga pikk, kuum, väsitav ja ka huvitav.

Kenert 9. kl VG

Õppepäev Kohtla kaevandusmuuseumis

2011-10-16T20:40:00.001+03:00

Vändrast oli pikk tee sinna. Sõbrad rääkisid, et sõidame umbes kolm tundi ja kolmkümend minutit ja tee pikkus on 195 km. Kui me kohale jõudsime, siis kaevurionu rääkis meile kaevandusest, ajaloost ja sellest, kui raske on kaevuri töö. Enne kaevandusse sisenemist pidime kaitseks pähe panema kiivrid ja et nii külm ei oleks ja riided mustaks ei läheks panime selga kaevurite joped.

Kaevandus oli suur, lai, külm ja pime. Seal kaevurionu näitas meile, milliste masinatega ja kuidas kunagi töid tehti. Masinad olid lärmakad, suured ja hirmuäratavad. Mulle meeldis kõige rohkem rongisõit, rong oli madal ja üsna kiire. Kuna kaevandus oli suur, siis kaevurid ehitasid endale ratta, millega sai rööbastel sõita. Välja minnes läksime vaatama hiiglasuurt koppa. Pärast ronisime paekivimäe otsa, mille olid kunagi naised sinna tenud. Paekivimägi oli suur, kust oli ilus vaadata loodust. Enne koju minnes pidime jälle pika väsitava tee bussiga läbima, aga päev oli tore.
Rauno 8. kl VG

Õppimas Kohtla-Nõmmel

2011-10-16T20:37:00.004+03:00

Me nägime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis kaevandust ja tööriistu. Selleks, et üldse kaevandust vaatama minna, pidime panema kiivri pähe ja mantli selga, et ennast ära ei määriks. Kaevanduses oli väga märg ja savine. Me pidime liikuma giidi suunas, kes rääkis meile kaevandusest ja juhatas meid. Palju rääkis ta meile põlevkivist. Kaevanduses oli suhteliselt pime ja külm. Ühe tee me läbisime ka rongiga, kus sai olla ühes vagunis neli inimest. Rongiga sõit meeldis mulle neist kõige enam. Kui me maa peale jõudsime, siis me kõik läksime ühe suure mäe otsa. Vaade oli sealt ülevalt tohutult ilus ja nägime väga kaugele. Mina jäin oma õppepäevaga väga rahule, kuigi bussiga kolm tundi sõita väsitab väga ära.
Karoliine 8. kl VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-15T13:15:00.003+03:00

Alguses läksime ma paekivi muuseumisse kus tutvustati seda kohta. Kui küsiti, kui suur see torn on siis mina pakkusin 20 meetrit. Ma mõõtsin ja saingi umbes 20 meetrit. Giid tutvustas seest seda torni ja rääkis kivimitest. Kui ta oli selle ära rääkinud, siis läksime ülesse ja seal oli nii kitsas trepp, et me ei oleks sealt läbi mahtunudki. Seal oli umbes 4-6 korrust. Viimasel korrusel puhus tuul nii kõvasti, et hakkas külm. Me tulime alla ja hakkasime sööma. Giid tutvustas veel seal ümbruskonda. Seal oli järv. Kui see ära kuivab siis oli näha, nagu seal oleks olnud jõgi. Kui me olime seal ära käinud, siis läksime maa ahju juurde. Peale seda läksime veel mingisse koopasse ja seal sai sihukest nalja ja pulli, nii et sa ise ka ei usu. Mul läks enne meelest ära, et me käisime veel paljandit vaatama, kus oli ka väga imelikud puud, mis olid punased. Viimaks me sõitsimegi koju.

Jason 7. kl VG

Jõudsime bussiga Porkunisse. Meid võttis seal vastu üks naine, kes meile tutvustas suurt linnuse torni. Meid õpetati kuidas hästi ja kiiresti mõõta linnuse kõrgust. Linnus oli 21 m kõrge. Kui linnuse torn oli mõõdetud, siis läksime sinna linnusesse sisse, mis oli paekividest ehitatud. Seal all oli muuseum. Kui me hakkasime linnuse tippu minema, olid need trepid ja seinad väga kitsad. Enne seda, kui tippu jõudsime, oli seal veel erinevaid ruume. Lõpuks jõudsimegi siis tippu. Seal oli väga hea vaade, nägin väga kaugele, kuid seal oli ka väga suur tuul. Pärast seda näidati meile merekarpe. Nad pandi kõrvuti ja neile valati hapet peale, siis hakkasid need merekarbid lahustuma ja muutusid palju väiksemateks. Peale seda tegime me lõuna. Nägime ka jõge, mis oli väga, väga puhas. Vesi oli läbipaistev ja seal olid allikad. Vee peal nägime nagu keerist, aga seal oli hoopis vee alune allikas, mis tuli väga suure hooga järvepõhjast ülesse. Reis oli väga tore ja väga meeldejääv.

Rando 7. kl VG

Õppepäev Kohtla-Nõmmel

2011-10-15T13:03:00.000+03:00

Teisipäeval, 20. septembril käisime kaevandusmuuseumis. Hommikul oli ilm küllaltki sombune ja jahe, kuid kuna bussisõit oli väga pikk, läks ilm Kohtla-Nõmmele jõudes paremaks. Kõigepealt rääkis meile üks vanem mees, kes oli kaevanduses töötanud 30 aastat, kaevanduse ajaloost ja sellest kuidas vanasti pidid naised kive sorteerima. Seejärel panime pähe kaevurimütsid ja selga suured joped. Maa alla minnes oli seal väga jahe. Me olime umbes kaheksa meetri sügavusel. Meile tehti ringkäik kaevanduses ja pandi tööle ka mõned masinad. Maa-aluse ekskursiooni lõpetuseks sõitsime vanaaegse inimeste vedamise rongiga. See oli algul ehmatav ja mõtlesin hetkeks, et too rong sõidab rööbastelt välja. Õnneks nii ei läinud.

Maa peale jõudes oli päike soojalt paistma hakanud ja see tegi hiiglasliku kivimäe otsa minemise meeldivamaks. Kivimäe ees seisis ka väga suur kopp. See oli mitmeid meetreid kõrge ja lai.

Kui pildid olid tehtud ja mäe otsas käidud, asusime kodu poole sõitma. Üldiselt jäin mina päevaga rahule ja sain juurde ka uusi teadmisi.

Maris 8. kl VG

Õuesõpe Kohtla-Nõmmel

2011-10-14T22:08:00.006+03:00

Meie 8-klassid käisime Kohtla-Nõmme põlevkivi kaevanduses.

Kui me olime kohale jõudnud tehti meile ennem veel väikene lühikirjeldus kaevandusest. Seejärel suundusime maa-alla. Enne 8m sügavusele maa-alla minemist panime me endale pähe kiirvid, mis oli kõik erivärvi. Panime veel selga joped, mis olid seal, et maa-all külm ei hakkaks. Iga kiivri värv tähedas midagi. Ja matk maa-all võis alata! Maa all oli külm ja kõle. Näidati igasuguseid masinaid meile, mille nimesid ma ei tea kahjuks. Sealne kiid rääkis meile pikalt, kuidas vanasti tööd tehti ja kui raske see kõik tegelikult oli. Kes vähegi jõudis tööle purjuspäi, saadeti naiste juurde tööle. See olevat olnud kõige hullem karistus neile ja kui nad olid seal oma töö ära teinud, ei tahtnud nad enam tükk aega juua. Lõpuks oli aeg minna rongiga sõitma. Kui me olime vagunist välja saanud, suundusime me ühte ruumi, kus näidati meile kuidas vaguneid tühjaks kallati.

Peale rongisõitu tagasi maa-peale jõudes suundusime me vaatama vanu masinaid. Seejärel läksime me kivimägede otsa. Sealne vaade oli vapustav. Peale kivimäga jätsime hüvasti ja kodupoole reis võis alata!

Selle reisiga ma olin rahul. Sain palju rohkem teada, kuidas kaevandati põlevkivi. Mulle meeldis see reis!
Johanna 8. kl VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-14T21:50:00.003+03:00

Käisime Porkuni paemuuseumis. Ma sain sealt palju asju teada, näiteks, et paekivi purustatakse ära ja sellest tehakse paberit. Käisime ka ühes tornis, mis oli kindlusest alles jäänud. Seal rääkis meile giid erinevatest kividest. Ta näitas meile kuidas paekivi ära lahustub, kui selle peale hapet valada. Seal lähedal oli ka kaks vana koolimaja, kus õppisid kurdid ja tummad lapsed.

Kõige huvitavam oli minu arust maa-ahi, mis oli õues. See oli hästi suur. Giid rääkis, et ühte paehunnikut põletati nädal aega ja puid läks sinna kolm korda rohkem, kui paekive. Peale seda läksime energiarajale. Seal pidi nii olema, et kui sa kõnnid, siis tunnetad head energiat. Seal oli veel üks puu, mille juures võis nägemusi näha. Porkuni paemuuseumi juures oli üks kivist plaat ja kui seal ringi käid, siis tunnetad ka head energiat. Natuke eemal oli kaks kivi, nende juures pidi olema halb energia.
Siis käisime veel vanas paekivi tehases. Seal oli palju kambreid ja mahajäetud maju. Mulle väga meeldis see õppepäev, see oli huvitav ja sain teada palju uut.

Gerda 7. kl VG

Jõudsime Porkunisse, seal oli ilus loodus. Mulle meeldisid need järved ( jõesopid ). Seal oli ka ilus mägine. Kõige rohkem meeldis mulle seal sees, kui näidati neid kive ja räägiti nendest, kuidas need tekkisid. Katse oli ka lahe, see, kuidas kivi lahustus selle happe sees ära. Siis, kui me ülesse läksime meeldisid mulle eriti need kitsad ja järsud trepid. Seal juures olid vanad koolimajad ja giid rääkis, et seal kummitab. Muuseumi ja vana koolimaja vahel oli energjaväli, see oli teokojakujuline ja kui seal peal kiiresti käisid hakkas pea ringi käima. Siis, kui seal peal seisin läksid käed soojemaks ja kui maha tulin hakkasid jähtuma, ning mõne hetke pärast olid käed jälle jahedad. Pärast liikusime edasi ja seal oli kuju, kus oli ema ja lapsed ning nad olid kurvad. Edasi minnes nägime Porkune järve, millest algab jõgi. Seal oli kõige sügavam koht umbkaudu 2,50 m. See kevadeti või suviti mõnel aastal kuivab niimoodi ära, et seal on ainult võike veenire. Kui me paemuuseumist ära hakkasime sõitma, jäi meile tee peale paekivipaljand. Tamsalus oli maa-alune ahi, see oli varinguohus. Kõngisime natuke edasi ja seal oli lubjapõletus ahi. See oli väga kõrge ja seal oli veel umbes kaks kuni neli ringikujulist lubjapõletusahju. Reisi lõpuks olid kõik väsinud, aga mulle meeldis väga !

Marleen 7 kl VG

Porkunis õppimas

2011-10-14T21:47:00.001+03:00

Mina sain õppepäeval Porkunis teada, et Porkuni järve põhjas on allikad. Kui järv ära kuivab, on seal väikseid allikaid näha. Õppisime ka kive tundma. Käisime linnuse ainukese järgijäänud torni tipus. See oli kunagi olnud suur linnus ja linnuse kivid pidid siiamaani veel maa all olemas olema.Torni tipust nägi kaugele. Meie giid tutvustas meile ka energiaspiraali. Osad inimesed isegi pidid tunnetama seal energiat, osad inimesed mitte. Seejärel käisime vaatamas skulptuuri, mis oli Porkuni kooli õpetaja auks tehtud. Meie giid rääkis ka seda, et vanas Porkuni koolis olevat vaimud, et õpilased olid neid tunnetanud.

Me tegime Porkuni muuseumis katset. Giid pani väiksesse kaussi kivi ja lisas hapet peale ja see kivi hakkas sulama. Meile räägiti ka, et osad ajakirjad ei põle hästi, kuna seal on kivipulber sees. Ja, et osad kivid on kergemini lagunevad kui teised kivid. Mulle meeldis lubjakiviahju juures käia, seal oli nagu koobas, kus sees me käisime. Ja siis mulle meeldis Porkuni muuseumi juures olev energiaspiraal.
Katrin 7. kl VG

Õuesõpe Kohtla-Nõmmel

2011-10-14T21:33:00.003+03:00

Meie käisime Kohtla-Nõmmel õuesõppel. Seal käisime kaevanduses. Meile näidati, kuidas vanasti tööd tehti. Maa alla minnes peab kõigepealt pähe panema kiivri, neid on eri värvi, mis kõik tähendasid midagi. Punaseid kiivreid kandsid labidamehed, nemad olid kõige visamad mehed. Siniseid kiivreid kandsid mehed, kes tööd ei teinud, aga said kõige rohkem palka. Ning kollaseid kandsid masinatel töötavad mehed.

Maa all kaevandati põlevkivi. Seintele pandi süütenööriga lõhkeaine, mis plahvatas ja seejärel sein varises. Iga mees pidi aga nii kiiresti jooksu panema kui vähegi jaksas. Maa-aluses kaevanduses oli tööl mitusada meest, aga neist puurija oli vaid üks, kuna puurija töö oli väga raske. Puur ise kaalus oma 20 kg. Puurija pidi seda päev otsa oma õlal kandma ja puurima, hoides puuri väga sirgelt. See-eest oli tal palk väga hea.

Kaevanduses kasutati ka rongi, mis vedas kive mida kaevandati. Rong võis sõita ülesmäge lausa 70 km/h, aga siis hakkasid tavaliselt vagunid ümber kukkuma. Vaguneid sai tühjendada kahekaupa, ilma et neid rongi järelt ära oleks pidanud võtma. Vagunitega sõideti suurde aparaati, mis tegi vagunile tiiru peale s.t. kallas vagunid tühjaks.

Need mehed, kes olid aga napsuvennad, saadeti naiste juurde tööle. See oli meeste jaoks kõige jubedam koht. Seal töötas umbes 50 naist, kes solvasid ja alandasid mehi niiviisi, et nad ei tahtnud enam kunagi õllepudelit kätte võtta.

Väljusime maa alt ja läksime maa peale. Seal näidati karjäärikallurit, mis oli väga väga suur. Rataste kõrgus oli 170 cm. Kalluriga veeti kärjäärist kivimeid välja. Nägime ka suurt koppa, millega maa peal karjäärist põlevkivi välja tõsteti või mäge kokku tõsteti. Kopp oli umbes 5 m kõrgune ja 6-7 m lai. Need mäed aga on Eesti suurimad tehismäed.

Räägiti veel ka Sinimägede lahingust, mis oli Eesti kõige julmem ja verisem. Väga palju suri Eesti mehi, aga vaenlasi suri veel rohkem. Selles lahingus lasid ülevalt lennukid, mäe pealt kuulipildurid ja mäe all olid mehed juba nugade ja kätega üksteise kallal.

Sellel õppepäeval sain ma väga palju targemaks. Sain teada kuidas kunagi kaevandati põlevkivi. Mulle meeldis see õppepäev väga.

Robert, 8. klass Juurikaru Põhikool

Õuesõpe Saadjärvel

2011-10-14T09:06:00.004+03:00

Ma nägin Saadjärvel erinevaid kivimeid ja käisin järvel asuval sillal. Vees nägin erinevaid kalu. Me sõelusime kruusa ja saime teada, et kruus on mitmekihiline. Veel sain teada kuidas jääajal mammutid üle Eesti liikusid. Õppetoas õppisime voorede teket ja saime teada, et Soomes pole voori. Peale seda vaatasime erinevaid liivakivimeid. Järvel nägime kaluri paate, kus kalamehed kala püüdsid. Seejärel nägime kahte suurt kivi, millest üks oli veest väljas. Meile näidati loomade topiseid ja räägiti Saadjärvest leitud mammuti kihvadest. Minu jaoks oli tavaline igav õppereis.

Tauri 6 kl JP

Õppepäev Porkunis

2011-10-14T08:19:00.004+03:00

Meie kooli 7. klass koos Vändra 7. klassiga käis paekivi muuseumis 14. septembril. Meid oli seal päris palju, ligikaudu 30. Me õppisime palju kivisid näiteks paekivi e lubjakivi ning palju muid kivisid kah veel. Linnuses oli paekivi muuseum ja selle torni kõrgus oli 21 meetrit. Seal oli kurtide kool ja paljand. Paljand oli umbes 8 meetrit kõrge ja see oli paekivist.

Siis me käisime veel energiaväljal. Räägitakse, et seal nähakse nägemusi. Me käisime vaatamas ühte suurt järve, mille nimi oli Porkuni järv, millest saab alguse Valgejõgi. Kui suvi on soe, siis vesi aurab rohkem ära , aga siis, kui sügavam on, siis esineb seal liikuvaid saari.

Me käisime linnuse torni otsas ja sealt oli näha Väike-Maarjat ja paljusid teisi kohti veel. Kui me seal olime, siis oli väga tuuline. Me vaatasime veel lubja põletamise ahjusid. Need olid päeris suured. Kui seal põletati siis naised panid endale maski ette, et nägu tahmaseks ei läheks. Seal oli päris suur korsten mis oli ülevalt natukene kõver.Ühesõnaga meie päev oli lõbus ja huvitav.

Mihkel JP 7. klass

Karulas Rahvuspargis

2011-10-13T22:17:00.001+03:00

Karula RP õppisin ma, kuidas on tekkinud pinnavormid, mida me iga päev näeme ja mille peal kõnnime. Õppisin, et me ei tea midagi pinnavormidest, mis olid kunagi meie maal kuna igal uuel jääajal sõitis Eesti aladest üle uus liustik, mis tegi kõik tasaseks ja hakkas kujundama uusi pinnavorme. Seal saime ka teada, miks mõned järved on väga laugete kallastega ja nendes pole üldsegi hea ujuda kuna selleks, et üldse ülepea vette jõuda, pead kõndima tükk aega. Mõned järved on jällegi väga järskude kallastega ja neis võid sa juba kaldalt peakat hüpata. Veel käisime Mäekonnu tornis, mis koos selle mäega, mille otsas ta asus, oli 150m kõrge ja sealt nägi isegi Läti kõrgustikku.Tagasi tulles käisime läbi Tamme-Lauri tamme juurest, mis on Eesti kõige jämedam puu. Selle ümbermõõt on 8m. Arvatakse, et see on ka Eesti üks vanemaid, kui mitte vanim puu. See seisab seal juba Jüriöö ülestõusust saati.

Raul 9. kl VG

Õppepäev Karula rahvuspargis

2011-10-13T21:24:00.008+03:00

Õppepäev algas bussisõiduga. Sõit oli pikk ja väsitav. Kohale jõudes oli määratud meile giid, kelle nimi oli Mats. Ta rääkis pinnavormidest, Maa tekkimisest ja kuidas mäed tekivad. Retk metsas kestis kokku kolm tundi. Selle aja jooksul nägime erinevaid pinnavorme ja käisime Mäekonnu vaatetornis. Vaatetorni kõrguseks oli 25m, maa peal oli aga 8m. Saime seal vaateid nautida natuke aega ja siis lasti meid sööma. Söögiks oli kaks saiakest ja väike mahlajook. Kodu poole liikudes käisime läbi Tamme-Lauri tamme juurest. See on Eesti vanim tamm - umbes 700 aastat vana. Tamm on seest õõnes ja täis valatud betooni, et tamm ära ei mädaneks. Pärast seda hakkasime jälle kodu poole sõitma.

Jana 9. kl VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-13T19:34:00.004+03:00

Porkuni muuseumi torn on 21m pikk. Vanal ajal seal kedagi ei elanud, aga kui oli oht siis mindi torni, et ennast kaitsta. Porkuni torn on paekivist tehtud.Tegime ka katse. Panime lubjakivi happe sisse ja see hakkas lahustuma ja hape läks kollaseks.

Läksime pärast vaatama paekivipaljandit. See tekkis niimoodi, et põhjavesi lahustas kivimeid ja tekkiski paljand. Seal oli näha mis maa sees on.

Lõpuks külastasime maaahju ja lubjatehast, kus algusel pandi kivid käru peale sealt viidi maaahju. Algusel kasutati puid et süüdata hiljem põlevkivi ja siis mõlemaid korraga. Ahjus põhiliselt töötasid naised, neil olid rätikud peas ja näo ees, et nad väga tahmaseks ei saaks. Mulle meeldis õppereis väga, kõige põnevam oli lubjapõletustehas.

Timo 7b VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-13T18:12:00.007+03:00

Me alustasime oma õppepäeva Porkuni Paemuuseumis, kus giid tutvustas meile kivimeid ja esitas küsimusi. Alguses me mõõtsime, kui kõrge on muuseumi torn. Torn oli 21 meetrit kõrge.

Peale seda sisenesime muuseumisse. Muuseumis oli palju kive nii suuri kui väikseid kui ka krobelisi ja siledaid. Me saime kivisid nii katsuda kui ka vaadata. Osa meist sai kokku panna ka kivi puslet. Me nägime ka koralle, need meeldisid mulle kõige rohkem. Kui giid oli jutu lõpetanud ronisime me torni. Tornist oli hea vaade õuele ja järvedele. Kui olime alla tulnud, sõime kõhud täis ja sõitsime Tamsalusse. Tamsalus oli paekivipaljand. See paljand oli tekkinud jääajal. Edasi liikusime metsa keskele väljakule. Vanasti oli olnud seal tantsuplats. Giidi sõnul oli seal nullenergia.

Viimase peatusena külastasime maaahju ja lubjapõletustehast. Tehas oli mahajäetud ja seal oli palju koopaid ja varemeid. Me käisime peaaegu kõik koopad läbi.

Mulle meeldis kõige rohkem käia koobastes ehk lubjapõletusahjus, sest osad ahjud läksid maa-alla. See oli tore reis

Jargo 7.b VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-13T17:45:00.002+03:00

Meie päev Porkunis oli väga meeldiv. Põhilise osa ajast rääkisime kivimitest, nt millest need koosnesid. Käisime paekivimuuseumis ja seal oli väga palju settinud kivisid. Ühte kivimit võis kraapida noaga ja sealt tuli palju nii-öelda liiva, kruusa, savi. Seal sai uurida ka luubiga erinevaid kivimeid. Meil oli alguses kaks giidi: vanem mulle väga ei meeldinud, aga noor giid meeldis. Noorem rääkis meile nendest kivimitest, et need olid kunagise veega meie kohal, siis oli Eesti suure vee all ja mereloomadest olid need kivimid tekkinud. Need olid täitsa nende veeloomade moodi. Me läksime hästi kõrgele vaatlustorni see oli nii kõrge, et kui alla vaatasid hakkas pea natuke pööritama. Seal üleval oli ka kõva tuul, kui hakkasime alla minema, olid enne allaminekut veel toad, kus sai kive uurida.

Me läksime sealt muuseumist ära Tamsallu. Siis me läksime lubjaahju, see oli väga suur ja seal oli hästi palju uksi, või no kuidas ma ütlen, pigem avasid. Reivo ütles selle ahju kohta koobas ja ma arvasin ka, et see oli koobas, aga see oli nii tore. Siis me läksime sealt koopast natuke eemale kivimi tehasesse. See oli hästi suur ja sellel oli kolmnurgakujuline värav. Sellega meie päev lõppeski. Mulle meeldis see päev väga!

Ireen 7b kl VG

Õppisin Porkunis

2011-10-13T17:41:00.002+03:00

Meie päev Porkunis oli väga huvitav. Bussiga sõitsime Vändrast Porkunisse tükk aega nagu bussisõidud ikka- tekitavad une peale. Porkunisse jõudes me esmalt külastasime muuseumi. Mõõtsime torni pikkust. Astusime muuseumi sisse. Meile näidati muuseumis erinevaid kivimeid. Igale kivile järgnes seletus, et mis kivim see on ja kuidas on see tekkinud. Peale kivimite uurimist, läksime mööda kitsaid treppe üles torni. Ülesminnes polnudki nii hirmus, kui allaminnes. Tornis üleval oli suur ja külm tuul. Üleval sai ka naljakaid pilte tehtud. Muuseumis tegime ka katse, mis oli päris huvitav. See põhines sellel, et kuidas toimub settimine. See oli lihtsalt tugevamate ainetega näidatud, et saaksime aimu, kuidas see käib.

Peale seda, läksime me bussiga kivipaljandit (kivipõletusahju) vaatama. See oli tõsiselt suur, kuid natuke lagunenud, kuid oli näha, et sellega on palju tööd tehtud. See on ikkagi vana ehitis. See ahi asus nagu augus, kus oli ohtlik. Peale seda, sõitsime bussiga koobastesse. Tegelikult olid need ahjud, kus põletati paekivi. Need olid tõsiselt suured. Me nägime ainult osa neist, mis olid tegelikult pikemad, aga ahju teised osad olid lagunemisohus.

Giid oli ka väga tore ja sõbralik, ning rääkis konkeetsetest asjadest.
Tagasisõit oli jällegi väsitav. Unigi kippus peale.

Mina jäin reisiga küll rahule.
Kärt 7B klass VG

Õppepäev Karulas.

2011-10-13T15:30:00.006+03:00

Õppepäeval räägiti meile, kuidas tekkisid pinnavormid. Pinnamoe kujunemisele on palju kaasa aidanud mandrijää. Samuti ka räägiti seda, et rannajoon liigub aja jooksul aeglaselt edasi. Veidike anti teadmisi ka Maa tekkest. Veel tean, et kõrgustikud on tekkinud mandrijää liikumise tõttu.

Käisime veel Mäekonnu vaatetornis. See meeldis mulle. Vaatetorn oli 25m kõrge ja sealt avanes ilus vaade Eesti metsadele. Tagasi tulles vaatasime ka Tamme-Lauri tamme. Tamm oli jäme ja sinna ümber mahtus 8 inimest.

Päev sai läbi ja sõitsime kodu poole. Üldiselt oli päev pikk, aga hariv.

Getter 9. kl VG

Õppepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis

2011-10-13T14:00:00.003+03:00

Käisime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis ning põlekivikaevanduses. Hommikul sõitsime sinna 4 tundi. Sõit oli igav ja pikk. Peale sõitu läksime kaevandusmuuseumi, kus giid rääkis meile põlekivist ja selle väärtusest. Kui giid oli meile põlekivist rääkimise lõpetanud, panime kaevurite riided selga ning sisenemesime kaevandusse. Kaevanduses saime teada, kuidas põlekivi kaevandati. Kaevurite kiivrite värvid näitasid, millist tööd nad tegid. Punase kiivriga mehed olid kõige visamad, sinise kiivriga mehed kutsuti kohale ainult siis, kui mingi õnnetus oli juhtunud. Valge kiivriga mehed olid ülemused, nad kontrollisid et kaevurid midagi valesti ei teeks.

Käisime veel ka rongiga sõitmas ja muud kaevandus tenikat vaatamas. Kui kaevanduses kõik vaadatud oli, siis läksime tagasi kaevandusmuuseumi. Sealt läksime edasi tehismäele. Peale tehismäel käimist läksime tagasi bussi ja sõitsime koju.

Andre 8. kl JP

Õppepäev Porkunis

2011-10-12T20:41:00.004+03:00

Meie käisime Porkunis. Kõigepealt läksime Paemuuseumi. Siis mõõdeti selle torni pikkus ära ning seejärel läksime sisse, kus räägiti meile paekividest. Räägiti, kuidas nad tekkivad, kuidas nad lagunevad ja kuidas nad kivistuvad. Peale seda läksime ülesse vaatlustorni, kus olid väga kitsad trepid ja kõrged astmed. Kui ülesse jõudsime, oli seal kõva tuul, mis oleks nagu lendu viinud. Alla vaadata oli jube, sest me olime üsna kõrgel. Alla minna oli halb, sest trepi astmed olid kõrged. Alla minnes käisime kõik need toad läbi, mis sinna vahepeale jäid. Tubades oli palju kive ja kividest kujusid. Alla jõudes hakkasime katset tegema. Väikesed paekivid olid kausikesse pandud ja siis kallati neile hapet peale ja see söövitas need kivid ära. Veel öeldi, et veekogu põhjas juhtub kividega sama, aga aeglasemalt. Siis läksime õue. Läksime paepaljandit vaatama, see oli tõsiselt suur ja kui keegi tahtis selle küljest väikese tükki kaasa võtta, siis ei lubatud. Peale seda sõitsime Tamsalusse lubjapõletusahju vaatama. See oli tõesti suur ja kui sealt ääre pealt alla vaadata, oli see ka kõrge. See ahi oli päris ära lagunenud, aga kunagi põletati seal paekivi. Katuses oli palju auke. Aga seal ahju sees oli jube olla, sest seal oli pime. Ja mulle seal ei meeldinud olla. Neid ringahje oli kaks ja seal kõrval oli veel üks suur kõrge maja. Vaatasime sellegi ära ja siis hakkasime kodu poole sõitma. Üldiselt jäin mina reisiga rahule. Tore oli.

Sigrit VG 7a kl

Õppepäev Porkunis

2011-10-12T18:11:00.004+03:00

Õppepäeval käisime kõigepealt Porkuni paemuuseumis. Meile näidati katset, kuidas kivi happes lahustub. Kivi pandi väikesesse kaussi ja peale valati hapet. Peagi oli näha, kuidas kivi järjest lahustub ja väiksemaks jääb

Käisime ka Tamsalu lubjapargis. Nägime kõigepealt suurt maaahju, kus kunagi ammu põletati lubjakivi. Hobustega veeti lubjakivi ahju juurde ning laoti ahi korralikult täis. Seejärel pidi põletama seda ühe nädala. Hiljem ehitati sinna uus ahi ning vana ahju kasutamine lõpetati. Uuel ahjul oli mitu erinevat kambrit. Tuli sai erinevates kambrites ringi käia selleks mõeldud avade kaudu. Kõiki kambreid korraga ei kasutatud. Kui paaris kambris põletati lubjakivi, siis samal ajal mõnda teist kambrit eelsoojendati või tehti tühjaks. Põletatud lubjakivi ehk lupja sai hiljem kasutada ehitusmaterjalina. See segati veega ning hoidis hiljem kive ilusti koos.

Vahepeal käisime ka energiarajal. See oli koht, kus legendi järgi oli võimalik näha viirastusi. Meile jutustati ka lugu küla tantsupeost ning sellest, kuidas seal oli keegi viirastusi näinud. Sealsamas energiaraja alguses oli ka ilus paekivipaljand.
Nägime ka Porkuni uut erivajadustega laste kooli ning saime kuulda Porkuni järvest, mida ähvardab mõnel aastal ka ärakuivamine.
Laura 7a kl. VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-11T21:20:00.006+03:00

Käisime Porkuni paemuuseumis, kus õppisime erinevaid kivimeid ja mis nendest kividest tehakse. Saime ka käia paemuuseumi vaatetornis, kust nägi väga kaugele. Siis käisime tutvumas Porkuni järvega, mis kuivab igal suvel ära ja sinna jäävad vaid väikesed lombid. Selles järves on ujuvad saared, mis mööda järve ringi liiguvad. Käisime vaatamas ka paljandeid, milles olid korallid. Vaatasime ka lubjakiviahjusid. Me käisime vaatamas kahte ahju, mis meenutasid mingeid tunneleid. Need olid nii suured, et me mahtusime terve grupiga sisse. Õppisime, kuidas torni kõrgust ilma mõõtmisvahenditeta mõõta.

Rando 7.a klass VG

Õppepäev kaevanduses

2011-10-11T20:55:00.002+03:00

20. septembril 2011 käisid 8.a ja 8.b klass Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis. Kui olime kohale jõudnud, räägiti meile põlevkivist, selle kasutamisest ja kaevandamisest. Pärast seda panime joped selga ja kiivrid pähe ning läksime maa alla, kus oli 5-6 kraadi sooja. Seal tehti meile ekskursioon, kus räägiti ning näidati, kuidas miski asi käib. Mõned masinad pandi ka tööle, need tegid väga kõva häält. Pärast seda läksime rongiga sõitma, siis näidati meile veel ühte masinat ja sõitsime rongiga tagasi. Ime oli, et see rong ja teised masinad üldse töötasid, need olid ju nii vanad. Igatahes oli seal väga põnev ja huvitav. Siis läksime üles tagasi, võtsime joped ja kiivrid ära ning läksime õue. Natukese aja pärast läksime Eesti kõige-kõige suurema kopa juurde, mis oli tõesti suur. Peale seda hakkasime mäe otsa ronima, vaade oli sealt ilus, tegime pilte ja hakkasime alla tagasi tulema. All ootas meid buss. Kui olime all, jagati meile pirukad ja mahlad. Kui olime söönud, hakkasime koju tagasi sõitma.
Janeli 8. kl VG

Õppekäik Karulas

2011-10-10T20:15:00.006+03:00

Käisime Karula rahvuspargis 28. septembril. Õnneks oli ilus ilm, aga hommikul oli külm tuul. Nägin seal palju ilusat loodust. Siin meie kandis selliseid oosmõhnasid pole. Sain teada, kuidas jää liikus ja miks jää liigub, kuidas tekkisid oosmõhnad ja mõhnad. Karulas on kupliline pinnamood ja väikesed künkad paiknevad lähestikku. Huvitav oli vaadata neid väikeseid künkaid kui me hakkasime Karula rahvuspargi poole jõudma. Viimane huvitav asi oli see, kui me käisime vaatetornis mis oli 25 m kõrge.

Muljed olid väga head, mulle meeldis see päev.

Mikk 9.klass JP

Õppepäev Karulas

2011-10-10T16:35:00.005+03:00

Hommikul kui üles tõusin, tuli meelde et peame klassiga Karulasse minema. Kui kohale jõudsime siis oli meid päris palju. Giid Mati oli teejuhiks ning rääkis kuidas tekkisid mäed ja künkad. Hakkasime liikuma mööda Ähijärve matkarada teejuht rääkis künka langusest. Liikusime edasi mööda rada kohati oli märg tee, kuhu olid lauad pandud ja silt oli ka üleval, et libisemis oht on. Giid rääkis, et oosis on kruusa allpool rohkem kui üleval pool. Rääkis, et oosid olid tekkinud jääajal mil maastik oli künkaline. Teerada läks läbi metsa mõned puud olid ka maha kukkunud seeni oli ka. Karjaaed oli, looma pidamine pidi seal päris hea olema. Jõudsime vaatetorni juurde. Öeldi et torni kõrgus on üle 20 meetri, vähesed kartsid kõrgust. Pärast öeldi, et lähme kõik Tamme- Lauri tamme juurde, seal tehti pilti ja võeti puu ümberlt kinni, umbes 7 inimest mahtus puud kallistama.

Martin 9.kl JP

Porkunis õppimas.

2011-10-10T14:06:00.001+03:00

Me käisime Porkunis sealses paekivimuuseumis. Seal sees me nägime erinevat sorti kive.Meile räägiti sellest kuidas ja kus on need kivid tekkinud. Porkuni muuseumi juures oli järv. Iga aasta suvel kuivas see ära ja sellest jäid ainult järele pisike oja ja veeloike. Peale selle me käisime muuseumi katusel platvormil, kus sai näha väga kaugel. Kui me läksime trepist üles, olid seinad kivist ja trepid järsud. Selle jaoks pidime kasutama köiest käepidesid, et trepist üles saada. Trepid olid väga kitsad ja sellepärast käisid tüdrukud ning poisid eraldi üleval. Sellel ajal, kui üks grupp katuse peal olid, olid teised all ja neile räägiti kividest. Meile seletati kõike väga põhjalikult. Me saime proovida ka mõõka teritada. Pärast sees olekut me läksime õue. Siis me läksime asja juurde, mis nägi välja nagu kerra tõmmanud uss see oli energiaring. Selle muuseumi hoovis oli palju vanu hooneid. Üks vanadest hoonetest oli vana koolimaja. Giid rääkis, et tema oli kuulnud, et seal kummitab. Mina sain tema jutust aru, et iga õhtu, kui oled üksi või kahekesi sõbraga seal koolimajas sees kuuled, nagu keegi kõnniks katuse peal või tubades. Selleks, et seda kuulda, pidi olema õhtu ja pidi olema pime.

Siis me läksime vaatama järve, mis igal suvel ära kuivas. Siis kui meie seal käisime, oli järv vett täis. Giid rääkis veel, et selle järve keskel nägi välja nagu saar, aga see ei olnud saar, vaid kaldast murenenud tükid. Need ulpisid järve keskele ja tõmbusid kokku. Peale selle vaatamist läksime sööma. Puhkasime 20 minutit ja peale seda sõitsime bussiga ühe metsa äärde. Giid rääkis seal paljust, aga ma ei kuulnud, kuna minu kõrval poisid lobisesid väga kõvasti. Oli raske kuulata.

Tulime metsast välja ja sõitsime bussiga Porkuni parki. Siis läksime kohta, kus oli palju vanu ehitisi ja mina kuulsin, et seal oli kunagi olnud ringahi ja seda kütsid naised. Naistel olid näo ees riidest maskid, et nägu tahmaseks ei saaks. Tulime sealt välja ja hakkasime koju sõitma.
Ilona 7. kl VG

Õppepäev Karulas

2011-10-09T21:18:00.004+03:00

Õppepäev Karulas algas pika bussisõiduga. Kohale jõudes tutvustas meile end giid Mats. Temaga läksime Ähijärve matkarajale, kus ta seletas meile, kuidas tekivad pinnavormid. Saime teada, kuidas tekivad mäed, järved, tasandikud. Lõpuks läksime matkarajale , mis oli umbes 3,5 km pikk. Rajal oli põnev käia, kuna samal ajal nägime palju pinnavorme. Meie giid tegi peatusi, kus ta rääkis jälle pinnavormi teketest. Lõpuks jõudsime vaatetorni, mis oli 25 m kõrge. Torni otsast oli näha Munamäge ja Otepää kõrgustikku. Kui hakkasime koju sõitma, käisime veel Tamme-Lauri tamme juures, kus me tegime ühispilte. Peale seda suundusime me koju tagasi. Kokkuvõtteks arvan, et päev oli pikk ja väsitav, aga samas ka põnev ja hariv.

Laura 9. kl JP

Porkunis

2011-10-09T13:08:00.002+03:00

Esimesena läksime paemuuseumisse. Seal näidati meile erinevaid kive ja kuidas vesi lihvib kivi. Kivisid oli palju, nt: dolomiit, paekivi ja muud. Räägiti, kuidas kivi tekkis ja mis andis värvi. Kui pinnavormis oli palju liiva, siis oli see kollakas kivi. Pärast näidati katset, kuidas kivi aegamisi praguneb. Ainult seal oli protsess kiirem ja teiste ainetega. Vesi lihvib kivi ja siis see lõheneb. Kui on tekkinud suurem auk, siis vajub ülevalt peale. Kassile meeldib magada veesoone peal ja koerale ei meeldi. Nii saame teada, kus veesoon on. Pärast lasti meil kivi pusle kokku panna. Tornis nägime ka kummist munka. Torni pikkus oli 21m. Kummalisel kombel annab torni ehituse kuupäev, muuseumi avamise aasta ja akende arvu ristsumma kokku 21. Pärast näidati kuritde vana koolimaja ja veesoonest tekkinud aukusid tee peal. Tee parandati ära ja ikka tekkis sama koha peale auk. Näidati veel liikuvaid saari. Üks saartest oli köiega puu külge kinni pandud. sain teada, et kui katsud jalaka lehte, siis on see kare ja selle kohta öeldi, et isa on habeme ajamata jätnud. Teised olid märganud järves veekeerist. Osadel aastadel oli see järv ära kuivanud, viimati oli nii 2006. a-l. Kohtasime seal ka jutukat vanainimest. Siis läksime paljandile, mis oli looduskaitse all. Peale seda läksime maa sees olevat lubjaahju vaatama. Seal oli kaks ruumi. Üks, kust puid pandi ja teine, kus põles lubjakivi. Seal pidi olema ööpäev valves, et tuli ei kustuks. Seal töötasid naised ja mehed. Lubjakivi veeti hobusega. Seal näidati palju kive mahub ühte vankrisse. Peale seda läksime vaatama uuemat lubjakiviahju. See oli maa sees ja seal olid augud tehtud, kus puid sisse visata. Lubjakivi oli paigutatud aukude vahele. Seal oli üks suur korsten ka, kust suits välja tuli. Osad võtsid kive ka koju kaasa ja peale seda läksime tagasi kodupoole.
Jarek 7. kl VG

Õpepäev Porkunis

2011-10-09T12:14:00.003+03:00

Meie kooli 7. klassid käisid Porkuni paemuseumis. Giid näitas meile üht katset. Giid pani väikesed paekivitükid ühte väikesese kaussi ja valas nende peale hapet, mis segatud veega. Selle katse põhimõte oli näidata meile mis juhtub kividega maa alla. Siis me käisime tornis, mis oli ehitatud 1947. a. Selle torni alumisel korrusel oli: kaks mõõka ja mõõgateritaja, mis oli tehtud paekivist. Porkuni järves olid ujuvad saared ja järves me nägime ka veekeerist. Siis me sõitsime paekivi paljandit vaatama, kus oli näha ka koralle. Sealt me kõndisime edasi kohta kus on mõõdetud null energia. Siis viidi meid paika, kus kunagi põletati lubjakivi, et saada lupja. Lubjakivi tuli põletada järjest üks nädal. Kive veeti vankritega, mille ette olid rakentatud hobused. Üks vankritäis kaalus umbes üks tonn. Mulle meeldis see päev sõprade seltsis ja ma sain ka palju teadmisi juurde.

Kris 7.kl VG

Õppeppäev Karulas

2011-10-09T08:03:00.004+03:00

Hommikul ärgates meenus ,et täna on minek Karula Rahvusparki. Sõit oli pikk ja väsitav. Kohle jõudes hakkasime rahvuspargis ringi liikuma. Vaatlesime erinevaid pinnavorme. Giid rääkis iga pinnavormi kohta midagi huvitavat. Karulas kõndisime üle mõhnade, oos-mõhnade ja üle teiste pinnavormide. Õppepäeva lõpupoole jõudsime Ähijärve vaatetorni juurde. See oli umbes 23 meetrit kõrge. Pärast Karulast lahkumist külastasime ka veel Tamme-Lauri tamme, tamme ümbert mahtus kinni hoidma seitse inimest. Tamme-Lauri tamm on seest õõnes ja täis valatud betooni.

Kokkuvõteks võib õelda , et oli pikk ja huvitav päev.

Arvet 9 kl. JP

Karula Rahvuspargis

2011-10-07T21:23:00.002+03:00

Alustasime bussi sõitu kooli juurest. See sõit oli pikk ja väsitav. Kui me kohale jõudsime pidime ootame veidike, kuni giid tuleb meiega rääkima. Kui ta tuli, siis ta tutvustas ennast, et ta nimi oli Mats ning ta on kauem seal Karulas töödanud kui meie elanud oleme. Me liikusime mäe peale, kus ta hakkas rääkima pinnavormidest. Kuulasime tema juttu umbes 45 minutit ja enamus inimesi tahtis juba liikuma hakata. Liikudes edasi otsustasin kõige lõppu jääda, et igasuguseid huvitavaid pilte teha. Kui olime väsitava teekonna peaaegu et läbinud nägime kuidas traktor paiskas värsket sõnnikut põllu peale ja meie pidime sealt üle minema. Õpetajad hoiatasid et me sisse ei astuks, muidu jääb hais juurde. Sain teada, et seal oli kupliline pinnamood ja neid nimetatakse mõhnadeks. Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Käisime vaatetornis mille kõrguseks oli 25m. Sealt ülevalt oli väga hea vaade. Kodu poole liikudes käisime Tamme-Lauri tamme juures, see on üks kõige vanemaid tammesid umbes 700 aastat vana. Tamme sisse on valatud betooni, et tal oleks õige kuju ja et ta ära ei mädaneks. Ja kui me olime seal ära käinud, hakkasime kodu poole liikuma.

Angelika 9. klass JP

Õppepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis

2011-10-07T16:01:00.010+03:00

Käisime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis ja põlevkivikaevanduses, mis asus 8 meetri sügavusel. Õppepäev algas 4-tunnise bussisõiduga, mis oli väsitav. Maa all saime teada, et kaevurid sõid seal samas maa all. Saime teadmisi kaevurite kiivritest, et värvid näitasid välja, mis tööd nad tegid. Kõige tugevamad mehed olid punase mütsiga. Valge mütsiga olid mehed, kes palka maksid. Alati kui nähti, et valge kiiver tuleb hüüti "zuba" (ülemus), et kõik lõpetaksid ebaseadusliku lõhkamise. Kaevurite töö on väga eluohtlik. Giid rääkis meile, et paljud mehed surid näiteks südameatakki. Kui jõudsime giidi töökoha juurde siis seal oli väga lagunemisohtlik katus, et see võis tihti kokku kukkuda. Need masinad, mis seal olid, tegid väga suurt müra. Meile näidati isetehtud ratast, millega mehed sõitsid maa-all. Kui oli vaja mäest üles tõusta, siis võtsid vagunist kinni. Kõige lõpus saime allmaa rongiga sõita, minu arust oli see liiga aeglane. See oleks võinud oma täiskiirusega sõita, milleks oli 75 km tunnis. Kõige viimasena käisime maa peal ja ronisime tehismäe otsa, mis oli kõrge, aga olen ka kõrgematel mägedel olnud ja oligi päev lõppenud. Sõitsime bussiga koju jälle 4 väsitavat tundi.
Anett 8. klass VG

Õppepäev Karulas

2011-10-06T21:06:00.004+03:00

28. septembril läksime Karula rahvusparki. Sõit oli väga pikk, me sõitsime Karulasse üle kahe tunni. Meile räägiti seal pinnavormidest, maastikust ja põldudest. Mulle meeldis Perajärve vaatetorn Perajärve torni kõrguseks on 23 meetrit. Rahvuspark asutati 1979 a. a maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasjärve Tornimägi kõrgusega 137 m üle merepinna. Me käisime Tamme - Lauri Tamme juures. Tamm on 700 aastat vana. Puu sisse on valatud betooni, et puu ikka säiliks ja ära ei mädaneks.

Tõnis 9.kl JP

Õppepäev Porkunis

2011-10-06T20:56:00.002+03:00

Porkunisse jõudes nägime me kõrget lossitorni, kus ootas meid meie giid. Algul õpetati meile, kuidas torni kõrgust mõõta. Edasi liikusime me lossitorni sisse, kus giid näitas meile erinevaid kive, näiteks paekivi, marmorit, lubjakivi ja nii edasi.

Torni ülesse minnes nägime, et torni trepi koridorid lähevad aina kitsamaks. Teisele korrusele jõudes nägin keskaja mööblit ja palju erinevaid kive. Tipust avanes ümberringi imeline vaade, alla vaadates tundus, et kõik on nii väike. Alla jõudes liikusime edasi järve kaldale, järve kaldad olid järsud ning vesi oli täiesti läbipaistev, sest see pärines põhjaveest.

Edasi sõitsime Energiarajale, kus vaatasime üht paljandit ehk kiviseina, mis on ainulaadseim Euroopas oma kivististe poolest.

Sõitsime ka Tamsallu lubjakivi ahjusid vaatama. Lubjakivi põletusahjud olid väga suured. Saime ka teada mis aastast mõned ahjud on, need olid aastast 1898 ning nägid väga vanad välja.

Mart-Anton 7A kl VG

Porkuni

2011-10-06T11:19:00.001+03:00

Energiaring

Õppepäev Porkunis

2011-10-05T18:49:00.004+03:00

Meie klass käis Lääne-Virumaal Porkuni Paemuuseumis. Reisi alustasime uue kurttummade kooli vaatamisega. Edasi läksime Porkunisse. Seal võttis meid vastu giid.

Me alustasime torni mõõtmisega ja selgus, et torn on 21 meetrit kõrge. Seda sai arvutada aastaarvu järgi ja sammude järgi. Seejärel läksime sisse, kus oli igasuguseid erinevaid kive ja kivikujutisi. Giid rääkis ja näitas paekivi, koralli ja teisi kivimeid. Me saime ka kivi kokku panna. Samal ajal rääkis ta erinevatest paekividest näiteks lubjakivi, dolokivi ja mergel. Paekivi on settekivim. Peale kivimite vaatamist saime ronida torni kahe grupina - poisid ja tüdrukud, sest trepid oli kitsad ja korraga ei mahtunud ka. Torni tipus puhus tugev tuul.

Alla tagasi jõudes näitas giid meile katset. Ta pani kaussi kivid ja valas peale hapet. Kivid hakkasid kahanema aeglaselt, kuigi hape vahutas suure hooga. Katsele järgnes jalutuskäik energiaväljale, kus tuli jutuks kummitused, kuid sellele me aega ei viitnud ja läksime edasi Porkuni järve äärde. Seal saime teada, et järv kuivab mõni aasta ära ja kalad surevad. Järves on ka liikuvad saared. Me käisime ka metsas energia rajal, mis tervendab.

Bussisõit viis meid välja Tamsallu. Seal nägime lubjakivi põletamise ahje. Üks neist oli ringikujuline, mille laes oli palju auke. Põletamisega tegelesid naised.

Sellel päeval sain palju uusi teadmisi ja reis jooksul sai ka nalja.

Merle 7.a klass VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-05T14:45:00.003+03:00

Porkunis me käisime paekivimuuseumis. Paekivimuuseum oli paekivist tehtud ja see oli 21 m kõrge. Giid näitas meile ühe keemia katse, kus ta pani kaks paekivi tükki ühte kaussi ja kallas hapet peale ning kivid hakkasid lagunema. Seal paekivimuuseumi lähedal oli ka järv ja giid ütles, et mõni suvi see järv kuivab ära ja osa sellest vajub põhjavette. Selle järve sügavaim koht on 3 m. Me käisime ka lubjakiviahjusid vaatamas ja nendes ahjudes põletati lubjakive. Seal paekivimuuseumis lasti meil ka kividest erinevaid puslesid kokku panna. Me nägime ka punase koorega puid. Punased olid need koored sellepärast, et toitaine maa all sisaldas rauda ja puu oma juurtega tarbis seda toitainet. Käisime ka sellises kohas, kus oli maakoort näha. Seal paljandil oli erinevaid kivimeid. Seal oli ka suur sipelgate maantee. Siis me nägime hästi suuri ahjusid, kus sees sai isegi joosta ja seal põletati ka lubjakivi, aga seal töötasid naised. Kui neil tööpäev läbi oli, siis tehti sauna, et kõik end puhtaks saaksid. Peale seda läksime kõik bussi ja hakkasime koju sõitma.

Tanel 7. kl VG

2011-10-05T09:15:00.002+03:00

Porkuni Paemuuseumi torni kõrgust mõõtmas.

Õppekäik Saadjärve looduskeskuses

2011-10-04T18:08:00.004+03:00

Sõitsime välja hommikul kell 8.00. Kahe tunni pärast jõudsime Saadjärve looduskeskusesse. Kõigepealt juhendas meid Jaan, kes rääkis meile jääajast. Saime teada, et jääaeg ei olnud ainult ühe korra, vaid 8 või 9 korda. Siis rääkis ta kuidas tekivad voored. Voored koosnevad kivimite segust, ehk seal on segamini nii savi, liiva, kruusa jms. Ka vee alune pind koosneb kivimi kihtidest. Hiljem saime katsuda ka liiva, savi, kruussa ja teisi kive. Kolmanda korrusel nägime looma topiseid. Seal oli nii öökulle, kalasid, hunt, rebane ja ka orav. Teisel korrusel vaatasime kuidas kaarte koostatakse ja saime ka ise ühe Saadjärve kaardi kokku panna.

Peale seda läksime Kalevi poegade kivisid vaatama. Kõige suurema venna kivi me ei näinud, sest see oli vees. Kuid Kalevipoja noorema- ja keskmise venna kivi nägime.

Tegime veel kruusa sõelumis katseid, kus eraldasime osi ning siis hakkasimegi koju sõitma. Sel päeval saime palju uut teada.
Triinu-Marii 6. kl VG

Õppekäik Saadjärve looduskeskuses.

2011-10-04T16:35:00.003+03:00

Kui me olime kohale jõudnud, siis käisime kõik seal Saadjärve peal ära, seal oli sild. Ma tegin väga palju pilte ka. Saadjärv on ilus koht. Mulle meeldis eriti seal see järv. Kui järve juures oli meil ära käidud, siis jagati meid gruppidesse. Giid Kaupo rääkis meile jääajast ja voortest, kuidas on nad siia tekkinud. Seal olid erinevad kivimite sordid. Me võisime neid katsuda.

Siis kui Kaupo oli ära rääkinud, läksime kolmandale korrusele. Seal oli palju looma topiseid. Mulle meeldis kõige rohkem hunt. Kui olime kolmandal korrusel ära käinud, juhatati meid teisele korrusele ja giid Jaan hakkas meile rääkima kaartidest. Kaarte on tegelikult väga palju ja erinevaid ta näitas meile ka kus kohas Vändra asub. Pärast läksime sinna kohta, kus legendi kohaselt olid visanud enda kivid Kalevipoja keskmine ja kõige noorem vend. Kui tagasi, tulime pidime me hakkama kruusa valama läbi sõela ja mõõtma selle koguseid . Seal oli päris huvitav.
Helvi 6. kl VG

Õppepäev Porkunis

2011-10-03T17:19:00.007+03:00

14.09.11 käisime Porkunis. Hommikul, kui ärkasin, mõtlesin, et tuleb jube päev, sest vihma sadas. Kui kohale jõudsime, siis päike paistis ja oli ilus ilm ning esimesena nägin seal Porkuni järve.

Läksime edasi ja jõudsime Paemuuseumini. Siis tuligi meie giid. Ta tutvustas meile seda kanti. Enne seda käisime vaatamas ka uut kurttummade kooli. Vanasti oli see seal samas muuseumi juures. Seal oli ka kunagi mõis. Giid rääkis meile, et nendes majades kummitab. Ta tegi ka meiega koos katse, kus ta pani kivide peale hapet. See hakkas vahutama ja kividest jäi järgi väikesed jupid. Muuseumi omanik rääkis meile pikalt kivimitest. Kuna Paemuuseum on torn, siis saime käia ka torni tipus. Seal oli väga tugev tuul. Me käisime õues ringi. Giid näitas meile teisi järvesid, mis on sealsamas.

Giid rääkis ka meile sellest, et väravatorni kõrgus on umbes 21 meetrit, selle mõõtsid välja meie klassi poisid. Sellega seoses oli kõik numbrid. Kui liitsid aastaarvu, millal see oli ehitatud, said 21 meetrit. Kui liitsid kokku korrused, said 21 meetrit ja nii edasi.

Käisime ka metsas energia raja peal. Kaks meie klassi poissi kukkusid, kuna oli sopane. Metsas oli paljand, kus nägi kõiki kivimeid, mis maa sees on.

Käisime Tamsalus, seal näitas giid meile ahju, milles põletati lubjakivisid. Kui edasi läksime, nägime vana mahajäetud maja ja paeahju, mis oli ringi kujuline. Lubjaahi oli nagu tunnel ja natuke sisse vajunud.

Hakkasime siis metsast tagasi minema. Kuna poisid tegid pahandust, siis õpetaja võttis poistelt käest kinni, et nad oleksid korralikult. Bussiga kojusõit oli väga lõbus. Sai palju nalja.

Õppisin sellel päeval väga palju näiteks, et kivisid on roosikujulisi ja kivide sees on näha kunsti.
Lily 7a. kl VG

Õuesõpe Kohtla-Nõmmel

2011-09-30T09:59:00.005+03:00

Käisime 20. septembril Kohtla-Nõmmel põlevkivi kaevanduses. Koolist väljasõit oli umbes kell 8.30. Kõige igavam oli sõit, sest me sõitsime umbes 3 tundi. Lähenedes sihtkohale oli näha mõnda tuhamäge. Alguses me külastasime põlevkivimuuseumi, kus meile räägiti põlevkivi kaevandamise ajaloost. Peale jutu kuulamist läksime alla kaevandusse, aga enne pidime selga panema kaevuri jope ja pähe kiivri.

Me läksime umbes 10 meetri sügavusele maa alla, kus oli suhteliselt jahe. Esimese asjana oli seal näha raudteed ja pikki laudteid. Kui liikuma hakkasime, siis meid hoiatati raudtee kohal olid elektrikaablid, millest võis saada piisavalt voolu, et kokku kokkuda.

Siis meile räägiti, et igal ametimehel oli erinevat värvi kiivrid. Kes valgeid kiivreid kandsid, need olid töödejuhatajad, punast värvi kiiver oli neil, kes tegid kõige rohkem tööd ja sinine kiiver oli neil, kes ei teinud üldse tööd ja said kõige rohkem palka, sest nad olid päästetöölised.

Meile tutvustati ka igasuguseid masinaid, mida kasutatakse tänapäeval. Vanasti tehti kõike käsitsi, näiteks kirgaste ja labidatega ning ka puuridega millega puuriti auk ja sisse topiti lõhkeainet. Vanasti pidid töölised lõhkeaine ise muretsema oma raha eest. Sorteerimisega tegelesid naised, kes ladusid põlevkivi vagunitesse.

Lõpupoole saime ka sõita rongiga, mis oli suhteliselt väike ja kitsas. Peale kaevanduses käimist läksime maa peale ringi jalutama. Seal oli näha ühte suurt kallurit, mis oli suhteliselt katkine. Lõpuks läksime ühe tuhamäe otsa, kus saime vabalt ringi liikuda. Siis läksime bussi ja sõitsime jälle 3 tundi koju. Õppepäev meeldis mulle, sest ma pole varem kaevanduses käinud.

Hendrik 8. klass JP

Õppepäev Saadjärvel

2011-09-30T09:09:00.001+03:00

Meie klassi ja Vändra Gümnaasiumi 6.klassi õpilased käisid Saadjärvel. Kui kohale hakkasime jõudma, nägime järvesid ja künkaid mida nimetati vooredeks.Hiljem õeldi meile , et me oleme Vooremaal. Esimese asjana näidati meile järve , mis oli päris suur. Nägime veel palju kalu. Peale seda läksime looduskeskusesse, kus oli üks mees kes meile hakkas vooredest rääkima, tema nimi oli Kaupo. Kaupo rääkis veel kivimitest ja jävedest. Kui kivimidest ja järvedest oli rääkitud, läksime teise ruumi, kus hakkas Jaak meile mägedest rääkima. Hiljem läksime Kalevipoja kive vaatama. Kive , mida oli kolme erinevat suurust, need olid päris pirakad. Sain teada, et Eestis on olnud jääaeg. Minu arust tasub sinna tagasi minna, kuna seal on ilus mäestik ja kaunid järved.

Kaarel JP 6. klass

Õppepäev Porkunis

2011-09-30T08:23:00.004+03:00

14. septembril käis meie kooli 7. klass ja Vändra kooli 7. klass Porkunis. Sinna sõit oli väsitav ja pikk. Kõige esimesena läksime kurtide kooli vaatama, me sõitsime bussiga koolist mõõda ja nägime nende uut ilusat kooli. Siis läksime Paekivi muuseumisse, seal rääkis giid meile kivimitest. Poisid said minna kõige esimesena linnusest alles jäänud torni mis oli 21 m kõrge. Kui poisid alla tulid, said tüdrukud minna. Ega ülesse ja alla päris mõnus polnud minna, kuna trepid olid kõrged.Torni otsas oli tugev tuul. Veel näitas giid meile energiavälja, kus pidid käed peopesast soojaks minema ja Vändra koolist ühel õpilasel nimega Marleen läksidki peopesad soojaks. Veel käisime Valgejõe ääres. Siis sõitsime bussiga Tamsallu, kus olid lubjaahjud. Need olid väga suured ja õudsed.

Kirsika 7. klass JP

Porkuni

2011-09-30T08:22:00.008+03:00

Meie kooli 7. klass käis Porkuni paekivimuuseumis. Muuseum oli tehtud linnusetorni, mis oli umbes 20 meetrit kõrge ja sellel oli neli korrust. Sealt lähedalt voolas läpi Valgejõgi, mis vahel kokku kuivab. Giid rääkis ka seda et, seal lähedal elab üks kalamees, kes püüab talveks kõik kalad jõest välja ja viib nad oma keldrisse väikestesse vannidesse kus nad veedavad talve.
Maido 7. kl JP

Õppepäev Porkunis

2011-09-30T08:22:00.005+03:00

Meie, Juurikaru kooli 7. klassi õpilased, käisime koos Vänsra gümnaasiumi 7. klassiga Porkinis õppepäeval. Mina nägin suurt paekivimuuseumit, mis oli 21.meetri kõrgune ja mitme korruseline. Kõige huvitavam oli Porkunis see jõgi, millest hiljem oli sündinud järv. See oli huvitav kuna algul oli jõgi ja hiljem järv. Me käisime oma poiste-rühmaga vaatamas ka õpetajate mälestuskivi, millel oli peal suur naine ja kolm last. Tore oli see ka, et oli Porkunis energja-väli, seal oli hästi suur veekeeris, 3x3 meetrit umbes. Lubjaahjud Tamsalus olid ka väga toredad, ahjud olid suured ja lahedad igal pool. Mulle meeldis kõige rohkem see, et lõpus sai üksi Tamsalus igal pool lagunetud majades ringi mõllata, turnida ja jooksta. See päev oli normaalne, kuna ei pidanud koolis olema, vaid sai uut ja huvitavat teada.

Riiko JP 7. klass

Õppepäev Porkunis

2011-09-30T08:18:00.004+03:00

Meie käisime Porkunis. Esialgu käisime paekivimuuseumis ehk siis linnuses, millest oli järgi jäänud vaid üks torn. Ja seal oligi muuseum. Ülejäänd linnus hävitati Liivi sõja ajal ära ja see torn oli ainuke, mis püsti jäi. See oli 21 meetrit kõrgune. Peale seda läksime energiaketta juurde. Räägitakse, et kui seal seisad, saad energiat juurde. Nägime Porkuni järve, mis tegelikult oli jõgi nimega Valgejõgi ja see kuivab mõnel suvel täiesti ära. Seal on ka saar, mis on liikunud. Porkunis tegime ka katset, et kui panna paekivi kaussi ja siis hapet peale kallata, hakkab see kahanema. Porkunis nägime kahte erinevat kurtide kooli: üks oli väga vana, mis enam ei töötand, aga teine oli uhiuus, kus lapsed õppisid rõõmsasti. Kui olime Porkunis oma ettenähtud asjad ära vaadanud, siis sõitsime Tamsallu. Kus me käisime paekivi paljandil. Seal meile räägiti päris kaua igasugustest kivimitest. Kui olime seal lõpetanud, siis kõndisime metsa sisse ühele energiaväljale, kus giid rääkis meile sellest päris palju legende. Siis aga kõndisime bussi ja sõitsime bussiga päris Tamsalu linna sisse, kus tegime jälle peatuse ja nägime seal lubjaahjusid, mis olid päris lahedad. Siis hakkasime koju sõitma. Minu arus oli see päris tore reis.

Joosep JP 7.klass

Tamme - Lauri tamme mõõtmas

2011-09-29T11:59:00.005+03:00

700 aastase puu kohta ümbermõõt tervelt 8,25 m ehk 7 inimest

Õppepäev Porkunis

2011-09-23T08:33:00.007+03:00

14.09.11 käisime oma klassiga Porkunis. Seal õppisime tundma kivimeid. Kõige rohkem räägiti meile paekivist. Paekivi on meie rahvuskivi ja teda kutsutakse ka lubjakiviks, mergliks ja dolomiidiks.

Sõitsime bussiga mööda ka kurttummade koolist. Porkuni kooli juurde oli püstitatud mälestussammas, mis oli pühendatud õpetajatele, seal ümber olid lilled.

Kui me Porkunisse läksime, käisime kõigepealt paekivimuuseumis. Seal oli väga huvitav, sest sain teada, et see ei olnudki vanasti muuseum, vaid oli linnus, mis Liivi sõja tagajärjel maha lammutati. Saime käia ka selle muuseumi tornitipus ja vaadata ümbrust. Sinna torni viisid kõrged astmed. See oli kohutav ronimine!

Minule meeldis kõige rohkem selle reisi juures Porkuni järv, mis ei olnudki tegelikult järv, vaid hoopis Valgejõgi. See oli nii ilus.

Porkunis käisime ka energiaväljal. Seal oli üks suur ring, mille peal pidavat olema positiivne energia.

Edasi sõitsime Tamsallu. Seal käisime vaatamas kõigepealt paekivi paljandeid. Ka see oli väga huvitav, sest giid rääkis, et see paljand on väga vana ja koosneb kivististest.

Hiljem läksime lubjaahjusid vaatama. Käisime ka seal ahju sees. Nende ringahjude kütmine lõppes 1980. aastal.

Minule väga meeldis see reis, sest sain teada väga palju uusi ja põnevaid asju.

Heleri JP 7.klass

Õppepäev Porkunis

2011-09-23T08:30:00.006+03:00

Käisin Porkunis, mis asub Tamsalu vallas. Seal oli üks jõgi Valgejõgi sain huvitava fakti teada, et see kuivab suvel ära.Vanasti oli seal suur linnus kus praegu on Paekivi Muuseum - linnuse peavärava torn. See hävitati liivi sõja käigus ning ainult avaus jäi alles. Sõites sinna nägime kurtide kooli, seal oli üks torn mis näitas kella. Sealt sõitsime edasi muuseumi juurde kus ootasid meid 2 giidi, kes viisid meid paekivi muuseumi. Nad rääkisid meile palju huvitavat paekividest ja Liivi sõjast. Siis käisime me energiarada vaatamas, ning hiljem pärast seda läksime Tamsallu. Seal oli palju kohti kus vanasti inimesed töötasid ja elasid. Käisime ka suure korstna juures, pärast seda me saatsime giidi ära ja sõitsime koju.

Aigar I. JP 7. klass

Õppepäev Saadjärvel

2011-09-16T09:36:00.005+03:00

Meie käisime enda klassi ja Vändra Gümnaasiumi VI klassiga Saadjärvel. Minu arust oli seal päris lahe. Kõigepealt meid jaotati kaheks grupiks. Meie olime samas grupis koos 6.a klassiga. Kõigepealt meid viidi ühte ruumi ja meile hakati seal rääkima voortest. Seda oli päris huvitav kuulata, aga kahjuks on mul enamus asjad meelest ära läinud sellest jutust. Kui meil oli see jutt kuulatud, läksime me teise ruumi. Seal toas oli üks suur laud ja selle ümber olid toolid. Ka seal rääkis meile üks mees pinnavormidest ja pärast me pidime kõik koos ühe kaardi kokku liimima. Kui me selle tehtud saime siis me läksime veel enne õue minekut ühte teise tuppa, kus olid loomade topised. Mulle meeldis kõige rohkem hundi topis, sest see oli nii ilus. Pärast me läksime õue, ning peagi oligi koju sõit.

JP 6. kl Berit

Õppepäev Saadjärvel

2011-09-16T09:35:00.004+03:00

Kõigepealt käisime ühes saalis, kus üks mees rääkis maakaardist, kivimitest jne. Ma ei kuulanud seda, sest see oli igav. Seal oli üks laud, mille peal oli kaart ja kõrval nupud. Kui nupule vajutada, siis hakkas tuli põlema. See mulle meeldis. Pärast kuulasime ühte loengut, kus räägiti jällegi maakaardist. Seal näidati prozektoriga seinale maakaarte. Ma ei saanud aru, miks seda kaardi värvust koguaeg muudeti. Mulle meeldis see, et saime kive sõeluda. Seal oli 8-kordne sõel, mil kõige pealmisel sõelal olid aina väiksemad augud. Siis panime igas suuruses kivid sõelale.

JP 6. kl Merilyn

Õppepäev Saadjärvel.

2011-09-16T09:26:00.004+03:00

Meie klass käis õppepäeval Saadjäevel. Huvitav oli järve peal olla, sest seal nägin sellist kala, mis oli peenike ja pikk. Õppisin kivide kohta seal olid paekivid ja muud ka. Nägin topiseid, seal oli hunt, rebane, orav. Selle koha nimi oli ajatuba ehk aasta iga looma juures. Kõige õudsem oli tegelikult hunt sellepärast et oli nii suur ja karvane. Me tahtsime ka torni otsa minna, aga ei saanud selle pärast, et aega jäi väheks. Samuti käisime Kalevipoja kivi juures.

JP 6. kl Elari

Õppepäev Saadjärvel

2011-09-16T09:24:00.003+03:00

Meie klass veetis huvitava õppepäeva koos Vändra Gümnaasiumi kuuenda klassi õpilastega Saadjärvel. Seal räägiti meile alguses pinnasest ja siis näidati meile vooresid. Pärast läksime purde peale, seal nägime kalu. Järve peal sõitsid paadid milles olid kalamehed. Unustasin rääkida, et peale seda, kui meile pinnasest räägiti, läksime topiseid vaatama, need olid lahedad, veel nägime seal palju lahedaid pilte loomadest. Hiljem läksime Liisu kivi juurde. Selle viskas Kalevi kõige noorem poeg põllu peale. Huvitav oli see, et saime vaadata topiseid, need meeldisid mulle väga. Veel olid seal ilusad loodusfotod. Saadjärvest jäid mulle head mälestused, kuid kõik asjad mulle ei meeldinud.

Jane JP 6. kl

Õuesõpe jätkub

2011-08-28T22:06:00.006+03:00

"Õuesõpe Eesti pinnavormide ja kivimite tundmaõppimiseks" on projekt, kus
sellel õppeaastal õpime õues geograafiat. Uurime Eesti kivimeid, pinnavorme ja pinnamoodi.

Õpperetkede ja konverentsi toimumise ajad

08.09.2011 6. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Saadjärve Looduskooli õppeprogrammile „Eesti pinnamood ja pinnavormid”

14.09.2011 7. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Porkuni Paemuuseumi õppeprogrammile.

20.09.2011 8. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumi õppeprogrammidele "Allmaaekskursioonid ja välisekskursioonid maa peal".

28.09.2011 9. klass - tegevused ja marsruudid vastavalt Karula Rahvuspargi õppeprogrammile" Pinnavormide tekkelugu“.

20.10.2011 6.-9. kl – Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli õpilaste konverents Vändra Gümnaasiumis

LOODUSFOTO KONKURSS

2010-11-02T14:28:00.007+02:00

Projekti raames toimus ka õpilaste fotokonkurss. Huvitavamaks fotoks osutus 8a klassi õpilase Liina Jürisoo töö. II koht Janeli Lepla

III koht Getter Lindre

IV koht Maaris Veermäe

Veel toredaid ja meeleolukaid fotosid õppepäevade toimumiskohtadest

Maaris Veermäe

Getter Lindre

Janeli Lepla

Huvitav, uudne, põnev !

2010-10-31T18:25:00.008+02:00

Ilus sügis on otsa saanud ja lõppenud on Vändra Gümnaasiumi ja Juurkaru Põhikooli koostööprojekt „Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri”. Kuna õuesõppe tunnid viisime läbi Sagadi metsakoolis, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, Matsalu looduskeskuses ja Soomaal, mis jäävad meie koolidest kaugele, siis toetas meie ettevõtmisi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 50844 krooniga.
9. septembril käisid meie koolide 8. klasside õpilased Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, kus tutvuti Võrtsjärve elustikuga, tehti tööd kalamuuseumis ning päev lõpetati kalepurjekaga „Paula” Võrtsjärvel.
15. ja 16. septembril olid meie 5. ja 6. klasside õpilased Soomaal. Seal püüti kahvaga kinni jõe põhjaloomastikku selgrootuid ja õpiti lähemalt tundma rabaelustikku Riisa rabas.
30. septembril külastasid 7. klasside õpilased Sagadi metsamuuseumi, looduskooli ja mõisa. Õpiti tundma metsaökosüsteemi, kogeti metsa lõhnasid ja hääli, tutvuti eesti metsapuudega, vaadati loodust lähemalt ka läbi mikroskoobi. Ja kohtuti põdraga!
14. oktoobril sõideti Matsalu looduskeskusesse Penijõel. 9. klasside õpilased vaatasid imeilusat slaidiprogrammi Matsalu loodusest erinevatel aastaaegadel ja muuseumis koguti teadmisi Matsalu linnustiku ja loomastiku kohta. Keemu linnuvaatlustornist vaadeldi luikesid ning täideti kuuldu ja vaadatu põhjal usinasti töölehti.
Kokkuvõte nähtust ja õpitust tehti 21. oktoobril Vändra Gümnaasiumi aulas toimunud õpilaskonverentsil. Köitvate PowetPoint`i esitluste abil tegid Juurikaru Põhikooli õpilased kokkuvõtted töölehtedest ja Vändra Gümnaasiumi õpilased elukooslustest. Väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, mille võitsid 5.-6. klasside arvestuses Vändra Gümnaasiumi 5.b klassi võistkond ja 7.-9. klasside võistkondade seast võitis Vändra Gümnaasiumi 8.b klassi võistkond.

Parima õuesõppija eriauhinna pälvis Kaabriel Pusi Soomaa looduskeskuse juhendaja ettepanekul.

Õpilased said oma ülesannetega väga hästi hakkama ja nende muljeid ning arvamusi kajastavad nende endi toredad kirjatööd siinsel lehel. Õpilaste lugudest jäi kõlama siiras rõõm õppepäevast ja huvi ning ootus järgmisteks ettevõtmisteks, et jälle oleks huvitav, uudne ja põnev.

õpetajad Riina Sikkal ja Hille Arumäe

Viktoriini tulemused

2010-10-31T18:07:00.006+02:00

5. ja 6. klasside arvestuses

koht VG 5.b kl võistkond 12 punkti; Sille Sempelson, Kertu Sumre ja Rihard Orav
koht VG 5.a kl võistkond 11 punkti

koht VG 6.a kl võistkond 10,5 punkti
koht VG 6.b kl võistkond 10,5 punkti

koht JP 6. kl võistkond 9 punkti
koht JP 5. kl võistkond 8 punkti

7., 8. ja 9. klasside arvestuses

koht VG 8.b kl võistkond 16.5 punkti; Raul Stokkeby, Rauno Kimmel ja Siim Oselein

koht VG 9.b kl võistkond 14,5 punkti

koht VG 9.c kl võistkond 14 punkti

koht JP 9. kl võistkond 13,5 punkti

koht VG 7. kl võistkond 12 punkti

koht VG 8.a kl võistkond 10 punkti

koht JP 7. kl võistkond 9 punkti

koht VG 9.a kl võistkond 9 punkti

koht JP 8. kl võistkond 8 punkti

Õpilaskonverents

2010-10-31T16:52:00.011+02:00

21. oktoobril toimus Vändra Gümnaasiumis keskkonnateemaline õpilaskonverents, mis võttis kokku meie ühisprojekti "Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri". Konverentsil osalesid Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli 5.- kuni 9.-klasside õpilased, kes olid ka nimetatud projekti õppepäevadel kaasa löönud.
Konverents algas helisalvestisega laulurästa laulust ja loodusmees Hendrik Relve jutustas fonogrammil Vändra kandi loo laulurästast, sissejuhatuse lõpetas Hanna Valk parmupillilooga. Järgnevalt sai konverentsi avamisks sõna Vändra kooli direktor Peeter Putk ning meid tervitas ka KIK´i juhatuse liige Kalev Aun.

Seejärel alustasid oma kokkuvõtvate sõnavõttudega õpilased, selleks olid nad õpetajate abiga koostanud põhjalikud slaidiprogrammid. Vändra Gümnaasiumi (VG) 5. klassi õpilane Frederik Küüts esines kokkuvõttega Soomaast, Juurikaru Põhikooli (JP) 5. klass esitas peast oma slaidikava Soomaal tehtust ja nähtust. VG 6. klass õpilane Jan Ait tutvustas kõigile meile põhjalikult raba elustikku ja raba omapära, lisandus JP 6. klassi ettekanne Riisa rabast ja töölehe ülesannetest. VG 7. klassi õpilased Kathleen Abel ja Birger Pajumäe tutvustasid meile metsa elukooslust ja meie metsade puid ja linde, JP 7. klass tegi kokkuvõtte Sagadis õpitust ja tutvustas meile töölehte "Puudest algab mets". VG 8. klassi õpilased Rauno Feldmann ja Kaspar Saal tutvustasid meile Võrtsjärve kalu ning JP 8. klass andis ülevaate Võrtsjärvest endast. VG 9. klassi õpilased Kristel Veersalu ja Karolin Vahuri esinesid ettekandega Matsalu Rahvuspargist ja sealsest elustikust ning JP 9. klass tegi kokkuvõtte Matsalus õpitust ja kogetust ning tutvustas seal täidetud töölehte "Kured läevad kurjad ilmad".
Slaidiprogrammid vaheldusid loodusluule ja lauludega. Saali väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Kuuldu ja õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, milles osales igast klassist üks 3-liikmeline võistkond.

bioloogiaõpetaja Hille Arumäe

Õppepäev Matsalus

2010-10-31T11:17:00.012+02:00

Oli vihmane neljapäev, kui me klassiga Matsallu sõitsime. Matsalu Rahvuspargi keskuses, Penijõe mõisas, räägiti meile rahvuspargist ja näidati 20 minutilist filmi "Talvest talveni", mis oli Matsalu loomade kohta. Peale seda külastasime looduskeskuse muuseumi. Muuseumis oli päris põnev, sest seal oli palju vahvaid topiseid jt eksponaate. Seejärel oli Keemu külas väike lõunapaus ja me hakkasime töölehti täitma. Sai käia ka linnuvaatlustornis, kust nägi küll palju linde, aga erinevaid liike oli vähe - ju enamus olid juba lõunasse lennanud. Sellegipoolest oli tore päev!
Anders VG 9a klassist

Mõni minut enne bussi saabumist hakkas vihma sadama - see oil meie jaoks kurjakuulutav. Kui olime jõudnud Penijõele, kus asubki Matsalu Rahvuspargi keskus, sadas ikka veel - ebaõnn, kas pole? Sisenesime keskusesse - nii mõnelgi jalad märjad - ja vaatasime slaidikava, mis sisaldas palju ilusaid pilte loomadest kuid ka suurel määral lindudest. Lisatud olid ka nende häälitsused. Pärast seda tutvusime giidi saatel muuseumis erinevate õppematerjalidega. Saime infot loomade ja lindude kohta ning ulatusliku pildi- ja heligalerii andis teavet paljude linnuliikide kohta, kelle olemasolu nii mõnigi meist ei teadnud. Eriti huvitavad olid topised eri liiki loomadest ja liblikate näidised. Vihmast hoolimata jäin selle päevaga rahule, sest ei osanud arvatagi, et seal võib niivõrd huvitav ja põnev olla.

Andri VG 9a klassist

Meile tehti Penijõe muuseumis ekskursioon, seal oli palju erinevaid väljapanekuid, mis mind huvitasid. Matsalu on Eest suurim lindude pesitsusala ja seetõttu oli kõige huvitavam linnuvaatlustornis lindude vaatlemine.

Jaanus VG 9a klassist

Midagi otseselt uut ma Matsalus olles teada ei saanud, kuna ma olin seal varem juba käinud. Aga muuli peal käimine tuulise ja vihmase ilmaga oli siiski huvitav kogemus.

Kristjan VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargi keskuses ja seal lähedal asuvas Keemu külas. Looduskeskuses seletas giid meile kuidas see piirkond on läbi aja tekkinud ja millised linnud ning millal Eestis peatuvad. Meile räägiti veel lindude pesitsemisest ja paaritumisest ning nende teekonnast lõuna poole ja tagasi. Ma nägin paljusid enda jaoks tundmatuid liike ja ka muud huvitavat. Sain teade, et kui rändlinnud parves ringi tiirutavad hommikul või õhtul, siis nad hakkavad lõuna poole lendama, aga kui nad tiirutavad päevasel ajal, siis nad otsivad söögikohta. Sain teada, et Eestis on aastate jooksul rõngastatud natuke üle 2,6 miljoni linnu. Huvitav oli ka vaadata binokliga ja jälgida kuidas linnud lendavad ning millal teevad hoogu juurde jne, sest ma pole linde varem niimoodi vaadelnudki. Muuseumis sai uurida ka veel erinevaid linnu mune ja hääli. Muidu oli see kena kant ja mõnus oli seal olla. Minu arvetes oli ka bussisõit lõbus ning seetõttu oli see väike reis vajalik ja tore vaheldus koolirutiinile.

Ragnar VG 9a klassist

Matsalus sain teada kuidas toimub lindude rõngastamine, miks seda tehakse ja kui suured on lindude jalarõngad. Sain ka teada kuhu ja kust teed pidi linnud rändavad. Muuseumis oli igal riiulil, stendil ja sahtlis midagi huvitavat vaadata. Eriti meeldis mulle linnuhäälte stend, kust pele nupulevajutust kostis linnulaulu. Keemu vaatetornist sai binokliga vaadelda kaugel olevaid linde. See oli põnev - sain näha linde, ilma neid segamata ja seetõttu uurisin neid üpris kaua. See Matsalu õppereis tuli mulle ainult kasuks, sest tänu sellele sain ma looduse kohta palju rohkem teada.

Laura VG 9a klassist

14. oktoobril käisid Vändra ja Juurikaru üheksandad klassid Matsalus õppereisil. Matsalus tutvuti kohaliku loodusega, eelkõige loomariigiga. Matsalu rahvuspargi keskuses käisime loodusmuuseumis, mis oli eksponaatide poolest väga rikas. Rahvuspargis uurisime põhiliselt linde ja nede tegemisi. Seal sain teada, kuhu linnud rändavad ja kui palju energiat nad sellel reisil kulutavad. Samuti sain teada miks ja kuidas linde rõngastatkse. Seal õppisin ma tundma ja eristama ka erinevaid linnulaule. Minu jaoks oli hästi huvitav binokliga linde vaadata - selle käigus sain pikalt vaadelda linde ja nende tegemisi.
Martin VG 9a klassist

Matsalus linnustiku vaatlemas

2010-10-21T11:17:00.018+03:00

Kõigepealt vaatlesime linde slaidiprogrammi vahendusel. Filmis rääkis Fred Jüssi, mis linnud Matsalus pesitsevad, talvituvad ja läbi rändavad. Peale filmi vaatamist tutvustati meile ka loomi, kes elavad looduskaitsealal. Keemu vaatetornis saime ise oma silmaga ja binokli abil vaadelda veelinde. Hiljem täitsime kõige teadasaadu põhjal töölehe lindude kohta.
Sain teada, et lindudele meeldib Matsalus pesitseda ja läbirändel seal puhata ning kosuda. Linnud ei armasta lennata avamerel ja kui nad lendavad "soojale maale" ületavad nad Vahemerd kontinentide ühenduskohtadelt. Suunataju on lindudel juba geenides ja seetõttu ei eksi nad ka lennuteed valides.

Paula VG 9a klassist

Väljasõit Matsallu oli kell 8.00 ja kohale jõudsime umbes tunni ja 40 minuti pärast. Kõigepealt suundusime me Penijõe mõisahoonesse, kus asub Matsalu looduskeskus. Seal vaatasime 30 minutilist slaidikava, milles tutvustati paljusid erinevaid taimi, loomi ja linde, kes Matsalus elavad või sealt läbi rändavad. Peale seda vaatsaime muuseumis loomatopiseid ja kuulasime giidi. Giid jutustas meile Matsalu ajaloost, rääkis loomadest ja rahvuspargist. Teises ruumis sai kuulata lindude hääli, vaadata lindude ja loomade koljusid, putukaid ja herbaariumiga tutvuda ning näha, milliseid jalarõngaid kasutatakse lindude rõngastamisel. Keemu vaatetornis saime binokliga vaadata luikesid, kes ujusid merel. Sain teada palju uusi asju ja huvitav oli kuulata giidi juttu ning vaadata vaatetornist linde.

Jane VG 9a klassist

Esmalt sõitsime bussiga Matsalu Rahvuspargi keskusesse. Seal me vaatasime 20 minutit pilte erinevatest lindudest. Seejärel läksime muuseumi, kus olid erinevad loomad, linnud, kivimid ja kaardid. Seal oli päris põnev. Teises ruumis saime vaadata rändlindude rändeteid, kuulata lindude hääli jms. Sain teada, milliseid hääli linnud teevad, millal rändlinnud lahkuvad meilt ja millal tagasi tulevad. Huvitav oli Keemu külas vaatetornist linde vaadata ja töölehti täita, sest muidu oli kogu aeg külm ja märg, aga vaatetornis oli soe ja mõnus.

Keio VG 9a klassist

Matsalus me uurisime lindude pesitsust, nende topiseid ja lennuteed, mida mööda nad lendavad lõunasse. Huvitav oli linde vaadelda ja nende elu kohta palju uut teada saada, sest varem ma ei teadnud neist palju.

Mihkel VG 9a klassist

14. oktoobril sõitsin bussiga Matsalu Rahvusparki. Seal vaatasin õpetlikku filmi ja sain teada Matsalu ajaloost ja lindudest. Seal alles sain teada, mitu linnuliiki on Eestis, kuidas linnud rändavad jne. Muuseum oli väga huvitav, sest seal oli lindudest ja loomadest palju topiseid. Käisin ka vaatetornis, kust sai teisi linde vaadelda. Huvitav oli see kõik seetõttu, et see oli õpetlik ja tore vaheldus koolielule.
Karl VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargis, mida olen ka varem külastanud. Päev algas peahoones filmi vaatamisega, see film tutvustas Matsalu elustikku erinevatel aastataegadel. Sain teada, et Matsalu külastab igal aastal mitmeid tuhandeid linde. Siis suundusime muuseumiruumidesse, kus olid välja pandud kaardid, topised, helisalvestised linnulauludest, rändlindude rändeteed ja palju muudki huvitavat. Huvitav oli sõit Keemu külla ja lindude vaatlemine linnuvaatlustornist.

Priit VG 9a klassist

Õppepäeval nägin palju linde ja loomi. sain palju teada lindude ja loomade kohta. Uurisime ka linde binokliga Keemu vaatetornis. Huvitavat infot oli palju, nt saime teada, millised on lindude rändeteekonnad. Ilm oli küll vihmane, aga seltskond oli tore. Oli üsna huvitav päev.
Eliis VG 9a klassist

Käisime Matsalu Rahvuspargis, mis asub Lääne-Eestis. Sinna saabudes vaatsaime filmi looduskaitseala lindudest. Seejärel kuulasime giidi, kes rääkis meile muuseumi eksponaatidest ja Matsalust. Järgmisena kuuulasime linnulaulu, saime ka näha kaardil lindude rändeteid ja vitriinis linnumune ja pesasid. Muuseumis oli ka putukate- ja taimedekogud. Keemu külas asuvas vaatetornist nägime, halva ilma tõttu, kahjuks vähe linde. Huvitav oli teave lindude, nende munade ja pesade kohta. Kahju, et ei saanud vihma pärast metsarajale matkama minna, sest seal oleksime ehk kohanud veelgi selliseid linde, keda ei pane tavaliselt tähelegi.

Karmen VG 9a klassist

Juurikaru kooli retk Matsalu Rahvusparki

2010-10-20T19:38:00.019+03:00

Käisime oma klassiga Matsalu Rahvuspargis tänu KIK-i õuesõppe programmile. Alguses olime Matsalu looduskeskuses, kus meile näidati 20 minuti pikkust loodusfilmi Matsalu looma- ja linnuriigist. See film oli väga hästi tehtud. Väga ilusate piltidega. Pärast filmi rääkis meile giid muuseumieksponaatide vahel rahvuspargi ajaloost, lindude rõngastamisest, lindude rändest, lindude toitumisest ja elupaikadest. Veel räägiti meile, et Matsalu laht jääb kogu aeg väiksemaks maakerke tõttu. Peale selle saime veel teadmisi igasuguste kivimite ja nende tekkeajastute kohta. Pärast läksime sadamasse, kus täitsime töölehe “ Kured läevad kurjad ilmad”. Siis pidasime pikniku ja vaatlesime vaatetornist linde kaugel tormisel merel. Ma sain enda jaoks teada väga palju uut. Näiteks lindude rände, toitumise ja elutalitluse kohta.
Uku Sildoja JP 9. klass

.
Käisin Matsalu looduskeskuses, kus toimus suur lindude vaatlemine. Mina vaatasin linde, kuhu nad talveks lähevad. Kuulasin lindude hääli ja pildistasin lindude ja muude loomade topiseid. Matsalus, kus oli suur vaatlemistorn, sõime natuke ja täitsime viie liikmelise pundiga ülesannetega töölehe. Kui leht oli täidetud, käisime korra vaatetornis linde vaatamas ning sõitsime peale seda bussiga koju. Ma sain teada, kuhu linnud talveks lähevad ja kui kaugel ja mis teed mõõda. Ma sain teada veel, et Matsalu looduspark on Eesti suurim, kuhu linnud talve saabudes enne äralendu kogunevad ja kevadelgi tulevad linnud jälle samasse kohta tagasi, et paarituda ja järglasi saada. Huvitav oli see kui me Matsalu looduskeskusesse jõudsime, siis näidati meile 20 minuti pikkust filmi, mis oli nende endi koostatud. Selles filmis oli väga palju lahedaid ja naljakaid pilte lindudest.
Harri JP 9. klass

Käisin Matsalu rahvuspargis Penijõe ääres vaatamas igasuguseid loomi, kes elavad erinevatel aastaaegadel Matsalus.
Giid rääkis meile täpselt seda, kuhu mõned linnud lendavad, kui Eestis hakkavad ilmad külmemaks minema. Teada sain, et nendele inimestele makstakse raha, kellel on veised rannaniitudel, sellepärast makstakse, et loomad hoiavad neid rannaniite korras. Teada sain veel sedagi, et väga palju on linde Matsalus igal erineval aastaajal. Väga huvitav oli slaide vaadata, kuna seal oli väga palju toredaid ja ilusaid pilte erinevatest lindudest ja muudest loomadest.
Teet JP 9. klassist

.
Käisime Matsalu looduskeskuses Penijõe ääres. Seal näidati PowePont`i kava mida oli valmistatud kaks aastat. Seal PowerPont`i kavas oli näha Matsalu loodust, linde ja loomi aastaringi.
Me käisime veel kahes toas. Lindude toas oli väljapanek lindude rõngastamisest, nende rändest ja laulust, lindude laule saime ka kuulata. Seal räägiti veel Matsalu rahvuspargi loomisest. Mtsaulu loomade, lindude toas olid topised lindudest ja loomadest. Käisime ka veel Keemu küla vaatlustornis, kust sai vaadeda luikesid merel ja noort luigepere. Mina sain sellest reisist teada, et Matsalu loodus on linnu- ja loomarikas. Kobrastest sain teada, et mida punasemad on kopra hambad, seda tervem ta on. Laululuige ja ja väikese luige erinevus on noka värvuses. Huvitav oli tornis käimine ja Matsalu looduskeskuse slaidikava vaatamine, õues kirjatööde täitmine. Mulle meeldib vahest vaadata loodust kõrgemalt kui maapinnalt ja mulle meeldib väga teha kirjatöid õues, kuna seal on värske õhk ja mõte liigub paremini.

Mario JP 9. klass
.

Käisime oma klassiga ja Vändra Gümnaasiumi 9. klassiga Matsalu looduskeskuses KIK-i õuesõppe programmi raames. Me vaatasime alguses 20- minutilist loodusfilmi. See oli väga huvitav ja pildid olid imekaunid. Siis giid rääkis meile palju lindudest (rändest, rõngastamisest, toitumisest ja elukohtadest). Teises ruumis oli näidatud, mis peitub maa all ning mis toimub maa peal ja giid jutustas sellest meile. Õues looduskeskusest eemal, mere ääres, asus lindude vaatetorn, kust saigi vaadata linde. Kahjuks vihmase ilma pärst, nägime ainult kühmnokk-luike ja parte. Lõpuks anti ka töölehed, mida pidime täitma viiekesi. Sain teada huvitavaid linnunimesid ja nägin ka esmakordselt Matsalu. Töölehtede täitmine oli kõige huvitavam, sest siis sai kogu päeva ja tarkuse paberile kirjutada.

Grete JP 9.klass
.
Käisin neljapäeval retkel Matsalus, KIK´i õuesõppe programmi raames.
Ma olin väga hämmsatunud, kuna sain kuulata linnuhääli, mere ääres linde vaadelda, muuseumis käja ja nautida meeldivat teed, mille valmistas Matsalu looduskeskus. Targemaks sain seal igas mõttes, lindude kohta ja üldse Eesti looduse kohta. Nt: kuidas ja miks linde rõngastatakse, millal ja mis linnuliigid Eestis on ja, et Matsalus on Euroopa suurim mereäärne looduslik rannaniit. Huvitav oli seal seetõttu, et niipalju sai targemaks ja vaatetornist mere pealt linde vaadata. See oli väga meeldiv käik soovitan ka teistele.
Keivo JP 9 klass

Retk Matsalu looduskeskusesse

2010-10-15T08:16:00.018+03:00

14. oktoobril suundusime Matsalu Rahvuspargi keskusesse, kuhu läksime tutvuma seal elutsevate linnu-, looma- ja taimeliikidega. Esmalt näidati meile slaidikava loomadest ja lindudest, kes Matsalus eri aastaaegadel elavad. Hiljem tutvustas giid meile kahte põnevat näitusesaali, kus omandasime uusi teadmisi rahvuspargis elavate liikide kohta. Saime ka värskelt omandatud teadmisi kohe kasutada, vastates giidi küsimustele ja arvates ära kõlaritest tulevat linnulaulu. Saalid vaadatud, suundusime bussi ja sõitsime Keemu linnuvaatlustorni. Kohale jõudes märkasime merel üksikuid luikesid, sest enamus rändlinde olid juba oma talvisesse puhkepaika rännanud või halva ilma pärast peitu pugenud. Minu arvates oli see kõik väga tore ja huvitav, sest sai palju teadmisi lindude ja Matsalu kohta.
Kristel VG 9b klassist
*
Käisime Matsalu Rahvuspargis Penijõel mõisas. Esmalt vaatasime rahvuspargi elustiku kohta slaidikava, mis näitas väga mitmekülgselt Matsalu loodust. Peale slaidikava tutvustas juhendaja meile veel palju huvitavat rändlindudest ja loomadest. Lõpuks läksime Keemu linnuvaatlustorni linde vaatlema. Teada sain palju uut ja huvitavat, nt seda, et paljud linnud tulevad Matsallu puhkama ja pesitsema. Kõige meeldejäävam ja huvitavam oli vaatetornis olemine, sest seal sai linde binokliga vaadelda ning jälgida nende olemist ja käitumist.
Kadi VG 9b klassist
*
Käisime Matsalu looduspargis ja hiljem Keemu külas vaatetornis. Esmalt kuulasime giidi juttu muuseumi ruumids. Nägime erinevaid linde ja kuulasime juttu lähemalt nende rõngastamisest. Sain teada ka natuke nende eluviisi ja talvitumisteekonna kohta. Hiljem sõitsime linde vaatlema. Külma ja vihmase ilma pärast ei saanud kahjuks neid kaua uudistada. Aga huvitav oli neid vaadata küll, sest see tekitas huvi selle looduse ja lindude vastu.
Karolin VG 9b klassist
*
Meie käisime klassiga Matsalu Rahvuspargis linde uurimas. Algul olime muuseumis, kus juhendajad meile Matsalust ülevaate andsid. Hiljem läksime ka mere äärde, et linde vaadata. Kahjuks oli ilm vihmane ja seetõttu nägime ainult luikesid. Väga kahju, et nii vähe linde nägime, sest eelnevalt rääkisime muuseumis väga erinevatest ja huvitavatest lindudest. Päev Matsalus jääb aga siiski meelde. Sain palju põnevat teada, mida kindlasti elus vaja läheb. Kõige rohkem pakkus mulle huvi lindude rõngastamine ja see, kuidas jälarõngaste abil on teada saadud kui kaugele mõni lind lendab. Mõnele linnuliigile meeldib lennata mere äärest ja mõnele maismaa kohal. Mul on hea meel, et just meie klass Matsalusse sai minna, sest see oli hariv ja tore päev. Väljas õppimise päevi võiks kunagi veel tulla!
Dairi VG 9b klassist
*
Keemus oli kõrge vaatetorn, kuhu mahtus ära vaid 10 inimest. Juhendaja seletas meile palju lindudest. Kõige huvitavam oli teave lindude märgistamisest. Me saime teada kuhu rändavad paljud Eestis elavad linnud ja mis hääli nad teevad. Huvitavaim hetk retkel oli Keemu külas, kus mina koos õpetaja Toomingas Hannesega läksime väikesele poolsaarele ja nägime kuidas üks õnnetu part tahtis endale lõppu peale teha. Ma olen küll näinud kuidas part sukeldub ja ta 10 sekundi pärast veepeale tagasi tuleb, aga see part ei tulnudki enam vee peale :(
Ott VG 9b klassist
*
Ma olin õppepäeval Matsalus. Seal vaatasime põnevat filmi Matsalu elust ja loodusest. Ma sain teada, mis linnud seal pesitsevad, kui palju neid seal umbkaudu on ja mis aastaajal nad enamjaolt pesitsevad. Huvitavad olid Penijõe mõisas loomatopised. Mulle meeldis seal väga!
Ralf VG 8b klassist
*
Käisin Matsalus Keemu külas, seal oli põnev kuna nägin merel palju linde. Sain teada, et Matsalu on üks olulisi paiku lindude rändamisel, sest neil on seal peatuspaik. Muuseumis nägin, et kopra hambad polegi valged, vaid hästi kollased ja sain teada, et mida haigem või vanem on kobras ise seda valgemad on ka tema hambad. Mairjo VG 9b klassist

*
Matsalus uurisime erinevaid linde, kaarte ja loodust. Saime teada, et aja möödudes võib Matsalu laht kinni kasvada. Kõige huvitavam oli vaatetornis käimine, sest sealt nägi erinevaid linde ka kühmnokkluikesid.
Mihkel ja Kristo VG 9b klassist

*
Külastasime Matsalu Rahvuspargi keskust, kus me uurisime Matsalus olevaid linnuliike. Siis läksime Keemu külla, kus vaatlesime vaatetornist linde ning kui kõik olid kõhutäidet saanud, siis täisime töölehti "Kured läevad kurjad ilmad". Sain teada, et Matsalus rõngastatkse linde. Huvitav oli see, kui giid rääkis lindudest, sest sain teada palju huvitavaid fakte nende kohta. Päev Matsalus oli väga tore!

Tanel VG 9b klassist
*

Käisime Matsalu looduskeskuses ja mere ääres. Vaatasime koos klassikaaslastega linde ja loomi ning kuulasime giidi juttu loodust. Vaatetornis giidi kuulates ja linde vaadeldes, muuseumis eksponaatide ja slaidiprogrammi abil saime teavet sellest, et linnu jalarõnga abil saab väga täpselt tead, kus lind on pesitsenud ja rännanud. Targemaks saime ka lindude pesitsemise ning eluviisi koha pealt. Retk oli huvitav, sest paljud meist vaatlesid linde binokliga esmakordselt. Pidevalt oli kuulamist ja vaatamist ning muuseumis sai nuppe näpppida, mille tagajärjelkostus muuseumisaalis linnulaul.

Roland, Keneth, Kertu, Kelli, Maaris ja Kevin VG 9b klassist
*

Õppepäeval läksime klassiga Matsalu looduskeskusesse, mis asub Läänemaal. Me käisime linnuvaatlustornis ja vaatasime binokliga linde ja merd. Samuti nägime muuseumis loomade topiseid - seal olid linnud, kalad ja metsloomad. Väga huvitav oli! Ma sain teada linde, linnu hääli kuulsin, siis nägin lindude rändeteid ning vaatasime loomadest filmi. Seal oli vägev see, et sai elektrooniliselt küsimustele vastata ja lindude laulu kuulata.

Jürgen VG 9c klassist
*

Sellel õppekäigul sain teada erinevaid linnu- ja loomaliike, kuidas rändlindude rändeteid saab jälgida. Muuseumis sai vaadata ernevate lindude mune ja pesasid.

Martin VG 9c klassist

Sain teada kui palju linde käib Matsalus peatumas ja pesitsemas. Seal elavad merikotkad, rabahaned, Śoti mägiveised, koprad, rebased, kodukakud, tedred, metssead jt loomad.

Simo VG 9c klassist

*
Käisin Matsalu Rahvuspargis õppepäeval. Seal täitsin oma rühmaga töölehte, kuulasime õpetajate ja giidide jutte Matsalust. Vaatlesime linde, mida nägime vaatetornist. Käisin sõpradega muulil ja otsisime mere pealt binoklika veelinde. Sõime, jõime kuuma teed ja rääkisime juttu. Kogu päev oli huvitav, kuna me ei pidanud olema koolis, vaid saime minna Matsallu koos sõpradega ja seejuures sain ka teada asju mida varem ei teadnud.

Sain teada, et eestimaa loodus on väga ilus, isegi siis kui sajab vihma. Mulle väga meeldis see reis.

Karoliine ja Laura VG 9c klassist
*

Külastasime looduskeskust, kus meie giid tegi väikese tutvustuse lindude elust. Kõige enam huvitasid mind topised ja kivimid. Võimalik oli ka oma teadmisi proovile panna. Kui Penijõe külastuskeskuses olime lühikese filmilõigu ära vaadanud, siis suundusime Matsalu lahe äärde, lootuses mõnda lindu näha. Seal täitsimeka töölehti. Töölehele tuli kirjutada lindude nimesid ja nende eluviisist. Kui kõhud täis, siis ronisime Keemu vaatetorni, kust avanes kaunis vaade lahele. Sealt ülevalt oli ka näha üksikuid linnuparvi. Sellel päeval õppisin ma palju. Kõik oli tore ja sooviksin tulevikus veel Matsalu külastada.

Kertu VG 9c klassist

*
Käisin linnuvaatlustornis, õues oli tugev tuul kuna olime mere ääres. Seal sain teada paljutki lindude kohta.

Giid rääkis meile mis aastaajal võib Matsalus mingit lindu näha. Sain teada kuhu üks või teine lind rändab, kui suured on lindude munad ja pesad. Huvitav oli linnuvaatlustornis binokliga linde jälgida. Mulle meeldis see tormine ilm, sest siis meri laksub ja lainetab.

Mirja ja Pirjo VG 9c klassist

Sagadis

2010-10-13T09:21:00.014+03:00

30.09.2010 käisime Sagadi mõisas ja matkarajal. Mõisas olles käisime: looduskoolis, mõisas ja metsamuuseumis. Mulle meeldis kõige rohkem matkarada. Kõndisime metsas, giid seletas peaegu iga puu kohta midagi. Nägime kobraste tammi. Matkaraja lõpuks jõudsime välja mere äärde. Sagadi metsa vahel jooksis meie bussi ette põder.
Kaisa VG 7. klassist

Minule meeldis kõige rohkem metsas, sain väga palju uusi teadmisi. Muuseumis meeldis ka väga. Looduskoolis sain vaadata mikrosoobiga, seegi oli hea. Saime ka lõbutseda. Kõndides mere äärde, saime naerda väga paljude asjade üle.
Helary VG 7. klassist

Me käisime Sagadi looduskoolis, mõisas, pargis ja ka loodusmuuseumis. Seal muuseumis oli kõige huvitavam töölehte täita. Me pidime ära arvama, mis oli helikarpides, lõhnapurkides ja kompimiskottides. Mõisas oli kõige huvitavam pööningu korrus, seal oli kaks suurt mantelkorstnaga ahju. Alumisel korrusel olid laes ilusad joonistused. Sagadi looduskoolis vaatasime me erinevaid asju mikroskoobiga, näiteks liivateri ja herilast. Vahepeal käisime me piknikul ja metsamatkal, kus kuulsime huvitavaid lugusid loodusest.
Sander VG 7. klassist

Mina sain Sagadis väga palju uusi asju teada. Nt nüüd tean, et nirk on sama väike kui hiir. Mõis oli väga ilus, eriti meeldis mulle keerdtrepp, sellist tahaksin endale ka. See päev oli natuke kurnav, sest ühe päevaga vaatasime Sagadi mõisa, looduskooli ja metsamuuseumi. Matkarada oli nii pikk, aga huvitav. Leidsime kärbseseene, millel polnud täppe. Mererannas oli palju kive ja nende peal oli mõnus turnida.

Anett VG 7. klassist

Käisin Lahemaa rahvuspargis Sagadi looduskeskuses, mis asus mõisahoonetes. Looduskoolis vaatasime monokulaariga lehetäisid, kes olid lehele mingite võrkudega kinni jäänud. Metsamuuseumis meeldisid mulle topised. Matkarajal oli ka lahe, väsitas vaid pikk kõndimine.

Esme VG 7. klassist

Neljapäeval käisime Sagadis. Seal me rääkisime loodusega seotud asjadest. Me vaatasime mikroskoobiga herilast, liiva jt asju. Looduskoolis olid erinevad samblad ning erinevate suurustega käbid. Hiljem käisime ka metsas, nägime erinevaid seeni, puid, taimi ning seda, mida loomad olid metsapuudega teinud. Nt kobraste ehitatud tamm ja orava pesa puuokstes.

Elis VG 7. klassist

Kõige rohkem meeldis mulle Sagadi mõis. Kõige lahedam seik, aga oli see kui sõitsime bussiga lõkkeplatsile ja meie bussi ees seisis PÕDER. Suur ja hiiglaslik metsloom, keda me nii lähedalt polnud varem näinudki.

Janeli ja Maiken VG 7. klassist

Õppepäev Sagadis

2010-10-13T08:34:00.013+03:00

Oli ilus koolipäev. Käisime metsamuuseumis, mõisas, looduskoolis ja metsas puid uurimas. Vaatasime, mis puudega juhtunud oli ja ka muid looduse toimetusi. Võrreldes tavalise koolipäevaga, tegime küll ületunde, aga palju huvitavam oli. See oli ilus, õpetlik ja meeldejääv koolipäev.

Rauno VG 7. klassist

Hommik algas pika bussisõiduga. Ühel metsateel nägime üle tee minevat põtra ja mitmeid kordi metskitsi. Kohale jõudes külastasime kõigepealt looduskooli. Meie giid näitas meile väga suuri käbisid. Järgmisena külastasime Sagadi metsamuuseumi. Seal täitsime metsateemalist töölehte ja võisime imetleda mitmeid metsloomade topiseid. Sagadi mõisas käisime peale töölehe täitmist. Mõis oli vana, kuid väga uhke. Giid rääkis meile veidi mõisa ajaloost. Kuna ilm oli ilus, saime matkarajal matkata ja tundma õppida taimi. Lõpetuseks käisime veel mere ääres ja klõpsasime paarsada pilti kogu päevast.
Maris VG 7. klassist

Külastasime looduskooli ja Sagadi mõisa. Kõige enam huvi pakkus mulle matk mere äärde. Giid tutvustas erinevaid taimi ja nende tüüpe. Metsamuuseum polnud eriti huvitav, kuid igav seal ka ei hakanud. Looduskoolis nägime maailma suurimat käbi, mis on pärit Ameerikast, ning ka kõige raskemat käbi, kaaluga 2 kg. Sagadi mõis oli ilusa sisustusega. Enim huvitas mind legend lossist relvahoidmistoas.
Kathleen VG 7. klassist

Sõit algas kell 8.00 ronisime bussi ja sõitsime Juurikaaru kooli juurde ja korjasime sealt õpilased bussi peale. Teel Sagadi loodusparki käisime Sagadi mõisas. Peale seda läksime piknikule ja tegime seal lõkke maha. Me poistega ronisime kohe suure kivi peale, mis seal kõrval oli. Siis juhatas giid meid metsas ringi. Sealt metsas väljudes jõudsime randa. Käisime siis natuke rannas ringi ja peale seda läksime tagasi bussi ja hakksime tagasi sõitma
Toomas VG 7. klassist

Käisime Sagadi looduspargis. Sagadis käisime me läbi: looduspargi, looduskooli ja mõisa. Mõisas on ka filmitud film "Tuulepealne maa". Mulle meeldis kõige rohkem looduskool. Seal looduskoolis rääkisime puudest, me vaatasime veel mikroskoopidega herilast. Mõisas käisime me ka kõik kohad läbi. Lõpuks me käisime lõkkeplatsil tuld tegemas ja söömas. Meil oli väga lõbus päev.
Karmen VG 7. klassist

Me nägime palju loodusnähtusi. Külastasime Sagadi metsamuuseumi, looduskooli ja ka mõisa, kus on filmitud ka "Tuulepealset maad". Bussiga sõites nägime põtra üle tee jooksmas. Käisime ka metsas, kus uurisime puid, uurisime ka kobrase tehtud tööd, ehk siis kuidas ta puid oli purenud. Üldiselt oli reis huvitav.

Marco VG 7. klassist

Päev oli suhteliselt lahe, aga bussisõit vanis pikaks ja väsitas ära.
Käisime looduskoolis, matkarajal ning muuseumis. Muuseumis olid igasugused topised ja plakatid, mis rääkisid puudest. Sagadi looduskoolis saime vaadata huvitavaid asju läbi mikroskoobi ja nägime maailma suurimaid ja raskemaid käbisid. Matkarajal käisime pikki Altja jõe äärt kuni ühe rannaäärse külani. Rand oli seal kivine ja me käisime sõpradega seal kividel ronimas. Üks sõber astus märja kivi peale ja pani vette käbla.
Rauno VG 7. klassist

Niisiis me sõitsime hommikul bussiga Sagadisse. Seal tutvustati meile Sagadi mõisa, looduskeskust, looduskooli ja matkarada. Kõige lahedam oli matkarada, kuigi kõndimine polnud just super, aga sain hakkama. Lemmik objekt rajal oli kopratamm, kui poleks näinud ei usuks, et koprad ise oskavad okstest sellise tugeva asja teha. Looduskoolis oli lahe vaadelda monokulaariga asju, mida muidu nii suurelt ei näe, nt kruusa. Ma arvan, et see oli väga tore ja lahe päev.

Karl-Arnold VG 7. klassist

Jalutuskäik Sagadi mõisas ja metsas

2010-10-11T13:26:00.003+03:00

Käisime Sagadi loodus-muuseumis, kus pidin täitma töölehte. Töölehel olid küsimused, millele me pidime leidma vastused muuseumis. Olid kompamis- ja haistmisülessanded ning muuseumi seintelt pidime leidma puude rahvapärased nimetused. Siis käisime metsas pikniku pidamas, kus sõime ja tegime lõket.
Sagadi mõisas sain teada, et mõisaproual ja –härral olid mõlemal eraldi toad. Kui härra tahtis ööbida prouaga ühes toas, siis pidi härra viskama mütsi proua toa uksest sisse ja ootama. Kui proua aga viskas mütsi tagasi, siis ei tohtinud härra siseneda, aga kui proua ei visanud mütsi tagasi, siis võis härra siseneda. Proual oli ka oma toas wc, mille nimi oli kemps. Härral oli aga riiul, kus oli kann ja kõige üleval riiulil kauss, kus sai käsi loputada.Veel sain teada maailmas kõige suurema käbi suuruse ja maailma kõige raskema käbi kaalu. Huvitav oli see, et jalutasime metsas ja vaatasime puid ning kopratammisid ning lõpuks jõudsime mere äärde, kus oli hästi palju kive. Huvitav oli veel see, kui käisime looduskoolis ja vaatasime luupidega lähedalt putukaid. Väga huvitavad olid veel mõisas suured mantelkorstnad, mis olid hästi suured ja kus olid suured ruumid ning, kus käis korstnapühkija sees. Huvitav oli sellepärast, et ma sain suure kogemuse uutest asjadest ja sain palju uusi teadmisi.
Robert JP 7. klass

Hommikul me sõitsime Sagadisse. Kõigepealt me läksime muuseumisse, kus me pidime tõõlehti täitma hakkama. Tööleht oli üpriski kerge, peale luuletuse. Edasi läksime teisele korrusele. Seal oli väga lahe. Nägime karu ja põdra pead, pihlaka veini ja ka teisi lahedaid asju. Järgmisena me läksime looduskooli. Seal olid kaks suurt käbi: ühe käbi nimi oli suhkrumänni käbi, mis kaalus kaks kilo või ka rohkem. Me vaatasime ka mikroskoobi all mesilasi ja ka teisi organisme. Peale seda me läksime mõisahoonesse, mis oli väga suur. Seal oli ka kaks hästi suurt mantelkorstent, kus küpsetati liha. Me läksime metsa, kus me vaatasime põdra lõhutud puid. Me tulime metsast välja ja saime kõrtsi minna, kus olid väga kallid asjad ning peale seda sõitsime koju.
Joonas JP 7. klass

Soomaa reis

2010-09-29T12:58:00.009+03:00

Soomaal oli tore. Tegin palju ilusaid fotosid. Kõige rohkem meeldisid mulle laukad ja älved. Käisin ka vaatetornis. Nägin ka kopra näritud puud. Sõime rabas marju ja imetlesime seal kasvavaid madalaid puid. Soos oli palju mände ja mõned üksikud kased. See reis oli huvitav.
Gerda ja Kärt VG 6.b klassist

Jõin esimest korda soovett. Mulle meeldisid kobraste näritud puud. Nägin erinevaid puid ja marju. Vaatetornist nägin ka kõrgemalt sood. See oli väga vesine maa.
Katrin VG 6.b klassist

Soomaal oli tore. Nägime palju puid ja taimi. Soo vesi oli väga maitsetu ja külm. Saime maitsta ka palju soos kasvavaid marju.
Brigita VG 6.b klassist

Soomaal oli väga huvitav, kuna seal oli väga imelikke mände ja väga vesine. Seal oli ka taimi,mida tavalises metsas ei kasva.

Timo VG 6.b klassist

Ma sain esimest korda jõhvikaid süüa. Sain ka teada, et Soomaal on viis aastaaega ja et vesi nii kõrgele tõuseb. Sain teada, et kui astuda samblale, siis kaob see jälg soos ära alles 7 aastaga, Sain teada, et turbasammal on nagu käsn, mis enda sisse vett imeb. Nägin esimest korda kopra näritud puud. Nägin laukaid ja raba esimest korda ja sain teada, et rabalauka vett võib juua.
Henrika VG 6.b klassist

Mulle meeldis Soomaal kõige rohkem see, kui tutvustati taimi. Seal oli värske õhk ja puhas loodus. Sai ka kõrgelt tornist ilusat raba vaadata. Tööleheti oli ka põnev teha. Meeldis ka kopra näritud puud uurida

Rando VG 6.b klassist

Mulle meeldis Soomaal olla. Pildistasin looduslikke taimi ja seeni. Kõige põnevam oli see, kuidas kobras oli puu ära söönud. Mulle meeldisid laukad ja älved. Käisime ka jõe ääres, see oli väga põnev. Näksisime ka palju erinevaid marju.

Ireen VG 6.b klassist

Soomaal oli väga huvitav. Taimed mida meile tutvustati olid väga põnevad, naljakad ja õpetlikud. Kopra näritud puu oil vöga äge. Kärbseseent nägin ma elus esimest korda. Sõin päris palju marju. Rabas ei kasva puud eriti kõrgeks. Seal on laukad.
Marleen VG 6.b klassist

Juurikaru kooli 5. klassi päev Soomaal

2010-09-29T08:16:00.007+03:00

Hommikul tulin kooli ja kella kaheksast tuli buss meile järgi. Me sõitsime Vändrasse. Buss võttis sealt Vändra gümnaasiumi V klassi õpilased peale. Vändrast sõitsime edasi Soomaale. Soomaaal läksime Soomaa keskusesse. Seal vaatasime filmi Soomaa kohta. Film kestis 25 minutit. Seejärel läksime võrkudega putukaid püüdma. Me saime sealt mõned putukad ja siis läksime neid uurima. Läksime tagasi majja ja seal anti meile luupidega purgid kätte. Panime putukad purki ja hakkasime neid vaatlema. Me vaatlesime ja võrdlesime neid. Lõpuks läksime välja ja hakkasime minema koprarajale. Jalutades võisime süüa kaasavõetud toitu. Kui olime rajalt tagasi, siis sai kooli poolt saiakesi. Pärast söömist läksime lähedal seisva mäe taha, kus seisis viltune WC . Seejärel läksime bussi ja sõitsime kodu poole.
Tauri JP

Ma käisin Soomaa koprarajal mis oli 2 km pikk. Seal oli palju vaadata. Ma nägin üht imeliku kujuga puud. Sellel oli palju imelikult kasvanud oksi. Seal oli ka palju kärbseseeni. Nägime üht 250 aastast puud. Sinna oli välk mitu korda pihta lõõnud. Pärast nägin veel kopra söödud puud. Ja siis läksime veest putukaid püüdam. Me saime kahvad ja ämbri. Kui olid putukad püütud, siis läksime neid uurima ning täitsime nende kohta töölehed. Siis sõime kõhud täis ja läksime bussi peale. Me sõbraga läksime tagant ettepoole istuma. Kui kõik olid bussis, võis sõit koju alata.

Jan-Erik JP

Me läksime Soomaale koos Vändra Gümnaasiumi viienda klassiga. Meist tehti kaks gruppi. Me hakkasime vaatama filmi mille nimi oli “Viis aastaaega”.
Me käisime Koprarajal ja püüdsime veest putukaid. Sain teada uusi putukate nimesid ja kuidas nad toituvad, paljunevad ja millega nad näevad. Pärast me uurisime neid putukaid, mida olime püüdnud. Kõige paremini jäi mulle meelde vesilik, sest tal olid selllised pikad tundlad ja ta oli kõige suurem nendest loomadest, keda meie olime püüdnud. Me püüdsime ka sääsevastseid. Pärast anti meile ka töölehed, mida me pidime täitma. Koprarajal olime meie tagaosas. Me nägime Koprarajal kärbseseent ja nägime ka kopratammi.

Berit JP

Me läksime Soomaale suure bussiga ja koos Vändra Gümnaasiumi viienda klassiga. Saime bussist maha ja seadsime sammud ühe vana maja juurde, see oli klass. Kuna meid oli nii palju ja klass oli väike, siis jaotati meid kaheks rühmaks. Teine rühm läks õue, aga meie jäime klassi vaatama filmi, mille pealkiri oli “Viis aastaaega,, - see oli lahe film. Kui film läbi, läksime kopraraja juurde ja seadsime sammud sinna. Vändra Gümnaasiumi õpilased olid eespool ja meie tagapool. Mind huvitas väga üks vana puu, mille vanus arvati olevat 250 aastat. Ja veel nägime kärbseseent, see oli huvitav sellepärast, et ma pole varem kärbseseent näinud. Siis pöördusime tagasi maja juurde ja seal anti meile kahvad, millega veest putukaid püüda. Püüdsime erinevaid putukaid, nii suuri ja väikseid. Kui putakad olid püütud läksime klassi,et neid uurida. Mulle jäi meelde selline keeruline nimi nagu ehmestiivaline.
Maive JP

Käisime Somaal ja nägime palju huvitavat. Näiteks: nägime kopratammi, palju seeni ja ühte puud, mille sees oli suur auk. Minust, Beritist ja Maivest tehti selle ees pilti. Hiljem püüdsime veest putukaid ja uurisime neid. Sain palju uut teada. Vaatasime ka filmi.

Jane JP

Matk Soomaale

2010-09-27T11:20:00.007+03:00

Sõitsime bussiga Soomaale. Bussis polnud väga palju ruumi, aga me mahtusime ära. Meiega tulid kaasa ka 5.a klass ja Juurikaru kooli 5. klassi õpilased oma õpetajaga. Kuime kohale jõudsime saime tuttavaks giidiga. Meid jagati kahte rühma ja meile anti kahvad ja ämbrid, millega hakkasime jõesängist putukaid püüdma. Mulle see eriti ei meeldinud, aga pärast neid putukaid uurida oli põnev, sest nad liikusid erinevalt ja olid lahedate kujudega. Peale uurimistööd ja filmivaatamist hakkasime sööma. Seejärel tegime pilti ja läksime kopra matkarajale. See mulle meeldis, sest seal oli väga ilus.

Kristiine-Liis VG 5.b klassist

Peale filmi vaatamist lahendasime me putuka bingo´t. Seejärel sõime kõhud täis ja tegime klassipildi. 2 km pikkusel koprarajal nägime mitmeid huvitavaid taimi, seeni ja ilusat loodust.
Birgit VG 5b klassist

Esmalt läksime püüdma vanast jõesängist veeputukaid. Seal oli neid mitmesuguseid. Seejärel vaatasime filmi Soomaa ajaloost ja uurisime koos toreda giidiga veest püütud putukaid. Giid teadis kõikide putukate nimesid, mida me olime püüdnud ja rääkis kõikide putukate kohta kuidas need putukad seal vees elavad. Pärast seda asusime matkarajale, mis oli 2 km pikk. Seal oli palju erinevaid seeni ja puid. Puud olid isegi ära märgistatud raja ääres olevate siltidega. Kui rada lõppes, läksime tagasi bussi ja sõitsime koju.
Frederik VG 5.b klassist

Kui me Soomaale jõudsime hakkasime kõigepealt veest kahvaga putukaid korjama ja teine rühm vaatas seni aidas filmi. Pärast hakkasime neid korjatud putukaid koos giidiga uurima. Ta rääkis kiilidest, ujuritest ja paljudest teistest putukatest. Kui putukad vaadatud hakkasime vaatama filmi, mis rääkis meile Soomaast. Siis läksime pikale matkale mööda rabas olevat laudteed. Raja ääres oli palju erinevaid puid ja nende all olid sildid puude nimedega.

Karl-Steven VG 5.b klassist